K\u00e4isin S\u00f5lekese tantsur\u00fchmaga 26. aprill \u2013 1. mai 2012 Ukrainas Dnipropetrovskis rahvusvahelisel tantsufestivalil. Meid l\u00e4ks sinna 10 paari ning kolm \u00f5petajat.<\/p>\n
26. aprillil Kiievi lennuki k\u00f5ige tagumisele istmele istudes ei olnud mul aimugi, milliseks kogu see reis kujuneda v\u00f5ib. Teadsin, et iga p\u00e4ev toimub m\u00f5ni esinemine, paar korda saame k\u00e4ia poes ning korra v\u00f5i paar kohalikus klubis diskol, v\u00f5ib-olla on mingi ekskursioon kusagile. Maav\u00e4rinaid ega s\u00f5du seal ei toimu ning ilm on sarnane Eesti ilmale v\u00f5i siis veidi soojem. Tundus, et miski poleks saanud olla teisiti.<\/p>\n
Kohale j\u00f5udes pidid k\u00f5ik palavuse k\u00e4tte surema, Ukrainas oli Eesti vihmase ilmaga v\u00f5rreldes p\u00f5rgukuumus ja kui k\u00f5ik pidid endid veel tihedalt suruma v\u00e4ikesesse palavasse bussi, mis lennukiga saabujad lennujaama transportis, voolas higi ojadena. J\u00e4tsime kohvrid lennujaama hoiule ja otsustasime minna s\u00f6\u00f6ma l\u00e4hedalasuvasse Borisboli linnakesse, kuhu sai vaid koliseva ja logiseva bussiga, mille pilet maksis 2.50 grivnat ehk 25 eurosenti. Eestist tulles olid k\u00f5igil rahakottides vaid 50- ja 100-grivnased, nii et kontrol\u00f6ril oli t\u00fckk tegemist, et meile sellest v\u00e4ikest pudi tagasi otsida.<\/p>\n
Bussis\u00f5idul Borisboli n\u00e4gime jalgpalliv\u00e4ljakut, mille kohta meile \u00f6eldi, et Euroopa meistriv\u00f5istlusteni jalgpallis on v\u00e4he aega, kuid jalgpallistaadionil on esialgu vaid katus pea kohal.<\/p>\n
\u00d5htul kell 22.45 hakkasime liinibussiga edasi Dnipropetrovski poole s\u00f5itma. Hommikul esimeste p\u00e4ikesekiirte peale \u00e4rgates m\u00f5istatasin ma, mis kell olla v\u00f5iks, tundus nagu \u00fcheksa paiku, kuid pilku kellale heites jahmusin \u2013 kell oli alles viis. J\u00e4rgnevalt pidime vahetama bussi ning siis suundusime hotelli poole. Esimest korda seda p\u00e4ratut hoonet n\u00e4hes m\u00f5tlesin, et kuidas sealt leida k\u00fcll \u00fcles see oma tuba. Elasime oma r\u00fchmaga 8. korrusel. Aknast oli vaade Dnepri j\u00f5ele.<\/p>\n
Kell \u00fcheksa s\u00f5ime hommikust, kella \u00fcheks olime j\u00f5udnud poodi ja uurisime p\u00f5nevusega, mida seal m\u00fc\u00fcakse. \u00d5htupoole, kui olime just kusagile minema hakkamas, sai meile k\u00f5igile aga osaks \u0161okk. Saime teada, et samal ajal, kui meie olime poes, oli Dnipropetrovski kesklinnas plahvatanud neli pommi ja seda vaid meist m\u00f5ne kilomeetri kaugusel. Seepeale saadeti meid oma tubadesse. Hiljem selgus, et pomm oli plahvatanud ka ooperiteatri ees, kus me pidime \u00f5htul esinema. Terves linnas keelati rahva\u00fcritused ja ka mobiilside l\u00fclitati m\u00f5neks ajaks v\u00e4lja.<\/p>\n
Ema kuulis nendest s\u00fcndmustest uudistest ja p\u00fc\u00fcdis mulle terve p\u00e4ev helistada, kuid see ei \u00f5nnestunud. R\u00e4\u00e4kida saime alles \u00f5htul. Ema oli ehmatanud palju rohkem kui ma ise, sest ta luges, et vigastatute hulgas oli ka lapsi. Meie \u00f5petajaga v\u00f5ttis \u00fchendust ka konsul Ukraina Eesti saatkonnast ja k\u00fcsis, kas meil on k\u00f5ik korras. See p\u00e4ev meid enam kusagile ei lastud, tegime hotelli fuajees trenni ja olime oma tubades. M\u00f5eldi ka sellele, et meid kohe Eestisse tagasi saata, kuid ei leitud sobivat lennukit, mille peale meid panna.<\/p>\n
J\u00e4rgmine p\u00e4ev saadeti meile kaitseks kohalikud turvamehed ja kuna pommid olid olnud pr\u00fcgikastides, otsiti ka k\u00f5ik pr\u00fcgikastid l\u00e4bi. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval ekskursioonil osaledes ei saanud ma aru, miks on alati kiirabi seal kus meiegi\u2013 m\u00f5tlesin, et v\u00f5ib-olla on keegi viga saanud. Hiljem saime aru, et meie turvalisuse huvides s\u00f5itis kiirabi meiega igale poole kaasa. Kuna Dnipropetrovskis keelati kuni 2. maini k\u00f5ik avalikud \u00fcritused ja kogu tantsufestival j\u00e4i \u00e4ra, saime me vaid korra esineda \u00fches v\u00e4ikeses k\u00fclakeses Dnipropetrovskist eemal. Kuna teised riigid plahvatuste t\u00f5ttu tantsufestivalile kohale ei tulnudki, siis me olime seal ainsad k\u00fclalised. Meie olemist taheti v\u00e4ga heaks teha ja seet\u00f5ttu saime me ukrainlaste k\u00fclalislahkust t\u00e4iega omal nahal tunda. Meile jagati kingitusi ja lisaks toodi hotellitubadesse jooke. Turvamehed valvasid pidevalt hotelli ja politseinik s\u00f5itis meiega ekskursioonidele kaasa.<\/p>\n
Viimased p\u00e4evad koosnesid peamiselt s\u00f6\u00f6misest (meile p\u00fc\u00fcti ilmselt sisse s\u00f6\u00f6ta kogu festivalirahva toitlustamiseks ette n\u00e4htud s\u00f6\u00f6k), ekskursioonidest, poesk\u00e4imisest ja trennist. Viimasel p\u00e4eval tantsisime me \u00fcle tee pargis, inimesed vaatasid meid, nagu me oleks mingid imelikud, sosistasid, itsitasid, filmisid ja tegid pilte.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes oli see siiski tore reis ja k\u00f5ik l\u00f5ppes h\u00e4sti. Hea on teada, et sellises olukorras ei ole sa \u00fcksi ja p\u00fc\u00fctakse teha k\u00f5ik, et olukord laheneks h\u00e4sti. Uudised pommiplahvatustest on \u00fcsna tavalised, kuid enamasti ei s\u00fcveneta neisse kuigiv\u00f5rd, kuna sellised asjad juhtuvad ikka seal, kus meid ei ole ja nendega, keda me ei tunne. Seekord saime omal nahal kogeda, mida t\u00e4hendab olla peaaegu s\u00fcndmuste keskpunktis.<\/p>\n
T\u00e4psemalt plahvatuste kohta loe siit<\/a> ja siit<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" K\u00e4isin S\u00f5lekese tantsur\u00fchmaga 26. aprill \u2013 1. mai 2012 Ukrainas Dnipropetrovskis rahvusvahelisel tantsufestivalil. Meid l\u00e4ks sinna 10 paari ning kolm \u00f5petajat. 26. aprillil Kiievi lennuki k\u00f5ige tagumisele istmele istudes ei olnud mul aimugi, milliseks kogu see reis kujuneda v\u00f5ib. Teadsin, et iga p\u00e4ev toimub m\u00f5ni esinemine, paar korda saame k\u00e4ia poes ning korra v\u00f5i paar […]<\/p>\n","protected":false},"author":48,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5,1],"tags":[],"class_list":["post-26","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-karoliina-j","category-reisikirjad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/48"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26"}],"version-history":[{"count":27,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":28,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26\/revisions\/28"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}