{"id":220,"date":"2023-07-11T11:04:01","date_gmt":"2023-07-11T11:04:01","guid":{"rendered":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/erasmus\/?p=220"},"modified":"2025-09-16T08:35:18","modified_gmt":"2025-09-16T08:35:18","slug":"koolitus-fit-in-deutsch-malta-mitteesi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/erasmus\/2023\/07\/11\/koolitus-fit-in-deutsch-malta-mitteesi\/","title":{"rendered":"Koolitus Fit in Deutsch, Malta"},"content":{"rendered":"

Erasmus+ \u00f5pir\u00e4nne \u201eFit in Deutsch\u201c 15.- 19. juuli 2024, Kristel Haugas ja Mirja Bluum<\/b>\u00a0<\/b><\/p>\n

Osalesime Erasmus+ \u00f5pir\u00e4nde programmis \u201eFit in Deutsch. Lehrerfortbildungskurs in Deutsch\u00a0 <\/span>als Fremdsprache – Methodik- und kommunikative Spracherweiterung\u201c, mis toimus 15.-19. <\/span>\u00a0<\/span>juulil Maltal. Infot selle suvekursuse kohta saime Tallinna Reaalkooli koordinaatorilt Kristi <\/span>\u00a0Vahenurmelt. Kursuse koolitaja oli Gertraude Lehr Carob Instituudist Saksamaalt.\u00a0\u00a0<\/span><\/p>\n

Kursus keskendus saksa keele (aga laiemas m\u00f5ttes mistahes v\u00f5\u00f5rkeele) \u00f5petamise <\/span>\u00a0<\/span>metoodikale. T\u00f6\u00f6keeleks oli saksa keel.<\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

Kursus edendas saksa keele oskust, eriti suhtlemisoskust ja suhtluskeelt. Teisalt sai ideid saksa <\/span>\u00a0<\/span>keele (v\u00f5\u00f5rkeele) tundide l\u00e4biviimiseks. Meie jaoks oli tuttavaid ja kasutatavaid v\u00f5tteid, kuid <\/span>\u00a0<\/span>saime juurde ka m\u00f5ned toredad v\u00f5tted. Kursus keskendus loomingulistele \u00fchis\u00f5ppevormidele<\/span> (r\u00fchmat\u00f6\u00f6 meetoditele), mis olid seotud muusika, teatri ja kirjutamisega. Lisaks uuriti, milliseid <\/span>\u00a0<\/span>v\u00f5imalusi pakub AI v\u00f5\u00f5rkeele \u00f5ppimiseks ja \u00f5petamiseks. Kolmel p\u00e4rastl\u00f5unal sai tutvuda <\/span>\u00a0<\/span>Malta kultuuri ja ajalooga: k\u00fclastasime pealinna Vallettat, endist pealinna Mdinat ning Gozo <\/span>\u00a0<\/span>saart. Vahvaks ja rikastavaks kujunesid arutelud ja koost\u00f6\u00f6 kursusekaaslastega Sloveeniast, <\/span>\u00a0<\/span>Hollandist, Poolast, Saksamaalt ja T\u0161ehhist.<\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

\u00d5ppet\u00f6\u00f6 toimus viiel p\u00e4eval. Teemad olid j\u00e4rgmised:<\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

    \n
  1. Kooperatives Lernen im Sprachunterricht<\/span><\/li>\n
  2. Mit Geschichten Deutsch lernen<\/span><\/li>\n
  3. Kritisches und soziales Denken f\u00f6rdern mit Bilderb\u00fcchern<\/span><\/li>\n
  4. Lernen an Stationen<\/span><\/li>\n
  5. Mit Musik Deutsch lernen<\/span><\/li>\n<\/ol>\n

    \u00d5ppet\u00f6\u00f6 toimus kella 9st kella 13ni. Iga \u00f5ppep\u00e4ev algas soojenduse ja h\u00e4\u00e4lestusega, mis aitasid <\/span>\u00a0<\/span>r\u00fchma koost\u00f6\u00f6le. Seej\u00e4rel j\u00e4rgnes intensiivne r\u00fchmat\u00f6\u00f6 erineva suurusega gruppides. K\u00f5ik <\/span>\u00a0meetodid, mida \u00f5ppisime, tegime ise l\u00e4bi.\u00a0\u00a0<\/span><\/p>\n

    Kogesime juba vana ja tuttavat, aga saime ka palju uusi ideid, kuidas r\u00fchmat\u00f6\u00f6s t\u00f5husamalt <\/span>\u00a0<\/span>keelt \u00f5petada. Koost\u00f6ine \u00f5ppimine eeldab vastutuse v\u00f5tmist. Iga r\u00fchmaliige vastutab oma osa <\/span>\u00a0<\/span>t\u00e4itmise eest. Seda r\u00f5hutati korduvalt. Tulemuslik \u00f5ppimine k\u00e4ib koos praktiliste \u00fclesannetega. <\/span>\u00a0<\/span>Teada on, et k\u00f5ige t\u00f5husam \u00f5ppimismeetod on praktika. Erinevate situatsioonide ja <\/span>\u00a0<\/span>rollim\u00e4ngude kaudu oma keeleoskust edendada on igas vanuses j\u00f5ukohane ja motiveeriv. <\/span>\u00a0<\/span>N\u00e4iteks v\u00f5\u00f5ras tekst jagada osadeks r\u00fchmaliikmete vahel, iga r\u00fchmaliige refereerib enda osa, <\/span>\u00a0<\/span>l\u00f5puks pannakse kokku konspekt skeemina v\u00f5i esitatakse oma lugu teatrielemente kasutades. <\/span>\u00a0<\/span>Selline meetod annab juurde ka esinemisjulgust. Iga \u00fclesandele j\u00e4rgneb ka r\u00fchmas refleksioon <\/span>\u00a0<\/span>\u2013 kes ja kuidas, mis \u00f5nnestus, mida saab veel paremaks muuta.\u00a0<\/span><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    R\u00fchm t\u00f6\u00f6tamas.\u00a0<\/span><\/p>\n

    R\u00fchmat\u00f6\u00f6ks ei ole vaja erilist ruumi. Siin on oluline \u00f5petaja roll, kes peab t\u00f6\u00f6juhendi v\u00e4ga <\/span>\u00a0<\/span>p\u00f5hjalikult l\u00e4bi m\u00f5tlema ja ruumi ette valmistama. \u00d5ppimine ei k\u00e4i ainult laua taga, vaid ka <\/span>\u00a0<\/span>toolil p\u00fcsti seistes v\u00f5i k\u00fckitades, saab kasutada \u00e4ra seinapinnad ja ruumis olevad tehnilised <\/span>\u00a0<\/span>vahendid. Hea meel on t\u00f5deda, et seda me oma \u00f5pilasi \u00f5petades pidevalt ka teeme. Peaaegu iga <\/span>\u00a0<\/span>meetod on seotud ka liikumisega \u2013 oma \u00fclesannet tuleb t\u00e4ita ja esitleda kas seistes, liikudes, <\/span>\u00a0<\/span>dramatiseerides v\u00f5i lausa jooksuv\u00f5istlusena. Teatev\u00f5istluse elemente saab kasutada n\u00e4iteks<\/span> grammatika \u00f5ppimisel: seintel on nn valed laused, grupiliikmed toovad \u00fchekaupa laused, mida <\/span>\u00a0<\/span>siis mingist aspektist tuleb korrigeerida, kui \u00fcks on valmis, toob j\u00e4rgmine r\u00fchmaliige seinalt <\/span>\u00a0<\/span>j\u00e4rgmise, kuni k\u00f5ik laused on parandatud. Tulemused pannakse uuesti seinale ja koos juhendaja<\/span> n<\/span>ing teiste gruppidega vaadatakse parandused \u00fcle. <\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    R\u00fchmat\u00f6\u00f6: p\u00f5randa kasutamine.\u00a0<\/span><\/p>\n

    Eriti p\u00f5nev oli keele\u00f5pe lugude jutustamise kaudu. Jutustada saab lugusid nii suuliselt, <\/span>\u00a0<\/span>kirjalikult, joonistades, aga ka teatrielemente kasutades. Sellised v\u00f5tted ei arenda ainult <\/span>\u00a0<\/span>s\u00f5navara, vaid ka sotsiaalseid oskusi. N\u00e4iteks luuletuste lugemisel r\u00fchm ei otsi ainult <\/span>\u00a0<\/span>tundmatutele s\u00f5nadele t\u00e4hendusi ega vasta k\u00fcsimustele, vaid esitavad luuletuse n\u00e4idendina, <\/span>\u00a0<\/span>kasutades luuletuse teksti ja p\u00fc\u00fcdes seda peast esitada. \u00d5ppijat ja r\u00fchma motiveerib ka see, kui <\/span>\u00a0<\/span>r\u00fchmliige v\u00f5i r\u00fchm saab ise \u00fclesande valida.\u00a0<\/span><\/p>\n

    Kui haaratud on erinevad ained, on p\u00f5nevust ka rohkem. N\u00e4iteks saab \u00f5ppimissituatsiooni <\/span>\u00a0<\/span>loomiseks kasutada ka muusikat. Noored armastavad muusikat kuulata ja seda saab \u00f5ppimisel <\/span>\u00a0<\/span>\u00e4ra kasutada. Vahvad ja p\u00f5nevad \u00fclesanded aitavad noori tuua ka klassikalise muusika juurde.<\/span> P\u00f5nev r\u00fchma\u00fclesanne oli F. Smetana s\u00fcmfoonilise poeemi \u201eMa Vlast\u201c osa \u201eDie Moldau\u201c <\/span>\u00a0<\/span>(\u201eVltava\u201c) p\u00f5hjal. See haaras nii kuulamist, arutelu, kirjutamist kui esitamist. \u00d5piti nii <\/span>\u00a0<\/span>grammatikat kui s\u00f5navara. <\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    N\u00e4ide: keele\u00f5pe klassikalise muusikaga.<\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    Idee projektip\u00e4evaks: rollim\u00e4ng restoranis.\u00a0<\/span><\/p>\n

    Hea on t\u00f5deda, et oleme \u00f5igel teel ja kasutame keele\u00f5ppes r\u00fchmat\u00f6\u00f6d v\u00e4ga palju. Loomulikult <\/span>\u00a0<\/span>ei \u00f5pita keelt ainult r\u00fchmades, vaid oluline on ka individuaalne keelega tegelemine. \u00d5petajalt\u00a0<\/span><\/p>\n

    n\u00f5uab r\u00fchmat\u00f6\u00f6 ettevalmistamine nii metoodika-alaseid teadmisi, fantaasiat, tekstimaterjali <\/span>\u00a0<\/span>otsimist kui ka t\u00f6\u00f6lehtede tegemist ning ruumi ettevalmistamist, juhendamist-j\u00e4lgimist ning <\/span>\u00a0<\/span>tagasisidestamist. See on ajamahukas. Tuleb olla ise nutikas ja kaasata ettevalmistusse ka <\/span>\u00a0<\/span>\u00f5pilasi. P\u00f5nev ja \u00f5ppijat motiveeriv on l\u00f5imida erinevaid aineid keele\u00f5ppesse.<\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

    Positiivne on:<\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n