128a

12.veebruar toimus meie koolis esmakordselt moeshow, mil nimeks Sininööp. Kui umbes kahenädalane ettevalmistus oli lõppenud, mina kõik miljon plakatit igale võimalikku kooli üles riputanud, Ian kõik võimalikud sponsorid üles otsinud ja meie žürii telefonid juba punaseks helistanud ei hakanud reede mitte üldsegi rahulikult. Mina sain päeva alustada õnneks kodus, meie kallis klassijuhataja oli andnud mulle vaba päeva, sest osalesin ise moeshowl. Kuna see oli siiski mu esimene kollektsioon ja kogemus moeshowl, olin selle üle äärmiselt õnnelik, et sain kodus kõik asjad rahulikult läbi mõelda ja teha. Kes veel ei tea, siis ma tooo-huu-tult jumaldan moodi ja riideid ja kõike sellega seonduvad (niisiis tundub asi loogilisem, et ma ka lõpuks oma kollektsiooni tegin) ja loodan tulevikus kindlasti sellele alale jääda. Ãœhesõnaga hommikut alustasin ikka oma kollektsiooni kallal töötades (nagu viimased kuu aega juba) ja üritasin meeleheitlikult endale runway laulu välja valida, mille jaoks varem lihtsalt aega ei jäänud. Loomulikult ei jäänud ka reedel, ja kui ma kodust lahkusin haarasin lihtsalt paar suvalist cd virnast kaasa ja lootsin sisimas, et panin täppi. Noh, okei, ei pannud.. aga kodust lahkusin ma ka lisaks CDdele nelja suuure kotiga – üks pungil meiki, teine riideid, kolmas kingi, neljas jälle riideid.. Kella kolmeks jõudsin kooli. Ma sain loomulikult parima klassi 108.. aga pole hullu modellid ju kõik peenikesed nii, et õnneks mahtusime klassi ära :D:D Vaikselt voolab minu modelle klassi, vaikselt on kõigil juba kostüümid seljas. Vahepeal külastab Nina meid oma positiivsusega, soovib mulle palju edu. Mina topin järjest modellidele haaknõelu naha alla, modellid proovivad ise endale lavakõndimist seada, sest minu ajud olid juba piiisavalt kärssand, et midagi veel välja mõelda. Mulle lihtsalt jagatakse juhtnöörid, millal mina lavale astun, et kõik disainerit ka ikka näha saaksid. Minu hea sõbranna, Helena on mul minu isiklik jumestaja. Kõikidel modellidel on peale kolme-meetrised ripsmed (hiihih, mul kaa!) ja meik tuli samuti üüber lahe. Mina juba vaikselt paanikas, muide ennem säilitasin täitsa külma närvi. Jooksen ühestkohast teise, proovin meid proovi sokutada ja lugu valida. Vahepeal saabub õnneks positiivne teade, et me saame oma lugu ipodiga ka lasta. Wuhuu, viimase kolme minutiga valitakse lugu välja. Enne saime natuke laval proovi ka teha, ja mina lihtsalt jään oma modelle usaldama et neil lavaline liikumine õnnestub. Kell saab kuus. Rahvast lihtsalt voolab. Esimene kord ja rahvast on niiii palju! Mina säran rõõmust. Kohtunikeks olid meil käsitööõpetaja Katri Org, kõigile tuntud Marta Vaarik ja Eesti moedisainer ja reaalkooli vilistlane Tiina Talumees! Žürii kohta ütleks ma nii palju, et järgmine aasta soovitan soojalt koolisisesed inimesed žüriist välja jätta!:) Aeg jookseb ja varsti astubki lavale minu kollektsioon, millele ma pärast nime leiutasin “Rokokoo”. Kõik sujub suurepäraselt. Pärast oli lihtsalt super saada kuhjaga lilli ja kuulda nii positiivset vastukaja! Õhtuga langes kuuajane pinge õlgadelt, nüüd pean vaid riietelõikude, niitide, nõelade, kettide, neetide alt otsima üles kaua kadunud kooliõpikud ja uuesti end järjele vedama.. jah täpselt ei saanud alguses arugi, kuhu järg jäi.. Õhtu lõppes ilusti, gümnaasiumis võitis minu lemmik kollektsioon, Sälly ja Kerli kõikide poolt armastatud pintsakud. Põhikoolis võitis Carmeli kollektsioon ja kuuendikud võitsid oma vanuserühma. Mina olen aga siiani õnnelik, et sain oma esimese kogemuse, ja edaspidi tean juba mis mind ees ootab. Loodame, et järgmine aasta on minu kollektsioon Sininööbil üllatuseks! See aasta olid meil üllatuskollektsioonid Supernoovalt, Kuldlõikelt ja Roosadelt Kääridelt. Lisasin ka siia pildid enda kollektsioonist. Modellideks olid mul Mann, Kirke, Mari-Liis, Emilia, Elizabeth, Laura, Heidi ja Johanna. Meikariks kallis Helena.

Kirjutas Lisa Mai