![\"Meie](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh131b\/files\/2008\/10\/dsc00169.jpg\" "\\"Meie")
<\/a>Meie oma r\u00fchmaga kivide juures<\/p><\/div>\n
Aegna ekskursioon edenes meil h\u00e4sti. Minek saare peale oli v\u00e4gagi ohutu, sest ei olnud suurt lainet. Siis juhatas meid juhatas giid kelle nimi on Triin. Meile anti kaasa ka \u00fcks \u00fclesanne. Me pidime otsima saarelt \u00fcksk\u00f5ik mida ja m\u00f5tlema selle kohta ka legendi. Natukese aja p\u00e4rast me leidsime \u00fche k\u00e4rbseseene. Edasi liikudes j\u00f5udsime \u00fche imeliku kujuga puu juurde ja selle k\u00f5rval oli surnuaed. Surnuaed oli miskip\u00e4rast raudpiirega \u00fcmber piiratud. Sealt 50 meetrit eemal olid suured kivid. Seal r\u00e4\u00e4kis ja ka n\u00e4itas meile s\u00f5najalga, mis kasvas kivi peal. Edasi me l\u00e4ksime loodusmaja poole. Seal me s\u00f5ime ja j\u00f5ime, tegime tuld ja esitasime legende. Kui legendid said esitatud, siis meil oli Inglise keele tund kohapeal. Me pidime kirjeldame praegust ilma. Kui me tegime seal k\u00f5ik toimetused \u00e4ra, oli meil aeg hakata sadama poole liikuda, aga Triin tahtis meile n\u00e4idata veel \u00fchte asja mille nimi on rannakaitsepatarei. See j\u00e4i meile t\u00e4pselt tee keskele. Meil lubati seal ka ronida, aga ettevaatlikult. Rannakaitsepatarei oli kahjuks \u00f5hku lastud. Siis me l\u00e4ksime sadamasse. Vahepeal oli tuul nii k\u00f5vasti t\u00f5usnud, et tekkis v\u00e4ikeseid probleeme tagasi minekuga. Kapten \u00fctles, et see pole enam tormihoiatus vaid torm. Johannes k\u00fcsis, et kas midagi on karta ka v\u00f5i? Karta on rohkem kui arvata vastas kapten natukese aja p\u00e4rast. Siis l\u00e4ks esimene r\u00fchm kiirkaatriga sealt minema. Teine r\u00fchm aga pidi pikalt ootama ja minema peavarju alla. Natukese aja p\u00e4rast j\u00f5udis kiirkaater tagasi Aegnale. Siis l\u00e4ksid k\u00f5ik kartlikult kaatri peale. Kella kaheks olid k\u00f5ik j\u00f5udnud l\u00e4bim\u00e4rjalt bussi peale. Bussiga me s\u00f5itsime tagasi linna.<\/p>\n