…ehk luba r\u00e4\u00e4kida kirjandusest<\/p>\n
Kuna j\u00e4rgmiseks kohustusliku kirjanduse teemaks saab olema kirjandusklassika, siis oleks vist hea m\u00f5te \u00fcle pika aja seda lehte siin ka natuke uuendada. Ma annan siis v\u00e4ikse \u00fclevaate, mida m\u00f5nest raamatust oodata v\u00f5ib. Aga ainult nendest, mida ma olen ise v\u00e4hemalt natukenegi lugenud.<\/span> [ja kukk t\u00e4iendab, nagu kombeks]<\/p>\n \u201eAlice Imedemaal\u201c Igal muinasjutul on algus ja l\u00f5pp. Kui sa kunagi seda v\u00e4iksena lugesid, siis tundus see k\u00f5ik \u00fcleni muinasjutuna. Kui sa n\u00fc\u00fcd juhuslikult esimest korda lugema hakkad, siis tundub see ka k\u00f5ik muinasjutuna. Ja see ei sarnane \u00fcldse selle Hollywoodi filmiversiooniga (neil on alati vaja mingisugune s\u00f5da sisse tuua). Aga see vastab t\u00f5ele, et iga kord kui sa raamatut uuesti loed, siis hakkab sulle \u00fcks uus asi silma, mida sa eelmine kord t\u00e4hele ei pannud. Ja neid fakte m\u00e4rgates tekib alati selline teistsugune tunne. V\u00e4hemalt minul.<\/span><\/p>\n \u201eV\u00e4ike prints\u201c Ma arvan, et neist raamatuteist, mis siin on, on see k\u00f5ige erilisem. Ma lugesin seda nii seitsme-kaheksaastaselt (\u201evau! nii tark laps!\u201c muidugi) ja ma sain raamatust k\u00e4tte mehaanilise poole – s\u00fcndmustik, tegelased, kohad. ma v\u00f5tsin selle just raamatu laua peale ja see on nii… noh… armas. Seda lehitsedes n\u00e4en ma joonistusi, mis tuletavad meelde tervet s\u00fcndmustikku, ebamaiseid olukordi ja kurbust. ma m\u00e4letangi k\u00f5ige rohkem kurbust — see oli nii hingestatud ja eksootiline. Sisu voolab, v\u00e4hesed tegelased on lihtsakoelised ja (suhteliselt) etteaimatavad, aga sellegipoolest saan ma aru, miks on see kirjandusklassika. See raamat tuleks l\u00e4bi lugeda ja seda tuleks armastada. k\u00f5ik.<\/p>\n \u201eJane Eyre\u201c V\u00f5iks ju arvata, et sellistes romaanides l\u00f5peb k\u00f5ik imeliselt ja h\u00e4sti, kuid k\u00f5ik raamatud ei ole sellised. Paljude arust oleks selline l\u00f5pp ilus ja armas. Minu jaoks ei olnud. Kujutage ette, et v\u00e4ljas sajab vihma, toas on k\u00fclm. Te t\u00f5mbute akna alla kerra, suur kuum kakaotass. Ma pean t\u00f5dema, et osad teist ei kujuta seda kindlast ette (eriti need, kes veedavad oma p\u00e4evad arvuti ees mingisugust m\u00f5ttetut m\u00e4ngu m\u00e4ngimas ja arvavad, et raamatud on t\u00e4iesti ebavajalikud). Aga sellisesse situatsiooni sobiks \u201eJane Eyre\u2019i\u201c lugemine ideaalselt. Ja ma hoiatan kohe ette, see raamat ei ole absoluutselt m\u00f5eldud poistele.<\/span><\/p>\n \u201eTuulest Viidud\u201c Kui keegi k\u00fcsiks mu k\u00e4est, kas ta peaks seda raamatut lugema v\u00f5i midagi muud, siis ma arvatavasti kehitaksin \u00f5lgu ja \u00fctleksin talle, et ta loeks sisututvustust ja otsustaks ise. Meie klassis on paar inimest, kellele see raamat t\u00f5esti meeldib. Samas mulle see v\u00e4ga muljet ei avaldanud (tuletan meelde, et r\u00e4\u00e4gin ainult endast). Lisaks olid minu arust k\u00f5ik tegelased raamatus ebameeldivad. Samas oli see kirjutatud kergelt (minu raamatutes k\u00fcll natuke liiga v\u00e4ikses formaadis) ja natuke isegi vaimukalt, mida keegi teine peale minu ei pruukinud sellest kirjastiilist arvata. Ainult see venis minu jaoks liiga pikaks. Minuga ei ole m\u00f5tet sellest r\u00e4\u00e4kida, minust ei ole erilist kaasar\u00e4\u00e4kijat, otsige selle jaoks \u00fcles Pille v\u00f5i Elina. (:<\/span><\/p>\n [Ma \u00fctleks, et see raamat on niiv\u00f5rd-kuiv\u00f5rd \u00fcks minu lemmikuid l\u00e4bi aegade. Johanna ajab hullu juttu, kui \u00fctleb, et see venib (eee.. ok.. ausalt, venib jah veits). Raamatu kohta on v\u00e4hemalt nii palju head kriitikat, et geograafia\u00f5petaja meelest on see k\u00f5ik, mida vaja teada ameerika kodus\u00f5jast — v\u00f5i midagi sinnapoole. Raamat meenutab veidi kihilist \u00fchepajatoitu — romantika, s\u00f5da, lapsed, progress, melanhoolsus, t\u00f5de, m\u00f5istmine, ebaloomulikkus, vihkamine, \u00e4ri… sa vaid k\u00fcsi ja kohe saad]<\/p>\n \u201eSofie maailm\u201c Mulle hakkas p\u00e4rast selle raamatu lugemist kohe t\u00f5siselt filosoofia meeldima. ma m\u00e4letan sellest v\u00e4he, aga see oli huvitav, h\u00e4sti kirjutatud ja voolav — ei olnud t\u00fc\u00fcpiline ameerika noortekirjandus, vaid oli tunda euroopalikku rafineeritust. Mulle meenutas ta millegip\u00e4rast natukene p\u00f5hjamaist karget olustikku ja tegelased olid vastavad, aga ma olen suht kindel, et autor on sakslane v\u00f5i austrialane — ideaalne algus, et tutvuda filosoofia ajalooga alates antiikaegsest kreekast (ehk k\u00f5ik, mida kuuenda klassi ajaloos ei \u00f5petatud ja mille p\u00e4rast ma t\u00f5siselt pettunud olin, sest ma teadsin seda juba).<\/p>\n \u201eOnu Tomi onnike\u201c H.B. Stowe Esimesest raamatust olen n\u00e4inud teatrietendust, mis avaldas mulle muljet (lisaks oli see ka esimene kord, kui ma NO99 teatris k\u00e4isin) ja sisu mulle ka meeldis. Tegelikult plaanisin ma peale teatrietendust ka raamatu l\u00e4bi lugeda, kuid peale esimest kahtek\u00fcmmet lehek\u00fclge ma enam edasi ei j\u00f5udnud. Lisaks tean ma ka, et sellest raamatust on ka l\u00fchiversioon. Teine raamat oli meil mingis klassis ka kohustusliku kirjanduse nimekirjas ja ma m\u00e4letan, et ma lugesin selle l\u00e4bi. Midagi muud kui raske lugeda ta ei olnud, kuid n\u00fc\u00fcd olen ma kolm aastat (vist) vanem. N\u00fc\u00fcd peaks ju kergem olema? <\/span> \u201eAlkeemik\u201c Coelho on niigi v\u00e4ga andekas kirjanik, aga \u201eAlkeemik\u201c on arvatavasti \u00fcks tema parimaid raamatuid. Juba v\u00e4iksena meeldis see mulle, p\u00e4rast seda meeldis see mulle veel rohkem ja n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle v\u00e4hem — aga need on minu probleemid ja raamatu sisu ei ole neljateistaastasena lugedes kehv. Raamat on paeluv ja k\u00f5ik, kes teavad vaid noorteraamatuid, soovitan see l\u00e4bi lugeda — tekib ettekujutus sellest, kui erinev on elu v\u00e4ljaspool euroopat. See on ka siin k\u00f5rval. Sirvisin l\u00e4bi ja meenus, et saab ka ettekujutuse alkeemiast. huvitav — ja k\u00f5ik anti-elinad, mulle see p\u00f5him\u00f5tteliselt ei meeldi, seega… noh… lugege… v\u00f5i midagi. Mul on juhe nats koos.<\/p>\n Noh, esimene h\u00e4mmastav<\/em> asjaolu on see, et raamatut lugedes (ja \u00f6\u00f6sel) see raamat mulle meeldis. Julmalt meeldis. Praegu ei m\u00e4leta ma enam praktiliselt mitte midagi. Ma ei tea, miks, aga see paneb mind kahtlema, et ta 10\/10 on. Pigem 7\/10 v\u00f5i nii.<\/p>\n Minu v\u00e4ike kiiks on see, et s\u00fcndmustik, koht, lugu, k\u00f5ik selline tuleb p\u00e4rast tegelasi. K\u00f5ige olulisem on mulle see, et raamatutegelased \u2013 mitte ainult peategelased, vaid k\u00f5ik<\/em> \u2013 oleksid v\u00e4ljaarendatud ja huvitavad, muidu mind raamat absoluutselt ei k\u00f6ida. Siin olid head tegelased.<\/p>\n K\u00f5ige omap\u00e4rasem oli loomulikult mister Sherlock Holmes. Loomulikult tegi tema vaatlemine doktor Watsoni silme l\u00e4bi teda huvitavamaks, kui tavaline kirjeldus oleks teinud, aga sellegipoolest \u2013 minu lemmikkoht raamatus oli too nimekiri, \u201eSHERLOCK HOLMESI TEADMISTE ULATUS\u201c. K\u00f5igepealt oli see naermaajavalt veider nimekiri ja tema arvamus sellest, kuidas oskuseid elus vaja l\u00e4heb ja nii edasi \u2013 see oli nii humoorikas kui huvitav. Peale selle ajas naerma ka j\u00e4rgmine lause: \u201eJ\u00f5udnud oma nimekirjaga niikaugele, viskasin selle meeleheites tulle.\u201c Need, kes raamatut lugenud pole, vast ei m\u00f5ista mind, aga juba selle koha p\u00e4rast on m\u00f5tet see l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada \u2013 iseenesest v\u00e4ga l\u00fchike ja lihtne raamat. Ka Watson oli hea tegelane, nagu ka poole raamatu peal m\u00e4ngu tulev Lucy Ferrier. Neil on v\u00e4ga kompleksitud ja eelk\u00f5ige erinevad iseloomud \u2013 peale massikirjelduste (nt m\u00f5ne teatud ususekti esindajad) ei olnud raamatus \u00fchtki sarnastki<\/em> tegelast.<\/p>\n Mina l\u00e4hen tegelaste p\u00e4rast ekstaasi, teised s\u00fcsee p\u00e4rast. Enamasti.<\/p>\n Jutust siis nii palju, et lugu kulgeb v\u00e4ga h\u00e4sti \u2013 k\u00f5ike on piisavalt seletatud, kuid samas on seal ka \u00fche lausega mitu p\u00e4eva \u00e4ra r\u00e4\u00e4gitud. Ja kuigi raamat h\u00fcppab poole peal p\u00e4ris palju aastaid tagasi, on see siiski arusaadav. P\u00f5him\u00f5tteliselt alustab raamat Holmesi ja Watsoni kohtumisega, samas kohas elamisega, tuleb juhtum, toimub uurimine ja Holmes (kui ma valesti aru ei saanud) lahendab juhtumi. Siis h\u00fcpatakse ajas tagasi, r\u00e4\u00e4gitakse (n\u00e4iliselt) t\u00e4iesti teisest teemast, kohast jne, aga ajapikku hakkab kohale j\u00f5udma, kuidas need kaks \u2019lugu\u2019 omavahel seotud on, mulle j\u00f5udis see veidi varem kohale, kui juba otse \u00e4ra r\u00e4\u00e4giti, kuidas see teine lugu samastub esimesega, aga kindlasti j\u00f5uab m\u00f5nele varem kohale ja m\u00f5nele hiljem. Olgu nii.<\/p>\n Huvitav on ta ka seet\u00f5ttu, et kui enamik \u2013 k\u00f5ik \u2013 krimi, mida mina lugenud olen (palju Gardnerit, natuke Stouti ja Christiet) on selline, et on juhtum, toimub lahenduse otsimine, kohtuistung, v\u00f5it, seletus. Seal oli see k\u00f5ik nii palju erinevam \u2013 juba vahelduse m\u00f5ttes on seda hea lugeda, see annab rohkem aimu erinevatest stiilidest \u2013 ma ei kujutanud ettegi, et m\u00f5ni krimiromaan v\u00f5ib sellise \u00fclesehitusega \u00f6elda ja ma loen palju.<\/em><\/p>\n Mainiks \u00e4ra, et see on mu.. ee.. kodune t\u00f6\u00f6\/lugemiskontroll.<\/p>\n Nii. Johanna poolt tuleb siis uus tekst \u00fche kohustusliku kirjanduse raamatu “Rehepapp” kohta. Kuna mul oli see lugemiskontroll tegemata ja samamoodi Markolgi, siis k\u00f5igepealt tuleb minu oma ja ma loodan, et millalgi Marko oma kah.<\/span><\/p>\n Rehepapp oli lihtsalt \u00fclimalt ropp raamat. Kirjastiil ei olnud minu jaoks, kuid tegelikult oli see v\u00e4gagi hea raamat. Tegevus ei olnud aeglane ja igav ning k\u00f5ik need \u00e4gedad v\u00e4ljam\u00f5eldised olid ka nagu raamatu juurde kuulivad. K\u00f5ik oli kuidagi sujuv ja arusaadav. Mulle meeldis, muidugi see, et autor kirjeldas erinevaid inimesi ja jutustas oma juttu nende erinevate tegelaste poolt.<\/span><\/p>\n Raamat ise on jagatud kolmek\u00fcmneks peat\u00fckiks, esimesest kuni kolmek\u00fcmnenda novembrini. Olustik vastab 18. sajandi Eestile ja on ka igasugu m\u00fc\u00fctilisi tegelasi, nt. Vanapagan, Hallt\u00f5bi, Katk, kratid, tondid, libahundid jm. K\u00f5ik need asjad on nagu enesest m\u00f5istetavad ja kuuluvad igap\u00e4evaelu juurde, n\u00e4iteks Rehepappil endal oli juba kaua olnud \u00fcks ja sama kratt, kui \u00fchel teisel tegelasel oli neid n\u00e4dala aja jooksul juba seitse.<\/span><\/p>\n Andrus Kivir\u00e4hk on v\u00f5itnud ka igasugu preemiaid k.a. Eesti kirjanduse aastapreemia ja Nukits, mis on lastele m\u00f5eldud raamatute autorite preemia. Paar kuulsamat raamatut on n\u00e4iteks \u201eLotte reis l\u00f5unamaale\u201d ja \u201eLimpa ja merer\u00f6\u00f6vlid\u201d. T\u00e4iskasvanutele on n\u00e4iteks \u201eMees kes teadis ussis\u00f5nu\u201d mida minagi kavatsen varsti lugeda.<\/span><\/p>\n Kokkuv\u00f5tteks siis, \u201eRehepapp\u201d oli \u00fclimalt absurdne ja ropp raamat, kuid see eest v\u00e4gagi hea raamat.<\/span><\/p>\n Musta v\u00f5luri triloogia on \u00fcks minu lemmikutest raamatutest. Hetkedel lemmik ja vahepeal l\u00f6\u00f6b midagi vahele. Need kolm raamatut on k\u00f5ik v\u00e4ga h\u00e4sti kirjutatud. Pikalt ja kirjeldavalt, kuid samas on alati lugedes p\u00f5nev. Autor Trudi Canavan elab aga Austraalias, Melbourne\u2019i eeslinnas Ferntree Gullys. Musta v\u00f5luri triloogia on ilmunud juba kaheteistk\u00fcmnes keeles.<\/span><\/p>\n Esimene raamat \u201eV\u00f5lurite Gild\u201d r\u00e4\u00e4gib, kuidas \u00fcks aguliplika Sonea, ise alles lapseeast v\u00e4ljas, \u00a0avastab endas v\u00f5luv\u00f5imed ja seda Puhastuse jooksul. Puhastus on aga see aeg, kui V\u00f5lurid ise kihutavad k\u00f5ik kodutud ja paljud vaesed linnast v\u00e4lja agulitesse. Kuid kuna Soneal pole kontrolli oma v\u00e4e \u00fcle, korraldavad V\u00f5lurid ja eestk\u00e4tt Lord Rothen, kes tajus k\u00f5ige esimesena Sonea v\u00e4ge, otsingu agulites ja linnas. Sonea otsib aga abi Varaste juurest, kes on \u00fched linna k\u00f5ige kardetumad inimesed. Sonea ja ta s\u00f5ber Cery liiguvad linnas ringi, j\u00e4ttes tihti endast maha suuri kahjustusi. Kui aga V\u00f5lurid Sonea kinni p\u00fc\u00fcavad, peab ta valima oma s\u00f5bra ja reetmise vahel. Kuid enne seda on Sonea avastanud midagi sellist, mida ta eales poleks tohtinud avastada.<\/span><\/p>\n Teises raamatus \u201e\u00d5pilane\u201d liitub Sonea, t\u00fchipaljas aguliplika, V\u00f5lurite Gildiga ja alustab \u00f5pinguid. K\u00f5ik ei suju k\u00fcll h\u00e4sti, sest Sonead hakkab kiusama \u00fcks \u00fclbe poiss Regin ja juhtub see, mida nii Lord Rothen, Kantsler Lorlen kui ka Sonea kardab. \u00dclemlord saab nende saladuse j\u00e4lile ja v\u00f5tab Lord Rothenilt Sonea eestkoste\u00f5iguse \u00e4ra ja keelab neil suhtlemise Regin aga j\u00e4tkab oma koerust\u00fckke ja Sonea teeb midagi, mis talle hirmu nahka ajab, kuid k\u00f5ik sujub h\u00e4sti.<\/span><\/p>\n Kolmandas raamatus \u201e\u00dclemlord\u201d elab alguses Sonea hirmuvalitsemise all, kuid siis saab teada, miks \u00dclemlord Akkarin seda teeb. Ta saab teada, et Sachakast tuleb sissetung ja Ichanid tahavad \u00dchinenud Maade \u00fcle v\u00f5imust v\u00f5tta. Muidugi t\u00e4pselt sellel hetkel saab Gild teada Akkarini saladuse ja saadab nad m\u00f5lemad maalt v\u00e4lja. Kuid enamjaolt l\u00f5ppeb k\u00f5ik j\u00e4llegi \u00f5nnelikult. Kahjuks seda mitte k\u00f5igi jaoks.<\/span><\/p>\n Trudi Canavan kavatseb kirjutada sellele triloogiale veel eel- ja j\u00e4relloo, kus alguses r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ik Akkarinist ja p\u00e4rast \u00fchest kolmandast inimesest, kes pole kolmanda raamatu l\u00f5pus veel korralikult raamatusse sisse toodud. Ja muide, k\u00f5ik k\u00fcsimused saavad vastuse. Soovitan lugeda.<\/p>\n K\u00f5igile, kes suudavad inglise\u00a0keeles lugeda, sest kahjuks pole neid raamatuid veel \u00e4ra t\u00f5lgitud. Nimelt on tema kirjutanud n\u00e4iteks “The\u00a0Night’s Dawn trilogy” <\/em>(mille alla kuuluvad “The Reality Disfunction”, “The Neutronium Alchemist” ja “The Naked God”), mis oli ta esimene teos \u00fcldse. Peaks ka \u00e4ra mainima, et\u00a0esimeses osas oli 1221\u00a0lehek\u00fclge (selles versioonis, mida mina lugesin)\u00a0ja ma lugesin seda ikka \u00f5ige pikalt, sest mul\u00a0tuli kaks kohustusliku kirjanduse raamatut vahele. Kriitikud on ta raamatute kohta minu teada ainult h\u00e4id s\u00f5nu \u00f6elnud. Kui kellelgi tekib soovi lugeda, siis ma soovitaksin alustada raamatust “Pandora’s Star”, mille tegevus toimub aastas 2380. Nimelt, n\u00e4evad\u00a0 teadlased, kuidas \u00fches kauges galaktikas kaob \u00fcks t\u00e4ht ja seda saadetakse uurima \u00fcks starship<\/em> (ma ei suutnud sellele \u00f5iget vastet eesti keeles v\u00e4lja m\u00f5elda ega otsida). Kui raamatu l\u00f5petad ja see tundus huvitav, siis tegevus l\u00e4heb edasi raamatus “Judas Unchained”.<\/span><\/p>\n Ma ei oskagi kuidagi kritiseerida (kui seda saab selleks nimetada) teda. Raamatud on minu arust lihtsalt perfektsed, kuigi ma olen lugenud ainult \u00fchte sarja. “J\u00e4\u00e4 ja tule laulu” sarjas toimub tegevus t\u00e4iesti v\u00e4lja m\u00f5eldud maailmas ja kui v\u00f5tta, et meie maailma ajaloos (mida ta tegelikult pole), siis toimub see keskajas. Nimelt toimub seal s\u00f5da l\u00f5unalaste, p\u00f5hjalaste, saarlaste ja eelmise kuninga sugulaste vahel. Seal on vist lausa viis inimest, kes v\u00e4idavad k\u00f5ik, et just tema on \u00f5ige kuningas. Kuigi v\u00f5ib tunduda, et see k\u00f5ik on t\u00f5eliselt segane, siis autor on suutnud selle k\u00f5ik arusaadavaks teinud ja kui sul tekib k\u00fcsimusi, kes on kes ja kes tahab mida teha ja mida teeb kes, siis on viga selles, et sina pole korralikult lugenud. K\u00f5igile k\u00fcsimustele on vastused olemas, kui just pole k\u00fcsimus see, et kuidas see k\u00f5ik l\u00f5peb. (: Minul on hetkel ilmunud raamatutest ainult viimane l\u00e4bi lugemata, sest ma lihtsalt pole seda veel kusagilt k\u00e4tte saanud. Sarja esimene osa on “Troonide m\u00e4ng; I raamat”. <\/span><\/p>\n Tema teostest olen lugenud ainult “Ristiisa”, mis mulle v\u00e4ga meeldis, kuid mis kirjutati kuuek\u00fcmnendate l\u00f5pus. Ma lugesin seda viimati suhteliselt ammu, mis t\u00e4hendab, et ma p\u00e4ris k\u00f5ike ei m\u00e4leta sellest. Raamat r\u00e4\u00e4gib don Corleone perekonnast, viimase eluloost ja \u00fchest tema poegadest. Don Corleone ise oli New Yorgi maffiapealik, kellel polnud alguses plaaniski selleks saada. Enamjaolt on juttu sellest, kuidas saavutada teiste perekondadega rahu, ilma avaliku s\u00f5jata, millele paneb aluse \u00fcks uimastikaupmees, kes \u00fcritab tappa don Corleonet. Ei saa \u00f6elda, et raamatus oleks selline \u00fcks suur s\u00fcndmus, milleni v\u00e4lja j\u00f5utakse ja et peale seda on k\u00f5ik \u00f5nnelik, nii et see pole mingi tavaline raamat, kus k\u00f5ik kordub. Igatahes, soovitan, eriti poistele. (:<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" …ehk luba r\u00e4\u00e4kida kirjandusest (KOHUSTUSLIKUST) KIRJANDUSEST I Kuna j\u00e4rgmiseks kohustusliku kirjanduse teemaks saab olema kirjandusklassika, siis oleks vist hea m\u00f5te \u00fcle pika aja seda lehte siin ka natuke uuendada. Ma annan siis v\u00e4ikse \u00fclevaate, mida m\u00f5nest raamatust oodata v\u00f5ib. Aga ainult nendest, mida ma olen ise v\u00e4hemalt natukenegi lugenud. [ja kukk t\u00e4iendab, nagu kombeks] \u201eAlice […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":4,"comment_status":"open","ping_status":"open","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-53","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh130b\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/53","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh130b\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh130b\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh130b\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh130b\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh130b\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/53\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh130b\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\nL. Carroll<\/span><\/p>\n
\nAntoine de Saint-Exup\u00e9ry<\/p>\n
\nE. Bronte<\/span><\/p>\n
\nM. Michell<\/span><\/p>\n
\nJostein Gaarder<\/p>\n
\n\u201eM\u00e4ngukaartide saladus\u201c J. Gaarder<\/span><\/p>\n
\n<\/span>
\n[Ma saan kommenteerida vaid teist (esimese kohta nii palju, et see on m\u00f5nes m\u00f5ttes t\u00e4ielik vastand tuulest viidule, oma p\u00f5him\u00f5ttelt) — minu meelest on see v\u00e4ga hea raamat, mis sest, et mina seda kohustuslikuks kirjanduseks ei loeks, sest see… noh, see lihtsalt pole seda t\u00fc\u00fcpi raamat. filosoofilise tagam\u00f5ttega, keeruline ja kihiline nagu napoleoni kook (mul on ilmselgelt k\u00f5ht t\u00fchi, jah). Sellesse ei pea vast nii palju s\u00fcvenema, kui Sofie maailma, aga lugeda tuleb m\u00f5ttega, sest sisu on, nagu \u00f6eldud, kihiline (nagu napoleoni kook) ja kui ma \u00f5igesti m\u00e4letan, oli seal \u00fckskord kuus juttu \u00fches – noh, et p\u00e4ristegelane r\u00e4\u00e4gib mingist jutust, milles keegi r\u00e4\u00e4gib mingist jutust jne. See ei k\u00f5la nii h\u00e4sti, kui raamat on, seega unustage \u00e4ra. Oluliselt l\u00fchem raamat, kui muud, seega soovitan kahe k\u00e4ega neile, kes loevad Carrolli ja Exup\u00e9ry raamatud, sest need on k\u00f5ige l\u00fchemad]<\/p>\n
\nPaulo Coelho<\/p>\nRAAMATUTUTVUSTUSED<\/strong><\/h1>\n
\u201eEt\u00fc\u00fcd punases\u201c \u2013 A. C. Doyle<\/h2>\n
Rehepapp<\/strong><\/span><\/span><\/h2>\n
Musta v\u00f5luri triloogia<\/span><\/span><\/h2>\n
\n<\/strong><\/p>\n KIRJANIKUTUTVUSTUSED<\/strong><\/h1>\n
Peter F. Hamilton<\/span> –\u00a0kirjutab\u00a0enamjaolt\u00a0ulmet. <\/span><\/h2>\n
George R. R. Martin<\/span> – fantaasiakirjanik<\/span><\/h2>\n
Mario Puzo<\/span> – pakuks, et krimikirjanik vms<\/span><\/h2>\n