{"id":1061,"date":"2020-11-05T15:19:32","date_gmt":"2020-11-05T15:19:32","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139b\/?p=1061"},"modified":"2020-11-06T19:05:37","modified_gmt":"2020-11-06T19:05:37","slug":"ajaloo-esitlused-estonia-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/2020\/11\/05\/ajaloo-esitlused-estonia-teater\/","title":{"rendered":"Ajaloo esitlused: Estonia teater"},"content":{"rendered":"<p>Estonia hoone ajalugu algab 1904. aastal, kui linnavalitsus eraldas Estonia seltsile tasuta krundi Saksa teatri ja turuplatsi k\u00f5rvale.Tingimuseks lisati teatrimaja valmimine k\u00fcmne aasta jooksul. Esialgu paistis aega j\u00e4tkuvat ning raha hoone rajamiseks hakati koguma tulu- ja pidu\u00f5htute korraldamisega. Need ei andnud paraku soovitud tulemusi. Juttude j\u00e4rgi seisnud ka Juhan Liiv ehitusplatsi ees ning soovinud teatrimaja ehitamise toetuseks annetada v\u00e4hemalt oma pintsaku, sest muud tal polnud. Rahva annetuste abil said Estonia m\u00fc\u00fcrid kerkida enam kui 100 000 rubla eest, ent maja l\u00f5plik maksumus oli \u00fcle 800 000 rubla. Ligi 7\/8 sellest moodustas niisiis tohutu v\u00f5lg, mis aga praktiliselt kustus Eesti Vabariigi loomisel ja tsaarivalituse kukutamisel. 1910. aastal pandi nurgakivi. Venestamissoovis lubati k\u00f5nesid pidada ainult vene keeles, mistottu nurgakivi asetamine toimus rohuvas vaikuses. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 1913. aastal 24. augustil jumalateenistusega ning W. Shakespeare\u2019i ,,Hamletiga\u2019\u2019. Esimesel hooajal anti 161 etendust, mida k\u00e4is teatris vaatamas 26 000 inimest. Juugendklassitsistlik Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas.<br \/>\nAasta p\u00e4rast oli teatrimajas juba s\u00f5jav\u00e4ehospidal, k\u00e4is esimene maailmas\u00f5da. Kontserdisaali r\u00f5du poolses osas seati sisse \u00f5igeusu kirik.<br \/>\n1919. aasta juulis tuli estonia kontserdisaalis kokku esimene eesti parlament- Eesti Vabariigi Asutav Kogu.<br \/>\nM\u00e4rtsipommitamise k\u00e4igus 1944. aastal h\u00e4vis lisaks 30le protsendile Tallinna hoonetest ka Estonia.<br \/>\nSeni ametlikult kinnitamata andmetel viidi kurikuulus m\u00e4rtsipommitamine l\u00e4bi naislendurite poolt. 9. m\u00e4rts on strateegiline kuup\u00e4ev, mis j\u00e4rgneb 8. m\u00e4rtsile- naistep\u00e4evale. Naistep\u00e4ev on Venemaal olnud l\u00e4bi aegade \u00fcks suurejoonelisemalt t\u00e4histatud t\u00e4htp\u00e4evi, mil traditsiooniliselt meesterahvad kingivad naistele lilli, toovad kingitusi ning tarbivad nende auks ohtralt alkoholi. Et v\u00e4ltida olukorda, et sel p\u00e4eval napib teov\u00f5imelisi pommitajaid, planeeriti r\u00fcnnakuid l\u00e4bi viima naislendurid. Eeldati, v\u00e4idetavalt, et j\u00e4rgneval hommikul on ka Eesti mehed v\u00f5imetud end kaitsma ning v\u00f5imetud olukorrale kiirelt reageerima.<\/p>\n<p>Partei suunas inimesi \u00fcmberehitust\u00f6\u00f6dele ning kohustas 1945. aasta jooksul tegema teatri juures v\u00e4hemalt 25 t\u00f6\u00f6tundi. Kaasati ka Saksa s\u00f5javange. Kuigi ehitus j\u00f5udis l\u00f5pule 1951. aastal, taasavas kontserdisaal oma uksed juba 1946. ning teatrisaal 1947. aastal. Interj\u00f6\u00f6r kaotas oma kaunid juugendlikud jooned ja muutus klassitsistlikult rangemaks.<\/p>\n<p>Koos paljude teiste eestimeelsete organisatsioonidega sulges n\u00f5ukogude v\u00f5im ka Estonia Seltsi. Selts alustas oma tegevust uuesti 27. m\u00e4rtsil 1990. aastal.<\/p>\n<p>Teatri- ja kontserdimaja piduliku avamise puhul 24. augustil 1913. aastal kinkis skulptor August Weizenberg teatrile kaks oma kaunimat kuju \u2014 \u201cKoidu\u201d ja \u201cH\u00e4mariku\u201d, mis asusid ehtima teatrimaja Punast saali. T\u00f5en\u00e4oliselt oli tegemist esimeste t\u00e4iesti alasti kujudega meie avalikkuses, mist\u00f5ttu leidus k\u00fcllalt neid, keda katmata, viigileheta noormehe ja neiu skulptuurid s\u00fcgavalt vapustasid ja \u0161okeerisid.<\/p>\n<p>Maja kuulub t\u00e4nap\u00e4eval endiselt Estonia teatrile ning selles tegutsevad kolm iseseisvat<br \/>\ninstitutsiooni \u2014 \u00fches tiivas Rahvusooper Estonia ja teises Eesti Kontsert ning Eesti Riiklik S\u00fcmfooniaorkester.<\/p>\n<p>Autor: Brigitte<\/p>\n<p>Pilt: http:\/\/www.opera.ee<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139b\/files\/2020\/11\/4984CB1F-69BB-46E4-B6B3-DB2C61D7E4A8.jpeg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-1062\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139b\/files\/2020\/11\/4984CB1F-69BB-46E4-B6B3-DB2C61D7E4A8-300x117.jpeg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"117\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/files\/2020\/11\/4984CB1F-69BB-46E4-B6B3-DB2C61D7E4A8-300x117.jpeg 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/files\/2020\/11\/4984CB1F-69BB-46E4-B6B3-DB2C61D7E4A8.jpeg 512w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Estonia hoone ajalugu algab 1904. aastal, kui linnavalitsus eraldas Estonia seltsile tasuta krundi Saksa teatri ja turuplatsi k\u00f5rvale.Tingimuseks lisati teatrimaja valmimine k\u00fcmne aasta jooksul. Esialgu paistis aega j\u00e4tkuvat ning raha hoone rajamiseks hakati koguma tulu- ja pidu\u00f5htute korraldamisega. Need ei andnud paraku soovitud tulemusi. Juttude j\u00e4rgi seisnud ka Juhan Liiv ehitusplatsi ees ning soovinud teatrimaja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-1061","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ajaloo-esitlused"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1061","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1061"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1061\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1064,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1061\/revisions\/1064"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1061"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1061"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1061"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}