\u00dchel s\u00fcgisesel oktoobri varahommikul alustasime kahe suure bussit\u00e4ie \u00fcheksandikega s\u00f5itu Tallinnast Ida-Virumaale, Kohtla-N\u00f5mmele. Esimeseks peatuseks saigi meie \u00f5ppes\u00f5idu t\u00e4htsaim sihtpunkt – Kohtla Kaevanduspark-muuseum. Kohtla kaevandus rajati 1937. aastal ning tegutses 64 aastat, kuni l\u00f5puks suleti 1. aprillil 2001. aastal. Kaevandus oli eriline selle poolest, et seal toimus \u00fcheaegselt nii allmaa- kui pealmaakaevandmine.<\/p>\n
Kolme ossa jaotatud ekskursioon v\u00f5imaldas meil uurida maa-aluse kaevanduse r\u00e4gastikke, kuulata ja \u00f5ppida midagi uut p\u00f5levkivi ja ka muude kivimite ajaloost ja omadustest ning uurida selle maailmas ainulaadse muuseumi \u00fcmbrust.<\/p>\n
Kaevandusk\u00e4ikudes n\u00e4idati meile k\u00f5rvulukustava m\u00fcraga t\u00f6\u00f6tavaid kaevandust\u00f6\u00f6riistu (sh puur- ja laadimismasinat ning p\u00f5levkivikombaini), tutvustati p\u00f5levkivi kaevandamise erinevaid etappe ja nendega seotud t\u00f6id ning s\u00f5idutati meid p\u00e4ris allmaarongiga – ilmselt nii m\u00f5negi jaoks reisi parim osa. Reisi l\u00f5pus k\u00fcsiti meilt, kas m\u00f5nel on soovi kunagi kaevuriks hakata. Rongis\u00f5it oli iseenesest tore, aga t\u00f6\u00f6tata pimedas, r\u00f5ske \u00f5huga 8 meetri s\u00fcgavuses kaevanduses, kus krae vahele kukuvad veetilgad ja m\u00fcra j\u00e4\u00e4b peale lahkumistki p\u00e4he kumisema\u2026 \u00c4kki ei? V\u00e4hemalt praeguse seisuga.<\/p>\n
Kivimitoas tutvustas \u00fcks v\u00e4ga entusiastlik kivimikoguja, Enn K\u00e4is, oma kollektsiooni, suutis etten\u00e4htud aja sees anda meile umbes viit erinevat ainet ja muutis m\u00f5nele ehk igavav\u00f5itu kivimiteema millekski uueks ja huvitavaks. P\u00f5nevate teadmiste alla kuulus t\u00f5siasi, et Chanel no 5 asemel lasevad naised endale peale tegelikult p\u00f5levkivi\u00f5li ja Soome esimene humanitaarabi Eestile olid tegelikult r\u00e4ndrahnud.<\/p>\n
Huumori-\/kivimitoast v\u00e4ljas avastasime enda jaoks uue turnimiskoha – suure traktorikopa – ja ronisime vaevaliselt \u00fche aherainem\u00e4e otsa, kus oli v\u00f5imalus pilk heita \u00fcmbrusele ja v\u00e4rvilisele Eesti s\u00fcgisele. Alla saamine oli juba iseasi.<\/p>\n
Seej\u00e4rel s\u00f5ime korraliku l\u00f5una Valge Hobu Trahtris ning teekond j\u00e4tkus Kukruse m\u00e4ele. Kukruse aherainem\u00e4gi (rahvasuus ka Naistem\u00e4gi) on tehism\u00e4gi, mille k\u00fclgedel immitseb kitsastest pragudest v\u00e4lja p\u00f5levkivi utmise l\u00f5hna. Uurisime m\u00e4e k\u00fclgedel l\u00f5hanguid ja man\u00f6\u00f6verdasime m\u00f6\u00f6da olematuid radu ka kuidagi m\u00e4elt alla.
\nViimane peatuspaik oli meile kui Reaalkoolile eriti s\u00fcdamel\u00e4hedane. K\u00fclastasime J\u00e4rve m\u00f5isa varemeid, kus oli Vabaduss\u00f5jas hukkunud meie oma koolivend, Harald Triegel. Oleme seda nime vaid marmortahvlil kohanud, kuid sel hetkel sai ka tolle noore poisi lugu meile selgeks. Poisi ohver oli vapper ja sel hetkel oli kohe eriti uhke Reaalikas olla. P\u00e4eva l\u00f5petaski Triegeri m\u00e4lestuseks s\u00fc\u00fcdatud k\u00fc\u00fcnalde panemine m\u00f5isa varemete ette. Peale seda oli j\u00e4\u00e4nud veel kahe ja poole tunnine bussis\u00f5it koju.<\/p>\n
P\u00e4ev oli meeleolukas, informatiivne ja oli igati m\u00f5nus kooliseinte vahelt korraks v\u00e4lja saada.<\/p>\n
T\u00e4name ka Eesti Energiat, kes toetas meie bussis\u00f5itu P\u00f5levkivimaale, Eesti kulla juurde.<\/p>\n
Mirel Mesila<\/p>\n
M\u00f5ned meie klassi kirjutatud cinquainid<\/strong> reisi kohta. Kaevur<\/strong> Kaevandus<\/strong> Kaevur<\/strong> P\u00f5levkivi<\/strong>
\nCinquain on viierealine luuletus, kus igal real on oma t\u00e4hendus.<\/em><\/p>\n
\nT\u00f6\u00f6kas, tugev
\nPuurimine, l\u00f5hkamine, k\u00fchveldamine
\nPikad t\u00f6\u00f6p\u00e4evad maa all
\nKaevandaja
\nAutorid: Carmel ja Melissa<\/em><\/p>\n
\nK\u00fclm, r\u00f5ske
\nTilkumine, kaevamine, puurimine
\nMis on \u00fcldse valgus?
\nTunnel
\nAutorid: Mirel ja Annabel<\/em><\/p>\n
\nTugev, v\u00e4sinud
\nKaevab, puurib, l\u00f5hkab
\nKaevandab maa-aluseid ressursse kaua.
\nKirkamees
\n Autorid: Enrico ja Kalle<\/em><\/p>\n
\nSettekivim, maavara
\nP\u00f5letamine, utmine, kaevandamine
\nKukersiit – Eesti t\u00e4htsaim maavara
\nEnergiaallikas
\n Autorid: Sandra, Siim ja Ella<\/em>
\n\n\t\t