{"id":1052,"date":"2020-11-02T16:12:12","date_gmt":"2020-11-02T16:12:12","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139b\/?p=1052"},"modified":"2020-11-05T15:05:12","modified_gmt":"2020-11-05T15:05:12","slug":"arvo-part","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/2020\/11\/02\/arvo-part\/","title":{"rendered":"Ajaloo esitlused: Arvo P\u00e4rt"},"content":{"rendered":"<p>Arvo P\u00e4rt s\u00fcndis 11. septembril 1935. aastal Paides. 1938. aastal kolis pere Rakverre, kus said alguse P\u00e4rdi muusika\u00f5pingud Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis. P\u00e4rast Rakvere 1. Keskkooli l\u00f5petamist (1954) asus ta \u00f5ppima kompositsiooni Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise juhendamisel, \u00f5pingud katkestas s\u00f5jav\u00e4eteenistus (1954-1956).<br \/>\nAastal 1957 astus P\u00e4rt Tallinna Riiklikku Konservatooriumi Heino Elleri kompositsiooniklassi, mille l\u00f5petas 1963. aastal. Sel perioodil veel \u00fcli\u00f5pilasena loodud teostest kuuluvad mitmed t\u00e4naseni helilooja ametlikku loomenimekirja.<br \/>\nAastail 1958\u20131967 oli P\u00e4rt helire\u017eiss\u00f6\u00f6r Eesti Raadios.<br \/>\nP\u00e4rdi loomingu ametlik retseptsioon toonases N\u00f5ukogude Liidus oli vastuoluline ja komplitseeritud. \u00dchest k\u00fcljest oli tegemist oma p\u00f5lvkonna \u00fche originaalsema ja v\u00e4ljapaistvama heliloojaga, kelle esiettekandeid saatis publiku elav huvi ning kelle teosed k\u00f5lasid ja leidsid tunnustamist ka v\u00e4ljaspool N\u00f5ukogude Liitu. \u201eCredo\u201d esiettekandele j\u00e4rgnenud skandaali ei p\u00f5hjustanud aga mitte niiv\u00f5rd teose helikeel, vaid selle sisuline s\u00f5num ja tekstivalik, ning ilmselt ka \u201eohtlikult\u201d tugev m\u00f5ju publikule. Ladinakeelse tekstiga \u201eCredo in Iesum Christum\u201d kuulutas helilooja avalikult oma usku, mida toonane re\u017eiim k\u00e4sitles poliitilise provokatsiooni ja riigivastase sammuna. Teos keelati ning P\u00e4rdi isik ja tema senine kontsertlooming sattus mitmeks aastaks ebasoosingusse.<br \/>\n1967. aastast on P\u00e4rt vabaloominguline helilooja. P\u00e4rast \u201eCredo\u201c juhtumit t\u00f6\u00f6tas ta filmimuusikuna (p\u00f5hiliselt nuku -ja joonisfilmid).<br \/>\n1980. aastal oli P\u00e4rtide perekond sunnitud emigreeruma \u2013 algul Viini, seej\u00e4rel Berliini, kuhu j\u00e4\u00e4di ligi 30 aastaks.<br \/>\nP\u00e4rdi varasemad teosed olid loodud klassikalistes ja kinnistunud tehnikates. N\u00fc\u00fcd aga tahtis ta leiutada uue kompositsioonitehnika. Selle t\u00f5ttu 1970-te alguses viisid uue tehnika otsingud Arvo loomingulisse kriisi. 1972. aastal p\u00f6\u00f6rdus \u00f5igeusku. 1976. aastal valmis l\u00f5puks uus kompositsioonitehnika, mille nimeks sai tintinnabuli (tintinnabulum \u2013 ladina keeles \u201ekelluke\u201d).<br \/>\n1984. aastal sai alguse helilooja t\u00e4naseni kestev koost\u00f6\u00f6 tunnustatud plaadifirma ECM asutaja, produtsent Manfred Eicheriga. Samal aastal ilmus ECM-i egiidi all P\u00e4rdi autoriplaat \u201eTabula rasa\u201d, mille edu t\u00f5i tema loomingule kuulajaid \u00fcle terve maailma. P\u00e4rdi muusika j\u00f5udis kiiresti nimekate orkestrite ja ansamblite repertuaari ning sealt edasi paljudele heliplaatidele.<br \/>\nJ\u00e4rgmistel aastatel kasvas P\u00e4rdi populaarsus aina rohkem. Talle hakati esitama tellimusi v\u00e4lismaised kirikukogudused, Euroopa riikide aristokraadid (Hannoveri printsessi tellimus Monaco v\u00fcrsti Rainier lll valitsemise 50. aastap\u00e4evaks). Ta sai hulgaliselt auhindu, millest enamus olid ikkagi v\u00e4lismaised.<br \/>\n2010. aastal naases P\u00e4rt tagasi Eestise ning asutas Arvo P\u00e4rdi keskuse Laulasmaal, mille peamine eesm\u00e4rk on helilooja isikuarhiivi loomine ning mille t\u00f6\u00f6s helilooja ja tema perekond ka ise osaleb. 2018. aastal avati veel \u00fcks Arvo P\u00e4rdi keskuse hoone.<br \/>\nArvo P\u00e4rdi vanem poeg Michael on muusikaprodutsent, noorem poeg Immanuel on lendur, P\u00e4rdil on ka t\u00fctar. Arvo naine on Nora P\u00e4rt.<\/p>\n<p>P\u00e4rdil on:<\/p>\n<p>11 Grammy nominatsiooni<br \/>\n2 Grammy auhinda CD-plaatide eest (2007 \u2013 Da Pacem ja 2014 \u2013 Adam\u2019s Lament)<br \/>\nMuid autasusid ja teenem\u00e4rke on kokku 57<\/p>\n<p>Autor: Maksim<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139b\/files\/2020\/11\/622D88DA-3EE7-4E28-98EF-F6EBCDB53FC7-scaled.jpeg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-1058\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139b\/files\/2020\/11\/622D88DA-3EE7-4E28-98EF-F6EBCDB53FC7-300x300.jpeg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/files\/2020\/11\/622D88DA-3EE7-4E28-98EF-F6EBCDB53FC7-300x300.jpeg 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/files\/2020\/11\/622D88DA-3EE7-4E28-98EF-F6EBCDB53FC7-1024x1024.jpeg 1024w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/files\/2020\/11\/622D88DA-3EE7-4E28-98EF-F6EBCDB53FC7-150x150.jpeg 150w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/files\/2020\/11\/622D88DA-3EE7-4E28-98EF-F6EBCDB53FC7-768x768.jpeg 768w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/files\/2020\/11\/622D88DA-3EE7-4E28-98EF-F6EBCDB53FC7-1536x1536.jpeg 1536w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/files\/2020\/11\/622D88DA-3EE7-4E28-98EF-F6EBCDB53FC7-2048x2048.jpeg 2048w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/>Pilt: https:\/\/www.arvopart.ee\/arvo-part\/<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Arvo P\u00e4rt s\u00fcndis 11. septembril 1935. aastal Paides. 1938. aastal kolis pere Rakverre, kus said alguse P\u00e4rdi muusika\u00f5pingud Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis. P\u00e4rast Rakvere 1. Keskkooli l\u00f5petamist (1954) asus ta \u00f5ppima kompositsiooni Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise juhendamisel, \u00f5pingud katkestas s\u00f5jav\u00e4eteenistus (1954-1956). Aastal 1957 astus P\u00e4rt Tallinna Riiklikku Konservatooriumi Heino Elleri kompositsiooniklassi, mille l\u00f5petas 1963. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-1052","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ajaloo-esitlused"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1052","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1052"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1052\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1059,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1052\/revisions\/1059"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1052"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1052"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh139b\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1052"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}