arh142c

Me osalesime 21. detsembril klassiga haridusprogrammis „Keskaegne linn – kaupmehed, kõrts ja kirik“. Nimelt käisime programmi kestel Niguliste kirikus, Suurgildi hoone ajaloomuuseumis ja Draakoni kõrtsis.

Enne programmi oli klass end ise kaheks jaganud ning üks rühm läks Niguliste kirikusse ning teine rühm Suurgildihoone ajaloomuuseumi.

Suurgildi Hoones saime teada keskaja ametitest ning Tallinnas tegutsenud gildidest. Kuna muuseum ise asus suurgildi hoones, mis omakorda oli nö kaupmeeste klubimaja, saime palju teada ka hoone enda,  kauplemise ja kaupmeeste elu kohta. Veel saime teada, et Keskajal olid Tallinnas müügil ka üksikud apelsinid, kuid ei olnud viina, kohviubasid ja tubaka ning et vürstid olid nii kallid, et nende väärtus oli võrdne kulla väärtusega.

Kui mõlemal grupil oli üks programm läbitud, mindi Tallinna Raekoja all asuvasse III Draakoni kõrtsi, kus söödi põdrasuppi ja õunapirukat ning joodi jõvikamorssi.

Niguliste kirikus saime teda Niguliste kiriku ajaloost, meile räägiti Bernt Notke „Surmatantsust“, täitsime töölehte, mille vastused pidime Niguliste kirikust ise üles leidma ning kuulasime püha Nikolause legendi.

Tundus, et kõigil oli tore ja et kõik said midagi uut teada ning selline oli meie klassi projektipäev enne jõuluvaheaega.

Kirjutas Timo

Pildid tegi Timo

Enne jõuluvaheaega, 20. detsembril toimus meie klassi jõuluõhtu. Eelnevalt olime loosinud, kes kellele kingituse teeb. Samuti jagasime ära ka erinevad ülesanded. Meil oli peakorraldaja Heli, kes koostas klassiõhtu tegevusplaani. Mängude eest vastutasid Amanda, Hendrik, Karl-Oliver ja Helina, Mirtel korraldas kuldvillaku ja Tau tegi Kahooti. Lauale panemiseks võttis igaüks midagi maitsvat kaasa, aga Amanda ja Lumi küpsetasid piparkoogid ja glasuurisid need kaunilt. Elisabeth jälgis, et kõik toodu saaks kaunilt laual serveeritud.

Keskkonnahoiu huvides olime kaasa võtnud igaüks oma joogitassi ja õhtu algatuseks valisime nende hulgast parima. Mängud olid meeleolukad, Kuldvillakus olid lõbusad väited meie endi ja õpetajate kohta, jõuluteemalises Kahuutis olid põnevad küsimused. Oma kingi sai igaüks lunastada sõnaarvamise mängus teistele hästi sõna seletades.

Laud oli maitsvatest suupistetest lookas, sai väga palju nalja ja oli hästi tore õhtu.

Kirjutas Hendrik

25. novembril käisime Eesti Loodusmuuseumis kahes programmis. Klass jagati kahte rühma, üks läks alguses nahkhiirteprogrammi, kivimite programmi.
Nahkhiirte programmis oldi alguses ruumis, mis immiteeris metsa. Ruumi nurgas oli tore mäng. Programmi läbiviija rääkis seal meile nahkhiirte kohta ning testis ka meie olemas olevaid teadmisi. Edasi viis ta meid teise ruumi, mille taga nurgas oli tore kitsas kamber. Programmi läbiviija andis meile töölehe nahkhiirte kohta, milles oli paar ülesannet “nahkhiire kõrva” või “nahkhiire kindaga”. Pärast seda tuli minna kivimite programmi, aga sinna minekuks oli tarvis oodata. Sellel ajal viibisime me toas, kus sai vaadata projektorist tulevat filmi Läänemere kohta. Film ise oli kahtlane, 3D animeeritud ja seal ujus ringi mingi ere roosa kala, kellega koos suples üks hüljes.
Kivimite programmis istusime me laudade taga, mille peale olid asetatud mikroskoobid, kivimid, klaasnõud ja hape. Meile jagati töölehed, millel olid ülesanded kivimite kohta. Me pidime erinevate kivimite puhul nende omadusi kirjeldama. Pärast töölehe täitmist segasime me kaks lahust, üks oli keedusoola ja vee lahus, teine oli sinine vaskvitrioli lahus. Me tilgutasime klaasnõudele igast lahusest ühe tilga ja vaatasime mikroskoobi all, kuidas sellest kasvasid kristallid.
Päev muuseumis oli tore.

Kirjutas Rasmus

Pildid tegi Timo

Mardipäeval osalesime Meremuuseumi progammis Peetri koge.

Meie muljed on siin

7. c klass koge uudistamas. Foto õp. Karu

Me käisime klassiga 22. oktoobirl Vabaduse väljaku elamusgolfi keskuses. Elamusgolfis oli 17 rada igaüks omatmoodi erinev. Kohe alguses saime me natukene pitsat süüa ja ja ühe joogi, et ennast mängimiseks ettevalmistada. 5 rada oli ülemisel korrusel ja 12 alumisel. Kõikide radade läbimiseks läks kesmiselt 1h 45 min. Mõned mängisid ka esimest korda minigolfi. Tehti neljased grupid, kus igaüks mängis oma eest ja pärast vaadati, kes võitis. Minigolfi oli maru tore mängida ja ega pitsa ka just halb ei olnud! Kokkuvõttes oli see väga hea viis, kuidas vaheajale minna.

Kirjutas Robert Pihlik

Pildistas õp Piret

Neljapäeval olid klassis valimised.

Klassivanem -Heli

Klassivanema abi – Timo

PEKi liikmed -Heli, Herta, Tau, Amanda

Spordi eest vastutajad -Liisa ja Artur

Ainevõistluste eest vastutaja -Tau

Ajaveebi vastutajad -Kaisa ja Ralf

Me käisime klassiga neljapäeval, 14. oktoobril, vaatamas VAT teatri etendust “Kas kalad magavad?”. Meil läks väga hästi, kuna see oli viimane kord kui seda etendust mängiti.
Etendus rääkis leinast, kaotusest ja sellest, kuidas laps sellega toime tuleb. See rääkis Jutast, kes oli tavaline 10. aastane tüdruk, kellel oli tavaline väike vend, keda enam ei olnud, kuna ta suri vähki.
Etenduses mängis ainult üks näitleja. Ta mängis Jutat, kes rääkis oma elust, oma vennast, inimestest enda ümber ja sellest, kuidas kaotus inimesi mõjutab.
Etendus rääkis ka sellest, kuidas Juta järsku mõistis, et täiskasvanud tihtipeale ei tea üldesegi kõike.
Sellest, kuidas ta vanemad oma kaotusvalus ja raskustes endasse tõmbusid ja teda aidata ei osanud.
Lõpuks küll leidis ta inimesed, kes teadsid, mida ta tunneb kui ta grupiteraapiasse suunati. Ja ta oli võimeline oma kaotusega leppima ning ta sai elus edasi liikuda ilma, et iga mälestus Emilist, ta väikesest vennast, teda nutma ajaks.
See oli kurb ja üsnagi raske teema, aga õnneks tuli vahepeal etta ka helgemaid kohti.
Etendus oli hea ja Jutat mänginud näitleja tegi seda väga elutruult. Me jäime kõik sellega rahule ja see andis palju mõtlemisainet.

  VAT teatri reklaamplakat “Kas kalad magavad?” Link https://www.piletimaailm.com/performances/75607-kas-kalad-magavad?lang=et_EE

Kirjutas Kaisa

29. septembri hommikul oli klassijuhatajatund, kus käisid  9. A klassi õpilased rääkimas minifirmadest, mida nad olid teinud loovtöö raames. Saime teada , kuidas valmistada huulepulk ja lennukite vanast varustusest kotte, püksirihmu ja võtmenagisid. Kuuenda tunni ajal käis meil külas ,,Rakett69’’ võitja vil 136a Karl Mell. Ta rääkis meile, millega ta tegeleb ning kuidas nägi välja saade tegelikult. Lisaks lasi ta meil lahendada ühe ,,Rakett69” ülesande, kus me pidime ehitama õhupallist raketi mis liigub nööril . See oli väga lõbus!. Pärast suundusime õue, kus ootas meid laud, millel oli kooli sünnipäeva tort ning muffinid. Tegime Karliga pilti, mille ta ka pärast oma instagrammi üles pani. Jagati diplomeid –  ja stipendiume vanematele õpilastele.  Ka meie klassi kaks poistepaari said medalid kaela. Esimese Reaali medali said orienteerumise eest Jasper, Robert, Laur ja Sebastian. Sõime kooki ja muffineid. Kõik klassid said ka valged kotid, mille sees olid kooli 140. sünnipäeva logoga väikesed šokolaadid. Saime koos hüüda: “Pumtšiga-pum!”Seejärel hakkasid gümnasistid tantse tantsima.

Kirjutas Ellen

Kolmapäeval, 22.septembril toimus kooli staadionil 7. a,b ja c klasside tutvumisüritus. Saime enda paralleelklassidega tuttavaks. Meid jagati segamini võistkondadesse ja pidime osa võtma sporlikest mängudest. Sai nii joosta, arvutada, nuputada kui ka teistega suhelda. Vahepeal saime väikese pirukaampsu. Kokkuvõttes oli tore õhtupoolik ja saime teada palju uusi nimesid ja leidsime ka sõpru.

Kirjutas Liisa

Hakkame segunema!

Tähelepanu, start!

Otsimismäng. Pildid õp. Tiia Niggulis

Neljapäeva, 23.09  hommikupoolikul külastasime Teadlaste Öö festivali raames Paksus Margareetas meretoidu programmi. Eesti Meremuuseumi teadur Feliks Gornischeff rääkis Eestist pärit baltisaksa meresõitjatest ja toidust merereisidel. Saime teada, et toit oli väga ühekülgne, seda kulus palju ja merereisidel pöörasid eesrindlikumad kaptenid meeskonna toidule tervisele palju tähelepanu. Üheks selliseks heaks ekspeditsioonijuhiks oli I vene ümbermaailma reisi juht admiral Adam Johann von Krusenstern. Mängisime ka kaasahaaravat rollimängu, mille käigus jõudsime rõõmsalt ja hea tervise juures Tallinnast Lübeckisse.  Pärast mängu saime kõik vaadata muuseumis ringi ning ma usun, et kõigil oli tore.

Kirjutas Tau Sebastian