arh142c

Teaduse maailm ja nuputamine meile meeldivad. 12. aprillil läksime väljakutseid otsima Rakett 69 stuudiost. Hommikul toimusid mõned tunnid, aga pärast eesti keelt asusimegi bussiga teele. Kohale jõudes jagunesime viieks tiimiks: rohelised, sinised, punased, mustad ja valged. Põhiosas loosimise teel, aga kuna meid oli hästi palju, siis kõigile loosinuppe ei jagunud ja viimased meist said endale ise seltskonna valida. Meie klassiga oli seekord kaasas ka kaks uut poissi Ukrainast: Oleksandr ja Denis. Nendega oli tegelikult natuke keeruline, sest nad ei oska eesti keelt, aga ülesannete lahendamine eeldas tihedat omavahelist suhtlust, üksteise mõistmist, koostööd. Marina tunneb end vene keeles kõige kodusemalt, tema püüdis meie keelemuret lahendada ja poisid meeskonda liita.

Lahendamiseks saime kolm optikateemalist ülesannet:

1. Loogika – värvikasti ülesanne. Igal tiimil oli üks karp, milles kuus eri värvi klotsi: must, valge, läbipaistev, sinine, roheline ja oranž. Eesmärk oli saada neli neist õigetese pesadesse karbi tagaosas ja seda võimalikult kiiresti. Seejuures sai karpi piiluda ainult kaamera abil ja käsi sisse panna väikeste avade kaudu. Valgustus karbis oli alati kas sinine, roheline või punane. Võitis roheline tiim.

2. Mõõtmine – pudelite ülesanne. Igale tiimile anti neli punase vedelikuga täidetud pudelit, mis tuli võimalikult ruttu järjestada vastavalt aine tihedusele. Et mõõta, kui palju valgust pudel läbi laseb, oli kõige parem pugeda laua alla võimalikult pimedasse nurka ja näidata valgust taskulambiga. Mõõtma pidi ikka päris mitu korda. Taaskord võitis roheline tiim.

3. Ehitamine – suitsuanduri ülesanne. Iga tiim pidi ehitama suitsuanduri, selleks võeti appi valgus ja selle hajumine suitsus. Valgusallikaks oli jälle taskulamp. Valmis suitsuandurid pandi kasti, kuhu hakati suitsu sisse pumpama. Eesmärk oli ehitada selline suitsuandur, mis hakkab kõige kiiremini suitsu peale häiret lööma. Kuigi valgele tiimile öeldi mitmeid kordi, et nende suitsuandur on väga ebakindel, siis tulid just valged ikkagi võitjatena välja.

Küsimuses, milline neist ülesannetest oli kõige ägedam, läksid arvamused lahku – mõnele meeldis enim värvikast, teistele aga hoopis suitsuanduri ehitamine.

Mitmed lapsed meie klassist olid Rakett 69 stuudios ka varem käinud, aga see ei rikkunud elamust, sest tuleb välja, et stuudiol jagub piisavalt erinevaid ülesandeid, et ka korduvkülastajatel põnev oleks. Erilist võlu lisas stuudiokülastusele ka parasjagu televisioonis kulgev Rakett 69 saatesari, mida nii mõnigi meist jälgib ja kus osalemisest ehk ka ise unistab. On ju selgi hooajal raketi-võistlustules mitu Reaalkooli õpilast, mõni lausa 9. klassist, mis polegi meie jaoks enam üldse kuigi kauge tulevik.

Kirjutas Triinu

Esmaspäeval 18. Aprillil tähistasime koolis Ukraina päeva. Ukraina päevast üks osa oli Lego võistlus mille teemaks oli “Ukraina”. Võistlusel osalesid paljud klassid ning nende hulgas ka meie klass. Meie klassi tiim sel võistlusel koosnes kolmest poisist: Arle, Joosep ja Tau. Võistlus kestis umbes 45 minutit ning seejärel sai ka teiste töid vaadata. Kuigi ajast oleks meil peaaegu puudu jäänud jõudsid kõik tiimid oma ehitise lõpetada.  Lõpetuseks võiksin öelda, et tegu oli toreda sündmusega Ukraina toetamiseks.

Kirjutas Tau

Pildi tegi Tau

19. aprillil käisime klassiga taaskord väljasõidul. Oli soe ning ilus ilm, mis oli ideaalne, et veeta päev Lääne-Eestis, Silma õpikojas. 

Bussiga kohale jõudes oli esimene, mis silma torkas lambad, kanad ning muidugi ka kass. Loomulikult pakkus see meile – kui (enamjaolt) linnalastele – erutust ning kõik seadsidki kohe sammud nende poole. Siiski olime siia ju tulnud lindude pärast ja siis veetigi meid kohe õpituppa. Programm algas toas teoreetilise osaga, kus õppisime eristama linde, kasutama linnumäärajat ning rääkisime ka lindude kohastumustest, nende rändest. Peale seda saime süüa ning suundusime õue, haarasime binoklid ja hakkasime linnuvaatlusega pihta. Erinevaid linnuliike nägime kokku kusagil kahekümne ringis. Minu arust oli see oli programmi põnevaim osa, sest oma silmaga nii paljusid erinevaid linde näha on ikka põnevam, kui bioloogia tunnis neid ekraanilt vaadata.

Oli mõnus päev ning usun, et see oli meie kõigi jaoks  nauditav.

Kirjutas Paula

7. aprillil käis esimene ning 29. märtsil teine grupp vene muuseumis Vene teejoomise ajaloo programmil. Saime teada palju tee ajaloo ning Vene teejoomise traditsioonide kohta.

Tee pärineb Hiinast umbes 5000 aastat tagasi. Sealt Venemaale transporditi teed kaamelitega ning see oli aeganõudev: transport võttis aega umbes ühe aasta. Seega oli teel kõrge hind ning seda said juua vaid rikkad. Tol ajal joodi, ning ka praegu juuakse, teed samovaridest. Teejoomise kõrvale käivad ka kompvekid ja baronkad.

  Vaid 400 aastat tagasi jõudis tee siia, Euroopasse. Esimene kord Eestis mainiti teed 1695. aastal.

Programmil oli ka praktiline osa – saime ise teha ülesandeid vene keelsete sõnade tähendust nuputades, teejoomise rahvatarkuseid kokku pannes ja teemaitsete ära arvamisel. Lisaks jõime me teed, sõime kõrvale komme ning nii soolaseid kui ka magusaid baronkasid.

Üldiselt oli tore kogemus ja kõigile meeldis väga see külastus, eriti mõnus osa oli teejoomine.

Kirjutas Mirtel

Pildid tegid Mirtel ja Liisa

16. veebruaril käisid 7. klassid suusapäeval Kõrvemaal. Iga õpilane pidi suusatama vähemalt 5 km. Suusapäeval toimus ka klassidevaheline teatevõistlus, kus osales igast klassist 6 õpilast. Meie tublid suusatajad olid Heli Valgeväli, Laur Lukas Laisaar, Herta Rannu, Karl Johannes Talts, Ellen Kobin ja Sebastian Suppi. Võistlus algas aeglaselt, kui jäime õnnetu kukkumise pärast A-klassist maha. Iga sõitja vähendas kaotust natuke, kuni lõpuks olime umbes kolmandiku ringist maas ja hakkas sõitma Sebastian (meie äss). Ta jõudis ringi lõpptõusu jaoks A-klassi õpilasele päris lähedale ning lõpuks sõitis temast mööda, peale mida kukkus vastasmeeskonna sõitja selili ja me võitsime võistluse.

Päev oli tore ja sai palju nalja, aga lõpuks olime päris väsinud.

Kirjutas Artur

Me käisime klassiga neljapäeval, 9. märtsil, Eesti Noorsooteatris, vaatams etendust “Apelsinitüdruk”. Näidend oli perekonna suhetest, aususest, usaldusest, leinast ning armastusest. See rääkis ühest viieteist aastasest poisist, kes leidis  kirja,  oma ammu surnud isalt.

Külastasime klassiga reedel, 18. märtsil, Eesti arhitektuurmuuseumi ja võtsime osa programmist “Uuri ruumi!”. Programmi eesmärk oli näidata, kuidas meie meeled mõjutavad ruumi tajumust. Suundusime keldrikorrusele ning seal saime lühikese tutvustuse, mis on arhitektuur.

Pärast jagunesime mitmesse rühma, iga rühm sai ühe instalatsiooni, mis näitas, kuivõrd me sõltume oma meeletest. Iga rühm valmistas 5-minutise instalatsiooni kirjelduse, mis koosnes teooriast ja praktikast. Teooria osas seletas grupp instalatsioonis esineva nähtuse, praktikas sai klass uurida instalatsiooni lähemalt ja proovida seda läbi. Programm oli väga interaktiivne: saime katsuda, näha ja haista erinevaid asju, mis on mõnes mõttes arhitektuuriga seotud. Programm kestis umbes 1,5 h, pärast läksime kooli eesti keele tundi.

Oli väga huvitav ning saime palju uut teada.

Neljapäeval, 10. veebruaril käis meie armas klass, 7.c suusatamas Valgehobusemäel. Enne kui saime lõbutsema minna, tegime koolis viie-liikmelistesmeeskondades õpioskuste võistlust, kus oli küsitud huvitavaid küsimusi Tallinna Raekoja platsi, Tallinna vanalinna ja keskaja kohta.Õpioskuste võistlusega ühele poole saanud, asusimegi Valgehobusemäe poole teele. 

Kohale jõudes laenutasime varustuse ja läksimegi, kas mäesuusatama, murdmaad suusatama või hoopis esimestele suusasõidu katsetajatele oli broneeritud suusakoolitus. Peale kolmetunnilist möllamist, kui kõigil olid suuremad trikid ja komistamised tehtud, asusime koduteele.

Kokkuvõttes meeldis suusapäev õigile väga  ja oleks tahtnud isegi kauemaks jääda. Oleme tulevikus valmis ka veel kauem ja rohkem põnevatel retkedel käima.

Kirjutas: Katleen Kahre