Kui raske on teha salatit, sellele k\u00fcsimusele vastust otsides, alustasime retke l\u00e4bi avastamata kulinaaria maastiku. Asi seisnes selles, et mina ja Kert olime juba eelmine aasta \u00fcsna edukalt osalenud Kokapoiste konkursil, saades kolmanda koha. Seega oli ja on me meeskonna t\u00f6\u00f6 tasemel ning see aasta polnud muud teed, kui edasi.<\/p>\n
Algust tegime p\u00e4ev enne silmitsi seismist koka\u017e\u00fcriiga, sellegipoolest ei j\u00e4\u00e4nud me ajah\u00e4tta. K\u00f5ik tarviliku ajasime kokku kohe peale kooli. Isegi eksootiliste viigimarjade leidmisega polnud probleemi, mis sellest, et need olid v\u00e4he \u00fclek\u00fcpsed.<\/p>\n
Langetades raske otsuse, kumba juurde minna rooga tegema, sai minu poole s\u00e4titud. K\u00f6\u00f6ki j\u00f5udnud, saime asjad v\u00e4lja laduda ja kahjud \u00fcle hinnata. \u00dcks pehme viigimari sai natuke l\u00f6mastada, kuid sellest polnud lugu. Salat sai valmis umbes kahek\u00fcmne minutiga ja ilma sekeldusteta. Harukordsel juhul maitses toit juba esimesel korral h\u00e4sti, kuid tegime siiski m\u00f5ned m\u00e4rkmed, mida muuta.<\/p>\n
Edasi hakkasime pead murdma serveerigu ja kaunistuste \u00fcle. Nimelt tuli kuidagi k\u00fclge pookida seos Moldovaga, sest teema oli, \u201cPidus\u00f6\u00f6k Moldova Vabariigi s\u00fcnnip\u00e4evaks\u201d. \u00dcks hetk tuli meil hiilgav m\u00f5tte panna stiilselt tahaplaanile lipu v\u00e4rides esemed: sinine salvr\u00e4tik, kollased apelsini mahlaga klaasid ja punane k\u00fc\u00fcnal. Sellega j\u00e4ime v\u00e4ga rahule. K\u00f5ne tuli j\u00e4tta k\u00fcll lahtiseks, sest peas valitses t\u00e4ielik vaikus ning me juba teadsime kogemusest, et see ei m\u00e4ngi suuremat rolli l\u00f5ppv\u00f5istluses. Sellega l\u00f5petasime \u00f5htu ja lootsime parimat.<\/p>\n
Hommik paistis palju lubav ning p\u00e4rast f\u00fc\u00fcsikast p\u00e4\u00e4semist l\u00e4ksime me kohale. N\u00e4rv sees ei kriipinud, sest olime juba vanad kalad ja tuttavaid n\u00e4gusid oli palju. \u00d5nn naeratas meile ja me saime sama laua, mis m\u00f6\u00f6dunud aastal. See oli hea m\u00e4rk!<\/p>\n
Alustuseks tutvustas Moldova Suursaadik isiklikult Moldova k\u00f6\u00f6ki. Kui sissejuhatusega \u00fchel pool, aeti muu rahvas v\u00e4lja ja k\u00e4ivitati kolmk\u00fcmmend minutit. Salati tegemine sujus, hoolimata sellest, et laud oli kahtlaselt kleepuv ja toit kippus sellele kukkuma. Me pigistasime silma kinni ning p\u00fc\u00fcdsime naeratust n\u00e4ol hoida. P\u00e4rast k\u00fcll n\u00e4gin, et keegi oli pannud h\u00fcgieeni eest meile kaks punkti viiest. Ajast tuli meil kenasti v\u00e4lja ja ega k\u00f5nelgi viga polnud. Kui saabus aeg, mil kohtunikud asusid \u00e4sja valminud toite maitsma, siis puges pisike \u00e4revus juba sisse, sest meie meelest oli roog \u00fcsna tavatu maitsega. \u017d\u00fcrii tegi t\u00e4htsat n\u00e4gu ja t\u00e4hendasid midagi paberitele, kuid kaasv\u00f5istlejad tulid juurde, maitsesid ja kiitsid lahke s\u00f5naga.<\/p>\n
Tulemused selgusid kiirelt ja olid \u00fcllatavalt positiivsed. Uhkelt, kahjuks k\u00fcll ilma trummi p\u00f5rinata, saime me teise koha. Anti diplomid, auhind ja tehti pilti. Kui glamuur l\u00f5ppes, korjati asjad kokku ja meisterkokkade<\/em> k\u00f6\u00f6gist sai oli taas kord tavaline s\u00f6\u00f6kla.<\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/files\/2018\/03\/DSC_1268-01.jpeg\")
<\/a><\/p>\n