Aeg: 3.-5. juuli<\/b><\/p>\n
Matkajad: Laura, Hanna Reti, Carmen ja Greetel Joanna<\/b><\/p>\n
Marsruut: Aegviidu- Ardu<\/b><\/p>\n
Pikkus: 40 kilomeetrit<\/b><\/p>\n
Oli 3. juuli ja kell oli veerand \u00fcheksa, kui me kohtusime nelja neiuga Balti jaama perroonide alguses. Hommik oli suvekuu kohta varajane, aga k\u00f5igil oli lisaks unele silmis ka eriline helk, umbes nagu siis, kui j\u00f5ululaup\u00e4eval J\u00f5uluvana uksele koputab. Meie teekond algas uues oran\u017eis k\u00f5igi mugavustega euroopalikus rongis. Tunni aja p\u00e4rast olime Aegviidu rongijaamas ja sammusime reipalt RMK Aegviidu looduskeskuse poole. Looduskeskus avati kell 10. Pagan. Nojah, mis seal ikka, metsa \u00e4\u00e4rest paistab uhke puust v\u00e4rav, mis ilmselt on matkaraja algus.<\/i> Leidsime looduskeskuse avatud n\u00e4itustekuurist m\u00f5ned K\u00f5rvemaa piirkonna kaardid ja hakkasime j\u00e4lle reipalt astuma. K\u00f5ndinud kaheksa minutit, j\u00f5udsime kohta, kus laudtee l\u00f5ppes ning edasiminekuks oli valida mitu tallatud rada. Segaduses matkasellid, nagu me olime, \u00fcritasime otsida juhiseid segastelt kaartidelt ja nutitelefonist, kuid abi sealt ei leidnud. No tore, kohe alguses oleme eksinud… <\/i>Kaks meist j\u00e4id siis koos seljakottidega metsa ja kaks k\u00f5ndisid kaheksa minutit tagasi looduskeskusesse abi ja paremaid kaarte k\u00fcsima- kell oli \u00a0saanud k\u00fcmme. Keskuses anti meile mitu v\u00e4ga head kaarti.<\/p>\n
\u201eJa me alustame siit puust v\u00e4ravatest, eks?\u201c\u00a0 k\u00fcsisime, mainimata, et olime sinna suunda juba l\u00e4inud.<\/p>\n
\u201eOh ei, see on meil lihtsalt \u00fcks v\u00e4ike \u00f5pperada. Alustuseks l\u00e4hete teisele poole, m\u00f6\u00f6da Piibe maanteed.\u201c<\/p>\n
Ma ei kujuta ette, millised olid meie n\u00e4od p\u00e4rast seda teadaannet. Marssisime siis kaheksa minutit kahe mahaj\u00e4\u00e4ja juurde tagasi, v\u00f5tsime seljakotid ja marssisime kaheksa minutit j\u00e4lle looduskeskuse juurde. L\u00f5puks olime leidnud \u00f5ige tee ja alustasime p\u00e4riselt oma matka.<\/p>\n
Olgugi, et algus ei olnud paljulubav, ei olnud kellegi tuju langenud. Ainuke, mis oli veidi raugenud, oli Laura j\u00f5ud. J\u00f5udsime esimese ja \u00fche uhkema RMK telkimiskohani – Nikerj\u00e4rve l\u00f5kkeplatsile. Tegime l\u00fchikese puhkepeatuse ning l\u00e4ksime edasi. Edasime tee m\u00f6\u00f6dus \u00fcsnagi valutult (kui tohutute parmude hammustusi valusateks mitte lugeda) ning peagi olime M\u00e4gede l\u00f5kkekohas, 10 km kaugusel oma matkatee algusest. See oli \u00fche endisse liivakarj\u00e4\u00e4ri rajatud ujumiskoha kaldal. S\u00f5ime seal oma esimese l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi, pakkisime asjad kokku ning j\u00e4tkasime teekonda. Edasine plaan oli k\u00f5ndida veel 8 kilomeetrit ja \u00f6\u00f6bida Kalaj\u00e4rve \u00e4\u00e4rses l\u00f5kkekohas. P\u00e4rast l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki ei olnud aga samm enam nii reibas, 13-kilosed seljakotid muutusid aina raskemaks ja kilomeetrid m\u00f6\u00f6dusid aina aeglasemalt. Enese ja teiste l\u00f5bustamiseks pakkus Laura v\u00e4lja, et ta v\u00f5ib meile raamatut lugeda. \u00a0Miks Laural matkal raamat kaasas on, kotid on ju niigi rasked?<\/i>\u00a0 Tuli v\u00e4lja, et raamat oli tegelikult \u00fcks parimaid asju, mida oma l\u00f5bustamiseks kaasa v\u00f5tta ja tegi tee palju kergemaks. Niisiis lugesid Laura ja Hanna Reti meile matka jooksul kordam\u00f6\u00f6da ette \u201eSuurt Gatsby\u2019t\u201c. Vahepeal tegime ka mustikate ja metsmaasikate s\u00f6\u00f6mise pause (marju oli murdu), ajasime metsikuid parmuparvesid laiali ja ootasime Laurat j\u00e4rgi, kes oma kahe seljakotiga teistest pea alati 10 meetrit tagapool k\u00f5ndis.<\/p>\n
Matkatee viis meid l\u00e4bi Valgehobusem\u00e4e spordikeskuse,\u00a0 kus t\u00e4itsime t\u00fchjenenud veepudelid ja plaasterdasime esimesed villid jalgadel. Sellele j\u00e4rgnes matka k\u00f5ige ekstreemsem osa, kus pidime l\u00e4bima umbes 2 km pikkuse tee t\u00e4ielikus \u00fcrgmetsas, kus rada oli t\u00e4is s\u00fcgavaid mudam\u00fclkaid. K\u00f5ige rohkem kannatas hanerea esimene (see muutus hiljem reegliks)- Hanna Reti sai jalad korralikult m\u00e4rjaks. L\u00f5igu l\u00e4binud, ohkasime kergendunult. Peagi j\u00f5udsime kohta, kus keset matkateed voolas j\u00f5gi. Ei mingit laudteed, silda… Kas me oleme t\u00f5esti vales kohas ja peame j\u00e4lle mudam\u00fclgastest l\u00e4bi sumpama? Ainult mitte seda! <\/i>Peatusime, pidasime aru, v\u00f5tsime botased jalast, k\u00e4\u00e4risime p\u00fcksis\u00e4\u00e4red \u00fcles ja jalutasime l\u00e4bi j\u00e4iselt k\u00fclma j\u00f5e. Algul hirmutavana tundunud ettev\u00f5tmine kujunes \u00fcheks matka m\u00f5nusaimaks hetkeks. Haudunud jalad lausa nurrusid peale k\u00fclma vett. Kirjeldamatult hea tunne.<\/p>\n
Olime juba p\u00e4ris v\u00e4sinud, kui l\u00f5puks j\u00f5udsime Kalaj\u00e4rve l\u00f5kkekohani. Lootused telki pikali viskamisest aga purunesid. Keegi oli juba telkimiskoha h\u00f5ivanud. Pettunult pistsime jalad Kalaj\u00e4rve, pidasime plaani ning v\u00f5tsime eesm\u00e4rgiks k\u00f5ndida veel 3 kilomeetrit, et j\u00f5uda j\u00e4rgmise l\u00f5kkekohani, lootusega, et see on suurem ning seal j\u00e4tkub meile ruumi. 3 kilomeetri p\u00e4rast j\u00f5udsime Noku l\u00f5kkekohani (\u00fcksk\u00f5ik kui mitu korda me seda nime ka kaardilt ei lugenud, see oli IGA KORD naljakas). <\/i>Nokus oli kaks l\u00f5kkeplatsi, mis m\u00f5lemad olid h\u00f5ivatud, kuid edasi k\u00e4imiseks olime me liialt v\u00e4sinud ja panime oma telgi \u00fcles l\u00f5kkeplatsidest veidi eemale m\u00e4ndide alla. RMK l\u00f5kkekohad olid k\u00f5ik t\u00f5esti v\u00e4ga populaarsed. \u00d5htustasime telgi ees. Taamalt telkimisplatsilt kuuldus peopidamise h\u00e4\u00e4li- noorte s\u00e4gade h\u00f5ikeid, \u00f5llepudelite avamise h\u00e4\u00e4li, halba muusikat. M\u00f5ne aja p\u00e4rast m\u00f6\u00f6dus meist kaks naerusuist noormeest. Rullisime magamiskotid lahti ja uni tuli kohe, kui pea kokkuvolditud k\u00e4ter\u00e4tikut puutus. Natukese aja p\u00e4rast \u00e4rkasime k\u00f5ik unesegastena, sest kuulsime, et Hanna Reti r\u00e4\u00e4gib. Kas ta on kuut\u00f5bine? Kellega ta r\u00e4\u00e4gib? <\/i>Hanna Reti, kes magas telgiuksele k\u00f5ige l\u00e4hemal, p\u00f6\u00f6ras end meie poole, silmad nagu t\u00f5llarattad, ning seletas v\u00e4riseval h\u00e4\u00e4lel: \u201eMeie telgi ees istus mingi mees!\u201c \u00dcks piduline k\u00f5rvalolevalt telkimisplatsilt oli tulnud meie telgi juurde, teinud selle \u00fcmber tiiru ja k\u00fckitanud siis telgisuu ette maha. Hanna Reti, kes oli kogu selle aja \u00e4rkvel olnud, tajus olukorra veidrust, v\u00f5ttis julguse kokku, t\u00f5usis istuli ja k\u00f5netas meest:<\/p>\n
\u201eMida sa teed siin?\u201c<\/p>\n
\u201eMa m\u00f5tlen.\u201c<\/p>\n
\u201eSee on natuke imelik, et sa siin meie telgi ees m\u00f5tled.\u201c<\/p>\n
\u201eNo head \u00f6\u00f6d siis,\u201c \u00fctles mees viimaks ning lahkus nilbe kulmukergitusega.<\/p>\n
Miskip\u00e4rast on \u00f6\u00f6sel alati k\u00f5ik asjad v\u00e4hemalt \u00fcheksa korda hirmsamad ning meie fantaasia ei tundnud piire. Kartuses, et mehed v\u00f5ivad uuesti meie juurde tulla ja kes teab, mida teha, hakkasime tegema ettevalmistusi \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00f6\u00f6ks. Otsisime valmis oma asukoha koordinaadid ja m\u00f5tlesime valmis h\u00e4daabik\u00f5ne teksti. Mina panin magamiskotti telefoni, Hanna Reti padja k\u00f5rvale panime pipragaasi ja Laura padja alla taskunoa. Plaanisime vahetustega \u00fclal olemist, kuid otsustasime l\u00f5puks, et homseks 20 kilomeetri pikkuseks matkaks peavad olema k\u00f5ik v\u00e4lja puhanud ning ronisime v\u00e4risedes oma magamiskottidesse. Ma ei tea, kuidas teistega oli, aga mina sain sel \u00f6\u00f6l magada v\u00e4ga v\u00e4he…<\/p>\n
Keegi ei tulnud meid enam \u00f6\u00f6sel t\u00fclitama, hommikuks oli pidu l\u00f5ppenud ja pidulised kadunud. Hommikus\u00f6\u00f6gi ajal r\u00e4\u00e4kisid k\u00f5ik oma \u00f6istest hirmum\u00f5tetest, millest teiste \u00a0huvides \u00f6\u00f6sel r\u00e4\u00e4kida ei julgetud. Laura tunnistas, et arvas, et noormehed pidasid v\u00f5istlust, kes enne neli maharaiutud pead meeste peoplatsile toob. Saime k\u00f5vasti naerda nii fantaasiate kui ka \u00f6\u00f6sel tekkinud paanika \u00fcle, sest arvatavasti tahtsid noormehed meid lihtsalt peole seltsi kutsuda. Olgu, kuidas oli, ei tahtnud me siiski Noku l\u00f5kkeplatsil enam eriti kaua aega veeta ning otsustasime s\u00fc\u00fca hommikust tee peal.<\/p>\n
Noku asus Kakerdaja raba matkaraja vahetus l\u00e4heduses. Kilomeetri p\u00e4rast olime kohal. Hommikuselt unine Kakerdaja raba oli t\u00f5eliselt lummav, see oli meie matka tipphetk.\u00a0 S\u00f5ime laukaj\u00e4rve \u00e4\u00e4res hommikus\u00f6\u00f6ki. Elu parimat hommikus\u00f6\u00f6ki. <\/i>Sinised liblikad tiirutasid meie \u00fcmber ja maandusid meie k\u00e4tel, eemalt kostis lindude \u00fcrgset kisa. Kui teil eksisteerib nimekiri asjadest, mida te elus tahate kindlasti teha, siis m\u00e4rkige sinna kindlasti \u00fcles hommikune matk Kakerdaja rabas! Edasi k\u00f5ndisime paljajalu, sest osa laudteest oli vee all. Esimene hanereas kannatas j\u00e4lle k\u00f5ige rohkem- Carmeni jalad olid p\u00e4rast pinde paksult t\u00e4is.<\/p>\n
Meie matka\u00a0 teine p\u00e4ev oli k\u00f5rvetavalt palav ja mis seal salata, k\u00e4ia oli v\u00e4ga raske. Kuumus v\u00e4sitas, lihased ja villid valutasid, k\u00f5ik olid vaiksemad kui esimesel p\u00e4eval. Tunne oli taevalik, kui saime jalad pista k\u00fclma J\u00e4gala j\u00f5kke. Veevarud olid tublisti v\u00e4henenud ning seep\u00e4rast k\u00fcsisime \u00fchest suuremast majapidamisest vett. Kolm v\u00e4ikest paljast t\u00fcdrukut silkasid hoovi peal ringi ning perenaine oli v\u00e4ga imestunud, et neli noort t\u00fcdrukut ilma \u00fchegi poisita matkavad. P\u00e4eva l\u00f5puks pidime j\u00f5udma Paunk\u00fcla veehoidlani. Olime k\u00f5ndinud 20 kilomeetrit k\u00f5rvetava p\u00e4ikese k\u00e4es, kuid kui veehoidla paistis, m\u00f6\u00f6dusid viimased 200 meetrit ahvikiirusel. Me viskasime seljakotid seljast ja jooksime vette. K\u00f5igil oli n\u00e4ol veidi kummaline irve ja hirmus hea oli olla. Matk oli p\u00f5him\u00f5tteliselt l\u00e4bi. Kolmandal p\u00e4eval pidime k\u00f5ndima poolteist kilomeetrit. K\u00f6\u00f6mes!<\/p>\n
Veehoidla k\u00f5rvale parklasse rajatud telkismisplatsil veetsime viimase \u00f6\u00f6, kus k\u00f5rvalplatsil \u00f6\u00f6binud meesterahvas j\u00e4lle meid meelalt uudistama tuli. \u00d5nneks l\u00e4ks mees \u00f5htul kalale ning eelmise \u00f6\u00f6 sekeldused ei kordunud.<\/p>\n
\u201ePalju \u00f5nne sulle! Palju \u00f5nne sulle! Palju \u00f5nne, kallis Greetel, palju \u00f5nne sulle!\u201c<\/p>\n
Kolm unist lauluh\u00e4\u00e4lt \u00e4ratasid mind nii \u00fcles. Oli matka kolmas p\u00e4ev ja minu s\u00fcnnip\u00e4ev. Peale viimaste toiduvarude h\u00e4vitamist hakkasime Ardu poole jalutama. Seal istusime Tallinna bussi peale ning s\u00f5itsime kodulinna tagasi. Ilusti riietatud viisakad kaasreisijad vaatasid meid veidi umbusklikult, sest meie olime kolm p\u00e4eva kasimata. Bussijaamas ootas Hanna Reti armas ema meid \u0161okolaadi ning soojade kallistustega. L\u00e4ksime kodudesse ning peale du\u0161\u0161i oli tunne puhtam kui ei kunagi varem. J\u00e4rgmisel aastal l\u00e4hme kindlasti uuesti matkale, aga siis v\u00f5tame igaks juhuks m\u00f5ne poisi ka kaasa…<\/p>\n
Greetel Joanna<\/p>\n
Fotode autorid Laura, Greetel Joanna<\/p>\n\n\t\t