17. -18. maiks s\u00f5itsime klassireisile Taevaskotta.<\/p>\n
Kell 8 v\u00e4ljus buss kooli eest. Tee peale j\u00e4i L\u00f5unakeskus, seega ostsime sealt head ja paremat veel kaasa. Kella 12 paiku j\u00f5udsime \u00f6\u00f6bimiskohta. Seadsime end sinna sisse ja hakkasime bussiga j\u00f5e \u00e4\u00e4rde s\u00f5itma, et oma kanuumatka alustada. Enne v\u00e4ljumist k\u00fcsis klassijuhataja meilt, kas k\u00f5igi pinginaabrid on kohal, ja k\u00f5ik karjusid “jaaaaa!”. Kuid hetk hiljem helistasid Kristiina, Cassandra, Gerda ja Elisa, et nemad j\u00e4id maha. S\u00f5itsime tagasi, et nemad ka peale korjata.\u00a0<\/p>\n
Ilmaga meil vedas: p\u00e4ike paistis, kuid mitte liiga k\u00f5rvetavalt. Kanuud mahutasid kolm inimest. Esimeste takistuste juures oli palju \u00e4pardusi. Meie paat l\u00e4ks tagurpidi, nii et s\u00f5itsime selg ees edasi. Siis me pidime j\u00f5ega risti kukkunud puu alt l\u00e4bi saama, kuid l\u00f5ime k\u00f5ik oma pead vastu puud \u00e4ra. Varsti saime tunnetuse k\u00e4tte ja oskasime juba paremini puude alt l\u00e4bi minna. K\u00f5ik s\u00f5itsid erinevate kiirustega ja varsti olid k\u00f5ige tagumised paadid k\u00f5ige ees. Vahel tekkisid rasketes kohtades ummikud, kuid rahulikes kohtades polnud l\u00e4heduses \u00fchtegi paati. Ei saa mainimata j\u00e4tta meie kangelast Aleksit, kes astus \u00fches kivises ja palkidega t\u00e4idetud kohas paadist v\u00e4lja, et k\u00f5iki teisi sealt m\u00f6\u00f6da aidata. Ise j\u00e4i ta k\u00f5ige viimaseks.<\/p>\n
Tee oli 11 km pikk ja kestis umbes 2,5 tundi, k\u00f5ige kiiremad l\u00f5petasid 2 tunniga. Ainult \u00fcks paat kukkus \u00fcmber. Kui ka viimased inimesed olid kohale j\u00f5udnud, t\u00f5stsime kanuud autosse ja s\u00f5itsime tagasi puhkekeskusesse. Meil oli ka plaanis puhkekeskuse ronimisparki minna, aga k\u00f5ik olid nii v\u00e4sinud, et j\u00e4tsime selle vahele.\u00a0<\/p>\n
\u00d5htul panime grilli p\u00fcsti. Seekord olid k\u00f5igil suured vorsti- ja vahukommivarud kaasas.\u00a0 M\u00f5ned poisid v\u00f5tsid isegi \u0161a\u0161l\u00f5kki kaasa. Vabadel hetkedel m\u00e4ngisime ka palju v\u00f5rkpalli. \u00dckshaaval hakkasid inimesed vaikselt tuppa minema, kuid m\u00e4ngud ja jutud kestsid veel kaua.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
J\u00e4rgmisel hommikul tegime ekskusiooni oma puhkekeskuse l\u00e4hedal metsas. K\u00f5ige pealt nautisime vaadet Suure Taevaskoja paljandi n\u00f5lvalt ning siis hakkasime alla poole liikuma. Iga vaatamisv\u00e4\u00e4rsuse juures r\u00e4\u00e4kis giid meile legendi. Nende juures olid ka sildid, mis nendest r\u00e4\u00e4kisid, kuid giid jutustas meile teistsuguseid lugusid, mida r\u00e4\u00e4kisid kohalikud. Need sarnanesid palju siltidel olevate juttudega, kuid m\u00f5ni tegelane oli asendatud n\u00f5iaga. Taevaskojas filmiti ka osad “Viimse reliikvia” stseenid, nendesse paikadesse giid meid j\u00e4rgmisena viiski. Huvitavad paigad olid ka soovikivi ja allikas, kus pesemine pidi inimest nooremana hoidma. Nii legendid, ebausud kui ka ajalugu on Taevaskoja juures v\u00e4ga huvitavad.\u00a0<\/p>\n
Peale seda nautisime veel veidi aega p\u00e4ikest ning hakkasime kodu poole s\u00f5itma.\u00a0<\/p>\n
Reisist valminud filmijupp:<\/p>\n