Reedel, 14. veebruaril oli meie klassil v\u00e4ga sisukas ja huvitav p\u00e4ev, milles leidus nii kurbi kui ka r\u00f5\u00f5msaid hetki.<\/h4>\n
Esimeseks tunniks oli geograafia, kus saatsime \u00e4ra oma \u00f5petaja Aile Neimanni, kellel juhtus olema ka s\u00fcnnip\u00e4ev. Laulsime talle ning tegime ka kaardi ja koogi. Kook maitses v\u00e4ga h\u00e4sti ning p\u00e4rast s\u00f6\u00f6mist m\u00e4ngisime Kahoot’i. Peale esimest tundi j\u00e4tkasime oma koolip\u00e4eva veel kolme korralise tunniga ja seej\u00e4rel alustasime retke loomaaeda. Lisaks liikusid koolimajas ringi ka roosikullerid ning nii m\u00f5nigi meie klassi \u00f5pilane sai s\u00f5brap\u00e4evaks roosi, kaardi v\u00f5i koogikese.<\/h4>\n
Loomaaeda minekuks olime k\u00f5ik kogunenud kooli ette ning mahtusime ka \u00fcsna t\u00e4pselt ajakavasse. Seej\u00e4rel jalutasime bussipeatusesse ja istusime bussile number 42, mis pidi meid viima loomaaia l\u00e4\u00e4nev\u00e4ravasse. Tegelikult polnud keegi meie klassist v\u00e4ga kindel, millises peatuses peame maha tulema. Enamus meist teadis, kus asub l\u00e4\u00e4nev\u00e4rav ja milline see v\u00e4lja n\u00e4eb, kuid bussiliiklusest selle l\u00e4hedal polnud isegi \u00f5petajal aimu. \u00d5nneks aitasid meid s\u00f5bralikud kodanikud bussis ning tuli v\u00e4lja, et buss number 42 ei viigi otse l\u00e4\u00e4nev\u00e4ravasse. Me aga ei lasknud ennast sellest heidutada ning juba p\u00e4rast k\u00fcmneminutilist jalutusk\u00e4iku olime loomaias kohal, boonuseks j\u00f5udsime isegi paar minutit enne programmi algust.<\/h4>\n
Tunni teemaks olid selgroogsed loomad. Alguses r\u00e4\u00e4kisime selgroogsete viiest erinevast grupist ja asjadest, mida olime varem bioloogias \u00f5ppinud. Seej\u00e4rel suundusime l\u00e4bi loomaaia troopikamajadesse, kus meid jaotati kaheks grupiks ning tehti kiire ekskursioon nii vanas kui ka uues troopikamajas. Ekskursioonil r\u00e4\u00e4giti meile huvitavaid fakte selgroogsete kohta. N\u00e4gime \u0161impanseid, j\u00f5eraisid, k\u00e4\u00e4busmarmosette, araraunasid, harikrokodille, surikaate, anakondat ja isegi \u00fchte kassi, kes p\u00fc\u00fcab troopikamajas hiiri. K\u00f5ige huvitavam oli minu arvates see, kui giid andis meile krokodillihambaid vaadata ning r\u00e4\u00e4kis huvitavaid fakte krokodillidest. Samuti r\u00e4\u00e4giti meile \u0161impanside kehakeelest ja meil avanes v\u00f5imalus n\u00e4ha papagoide pulmam\u00e4ngu ja p\u00e4ris elus Aleksei Turovskit, kes oli samuti troopikamaja k\u00fclastama tulnud. Hiljem l\u00e4ksime me tagasi loomaaia \u00f5ppehoonesse l\u00e4\u00e4nev\u00e4ravas ja m\u00e4ngisime mingit kuldvillaku moodi m\u00e4ngu. Giidid \u00fctlesid, et meiega oli v\u00e4ga lihtne tegeleda, sest me teadsime varasemalt asju millest nad r\u00e4\u00e4kida tahtsid. Meie arvates oli ekskursioon hoolimata sellest p\u00f5nev ja tore vaheldus pingelisele kooliajale.<\/h4>\n