{"id":153,"date":"2013-07-14T13:30:05","date_gmt":"2013-07-14T13:30:05","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/?p=153"},"modified":"2013-07-15T19:56:35","modified_gmt":"2013-07-15T19:56:35","slug":"reaali-kirjatuvi-reisiblogi-2013-ehk-austrid-eiffeli-torni-all","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/2013\/07\/14\/reaali-kirjatuvi-reisiblogi-2013-ehk-austrid-eiffeli-torni-all\/","title":{"rendered":"Austrid Eiffeli torni all"},"content":{"rendered":"

Pariis seostub romantika, kunsti ja arhitektuuriaaretega. Tulede ja miljoni v\u00f5imaluse linn. Kes poleks n\u00e4inud filmidest armastust esimesest silmapilgust Eiffeli torni all v\u00f5i Seine\u2019i j\u00f5e kaldal, kuulnud Louvre\u2019st ja Mona Lisast v\u00f5i lugenud Victor Hugo romaani \u201cJumalaema kirik Pariisis\u201d. Kes on k\u00e4inud, ihkab tagasi. Kindlasti on see suhteline, sest igal asjal on mitu tahku, kuid mis v\u00f5iks olla see t\u00f5mbep\u00f5hjus, et Pariisist r\u00e4\u00e4gitakse hing t\u00e4is h\u00e4rdust ja igatsust? Enne reisi \u00f6eldi mulle: \u201cMu unistus on s\u00f5ita \u00fchel kaunil p\u00e4eval Pariisi ja s\u00fc\u00fca austreid Eiffeli torni all.\u201d\"Pariis\"<\/a><\/p>\n

27. juunil pidigi algama mu viiep\u00e4evane seiklus hurmavas Pariisis koos parima s\u00f5brannaga. L\u00e4ksin juba 26. \u00f5htul tema juurde: lennuk pidi v\u00e4ljuma kell kuus hommikul. Esimesel p\u00e4eval Pariisis, peale 20 minutit lennujaamabussiga seismist (just nimelt seismist, sest maapealne liiklus oli \u00fcks massiivne ummik), rongi, kolme metroo ja suurte kohvritega l\u00e4bi igas suunas sagivate ja tunglevate rahvahordide hotelli r\u00e4ndamise, l\u00e4ksime n\u00e4ljastena kui hobused s\u00f6\u00f6ma. Valisime selleks esimese kohvik\/restorani hotelli l\u00e4heduses. Olin eelnevalt juba oma t\u00e4di k\u00e4est kuulnud, et portsjonid on suured ja hotellitoad nii v\u00e4ikesed, et kohvritki pole ruumi avada, nii hull asi ei olnud siiski, kohver mahtus ilusti \u00e4ra ja ruumi j\u00e4i \u00fclegi, isegi kaasaja mugavused nagu telekas, minibaar ja puhur olid olemas, selle kasulikkusest jahedas ilmas saime alles teisel \u00f6\u00f6l aru, sest lahtise aknaga magamine oli t\u00e4iesti v\u00f5imatu, sama h\u00e4sti oleks v\u00f5inud \u00f6\u00f6bida raketibaasis. Tellisime k\u00f5ik endale ahnelt salati, et ega see nii suur ikka olla saa… kuni see meie m\u00f5istes vaagnaga lauda kanti. Esmamulje oli suurep\u00e4rane:\u00a0 niiv\u00f5rd multikultuurne \u00fchiskond, abivalmidus ja viisakus ning muidugi peamine – paras annus salap\u00e4ra ja romantikat. Kurguni t\u00e4is, k\u00e4isime Eiffeli torni (Le tour d’Eiffel) juures ja nagu oodata oligi, oli see totaalselt \u00fclerahvastatud. Kuid see oli t\u00e4iesti p\u00f5hjendatud, sest Eiffel on arhitektuuri ja tehnika vapustav suursaavutus: 324 meetri k\u00f5rgune 1889. aastal valminud torn t\u00e4histamaks Prantsuse revolutsiooni 100. aastap\u00e4eva. Kahtlemata oleks maailm j\u00e4\u00e4nud ilma suursugusest ehitisest, kui see oleks 20 aastat p\u00e4rast valmimist maha l\u00f5hutud, nagu algselt plaanis oli. Vaade tipust oli ootusp\u00e4raselt jahmatavalt kaunis. K\u00fclastasime ka Invaliidide haiglat ja kuppelkirikut (Le D\u00f4me des Invalides), mille lasi Louis XIV rajada 1670. aastal s\u00f5jas haavata saanud s\u00f5duritele. See on viimseks puhkepaigaks Napoleon Bonaparte\u2019le, kes on maetud sarnaselt Egiptuse vaaraodele: s\u00e4ilmed on kuue kirstu sees. Vaatamata ei j\u00e4\u00e4nud ka Aleksander III sild (Pont Alexandre III), Jumalaema kirik (Cath\u00e9drale Notre Dame de Paris), mis on \u00fcks tuntumaid gooti stiilis katedraale (kohustuslikud vitraa\u017eid ja roosakna vaatasime ka oma silmaga j\u00e4rgi), ja Orsay muuseum (The Mus\u00e9e d’Orsay), mis valmis 1986. aastal raudteejaamana. \u00d6\u00f6sel k\u00e4isime uuesti Eiffeli torni juures, sest olime kuulnud selle jalustrabavast valgustusest. Suurejooneline oli see t\u00f5esti, selle paigaldamiseks l\u00e4ks viis kuud, 25 m\u00e4gironijat, 20 000 lambipirni, 40 kilomeetrit juhtmeid, 60 tonni erinevaid metallosi, 120 kilovatti j\u00f5udu ja 4,55 miljonit eurot.<\/p>\n

Teisel p\u00e4eval s\u00f5itsime kohe hommikul metrooga Louvre kunstimuuseumisse (The Mus\u00e9e du Louvre), mille ehitust alustati juba 1190. aastal ja kuni 1682. aastani oli see kuningate elupaigaks. Muuseum sai sellest 1793. aastal. N\u00e4gime oma silmaga k\u00f5mulist Leonardo da Vinci \u201cMona Lisat\u201d, mis polnudki nii suur, nagu olin alati arvanud, vaid maali m\u00f5\u00f5tmed tundusid suurel seinal \u00fcllatavalt v\u00e4ikesed. V\u00f5ib-olla tundus see nii tagasihoidlik ka vahemaa t\u00f5ttu, sest seda kuulsat maali kaitses klaas ja k\u00fcmnemeetrine kaitsebarj\u00e4\u00e4r, ja selle vastasseinas oleva Paolo Veronese \u201cKaana pulma\u201d hiiglaslike m\u00f5\u00f5tmete t\u00f5ttu. Muidugi ei j\u00e4\u00e4nud kiikamata ka Milo Veenuse \u201cAphrodite\u201d, Jacques Louis Davidi \u201cNapoleoni kroonimine\u201d, Hammurabi seadustekogu, Samothrake Nike ja paljud teised. Rahvast oli muidugi enam kui k\u00fcllalt ja juba natukese aja p\u00e4rast oli tunne, et tahaks enda \u00fcmber mulli tekitada, et keegi alatasa jala peale ei astuks, k\u00fc\u00fcnarnukiga ribidesse ei l\u00f6\u00f6ks ega kuklasse hingaks. P\u00e4rast l\u00e4ksime veel Napoleoni v\u00f5itude m\u00e4lestamiseks ehitatud Triumfikaare (The Arc de Triomphe de l’\u00c9toile) ja linna k\u00f5rgeimas paigas, Montmartre linnaosas asuva Sacr\u00e9-C\u0153uri basiliski (La Basilique du Sacr\u00e9 C\u0153ur de Montmartre) ja Moulin Rouge kabaree (Le Bal du Moulin Rouge) juurde. Seal sattusime kimpu kohalike mustanahalistega, kes \u00fcritasid elu hinnaga meile k\u00e4epaela maha parseldada. \u00d5htul jalutasime m\u00f6\u00f6da Pariisi k\u00f5ige kuulsamat aven\u00fc\u00fcd – Champs-\u00c9lys\u00e9es (The Avenue des Champs-\u00c9lys\u00e9es).<\/p>\n

Kolmandal p\u00e4eval k\u00fclastasime Ooperiv\u00e4ljakut (The Place de l’Op\u00e9ra), kus kohtuvad Pariisi kaheksa k\u00f5ige t\u00e4htsamat t\u00e4navat, ja Pariisi ooperimaja (The Palais Garnier), Lafayette galeriid (The Galeries Lafayette), mille ukse ees pihustas \u00fcks eriti agar m\u00fc\u00fcja meid kohutavalt tugeva parf\u00fc\u00fcmiga \u00fcle, nii et k\u00f6hides ja silmikissitades uksest sisse ronisime, tudengi- ja boheemlaspaika Ladina kvartalit (Quartier Latin), seal asuvat Panth\u00e9oni (The Panth\u00e9on), kuhu on maetud Prantsusmaa suurkujud (Voltaire, Victor Hugo, \u00c9mile Zola jpt), Shakespeare raamatupoodi (Shakespeare and Company). L\u00e4ksime uuesti Cit\u00e9 (\u00cele de la Cit\u00e9) saarele, et n\u00e4ha endist piiskopi- ja kuningalossi P\u00fcha kabelit (La Sainte-Chapelle de Paris) ja Pariisi kohtumaja (The Palais de Justice).<\/p>\n

Neljandal p\u00e4eval k\u00e4isime Concorde’i v\u00e4ljakul (The Place de la Concorde), mille keskel asub Luxori templist p\u00e4rit Egiptuse obelisk ning \u00fcmber kaheksa Prantsuse linna s\u00fcmboliseerivat kuju, ja Disneyland’is, mis oli oodatust palju igavam, sest hinnad olid metsikud, j\u00e4rjekorrad otseses m\u00f5ttes kilomeetrites ning tegevust oli seal ainult noorematele v\u00f5i vastarmunutele, kellel polnud vahet, mis j\u00e4rjekorras saavad \u00fcksteisele 50 minutit silma vaadata.<\/p>\n

Viiendal p\u00e4eval ehk tagasis\u00f5idup\u00e4eval, 1. juulil l\u00e4ksime varahommikul Versailles paleesse (Le ch\u00e2teau de Versailles). Kuna oli esmasp\u00e4ev ja sel p\u00e4eval on muuseumid suletud, v.a Louvre, siis saime jalutada aias, mis on t\u00f5eline meistriteos: m\u00fctoloogiliste tegelaste skulptuurid, purskkaevud, mis s\u00fcmboliseerivad aastaaegu, tiigid, lab\u00fcrindid, roosast ja valgest marmorist Suur Trianon ning V\u00e4ike Trianon. P\u00e4rast tegime aega parajaks laste l\u00f5bustuspargis (Jardin d’Acclimation). Lennuk Soome pidi v\u00e4ljuma 19.00, kuid hilines tund aega. Lootsime, et Soomes teine lennuk ootab meid, et Eestisse lennata, kuid ei oodanud ja saime veeta \u00f6\u00f6 Hiltoni hotellis, nautides k\u00f5iki mugavusi. Lisaks saime iga\u00fcks 17-eurose kinkekaardi lennujaamas \u00f5htu(\u00f6\u00f6)s\u00f6\u00f6gi ostmiseks, selle eest ostsime s\u00f5brannaga k\u00f5ike muud kui vajalikku, sh nonparellid, roheline tee, kolm banaani ja keefir, sest mis \u00f5htust sa ikka pool kaks \u00f6\u00f6sel s\u00f6\u00f6d. Hommikul tulime esimese lennuga, mis v\u00e4ljus 6.30, kohe Eestisse.<\/p>\n

K\u00f6\u00f6gikultuur on midagi oivalist: see on kui kunst. Juustudest, mida on \u00fcle 400 sordi\u00a0 (tuntumad neist Camembert, Brie de Meaux, Roquefort) on kindlasti paljud kuulnud, juustuvalik on ka esimeseks magustoiduks. Tuntud s\u00fcmbol on saiad, mida m\u00fc\u00fcdi absoluutselt iga nurga peal: croissant, baguette, ficelle, boule, brioche, fougasse, faluche, pain de mie, pain de campagne. Kui meie, p\u00f5hjamaalased v\u00f5ime s\u00fc\u00fca palju liha, siis prantslased s\u00f6\u00f6vad p\u00e4ev otsa saia ja on ikka pisikesed kribalad. Toit on garneeritud imetlusv\u00e4\u00e4rselt ja s\u00e4\u00e4rast meistriteost justkui ei raatsigi s\u00fc\u00fca. Prantslased valmistavad keelt alla viivaid kreppe (Cr\u00eapes), br\u00fcleekreemi (Cr\u00e8me br\u00fbl\u00e9e), lahtist pirukat (Tarte tatin), ekleere (\u00c9clairs) ja sufleed (Souffl\u00e9). Proovimata ei j\u00e4\u00e4nud ka prantsuse-sibulasupp (Soupe \u00e0 l’oignon), Burgundia pada (Boeuf Bourguignon), Prantsuse k\u00f6\u00f6giviljahautis (Ratatouille ni\u00e7oise) ja pardikoiva confit (Confit de canard) ja gratineeritud austrid (Hu\u00eetres gratin\u00e9es). Prantslased on tuntud konna- ja teo\u00f5gijad. Eks \u00fcritasime meiegi nendega sammu pidada: konnakoivad Lyon\u2019i moodi (Grenouilles \u00e0 la Lyonnaise), Burgundia teod (Escargots \u00e0 la Bourguignonne). Parim oli muidugi see, et hotelli k\u00f5rval oli kohe puu- ja k\u00f6\u00f6giviljakauplus, kuhu me iga hommik v\u00e4rske kauba j\u00e4rgi suundusime, ja see tunne ning l\u00f5hn, kui l\u00f5ikasid lahti mango v\u00f5i avokaado, mis lausa voolas mahlast (avokaado muidugi ei voola mahla, k\u00fcll aga mango), ja asusid seda lusikaga s\u00f6\u00f6ma.<\/p>\n

Kultuuri oli palju ja juba kolmandal p\u00e4eval, kui n\u00e4gin midagi, mille peale suu lahti vajus, panin selle targalt kinni ja m\u00f5tlesin, et see on ju Pariis ja need on prantslased. K\u00f5ik hooned on viimseni viimistletud ja t\u00e4is k\u00f5ikv\u00f5imalikke nikerdusi ja kujukesi, midagi oli alati \u00fcle kullatud kui mitte puhtast kullast jne jne jne. Ma olin kaks aastat ema tungival soovil \u00f5ppinud prantsuse keelt, kuni j\u00e4tsin selle pooleli. N\u00fc\u00fcd kavatsen j\u00e4tkata oma \u00f5pinguid, sest loodan, et mu elutee viib mind tagasi Prantsusmaale, osake minust j\u00e4i kindlasti sinna.<\/p>\n

Laura<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Pariis seostub romantika, kunsti ja arhitektuuriaaretega. Tulede ja miljoni v\u00f5imaluse linn. Kes poleks n\u00e4inud filmidest armastust esimesest silmapilgust Eiffeli torni all v\u00f5i Seine\u2019i j\u00f5e kaldal, kuulnud Louvre\u2019st ja Mona Lisast v\u00f5i lugenud Victor Hugo romaani \u201cJumalaema kirik Pariisis\u201d. Kes on k\u00e4inud, ihkab tagasi. Kindlasti on see suhteline, sest igal asjal on mitu tahku, kuid mis […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-153","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-reisikirjad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=153"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":156,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153\/revisions\/156"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=153"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=153"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=153"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}