\nPargist edasi jalutades pidime endale kepiga teed juhatades paadisillale j\u00f5udma, kust s\u00f5itis merele meie paat. Ohutusn\u00f5udeid t\u00e4ideti korralikult. Iga\u00fcks sai p\u00e4\u00e4stevesti ja s\u00f5it v\u00f5is alata. Meie giid v\u00f5ttis korralikud tuurid sisse ning vett pritsis ikka korralikult. Kui olime piisavalt “kaunist merevaadet” nautinud, keerasime otsa kalda poole tagasi.
\nPaadikailt suundusime kohvikusse, kus pidime men\u00fc\u00fcst endale soovitud joogi v\u00f5i maiuspala valima. Pimedana aga on men\u00fc\u00fc lugemine “pisut” raskendatud. \u00d5nneks oli teenindajanna s\u00f5bralik ning luges meile maheda h\u00e4\u00e4lega men\u00fc\u00fc ette. L\u00f5puks saime, valge kepp \u00fches ja teetass teises k\u00e4es, lauda komberdatud. N\u00fc\u00fcd tuli hetk, mil v\u00f5isime k\u00fcsida giidilt, milline on elu pimedana. Kuidas ta koolis k\u00e4is? Kas ja kuidas ta t\u00f6\u00f6tab? Kuidas ta linnaruumis liigub? K\u00f5ige t\u00e4htsam on meelde j\u00e4tta, et pimedale v\u00f5ib alati abi pakkuda, aga mitte peale suruda. Veidike tobe oli kuulda lugusid, kuidas pimedaid aidatakse alatasa vale trammi peale v\u00f5i viiakse k\u00e4ek\u00f5rval \u00fcle tee, kui nad seda pole tahtnudki. Ja siis…oligi juba tunnike m\u00f6\u00f6das ja meid juhatati pimedatest ruumidest v\u00e4lja. Peale pikka pimedust tegi valgus silmadele veidi haiget, ent harjusin peagi.
\nOtsustasime ka 4D filmi vaatama minna. Ma ei tea kuidas teistega on, aga mul oli v\u00e4ga l\u00f5bus, liigagi. Naerupidamatus on selle haiguse nimi. Igatahes j\u00e4ime ka peale lumistest m\u00e4gedest alla tuiskamist ellu.
\nKuigi, kahju k\u00fcll, Eestis teil niipea pimedate n\u00e4itusele ei ole v\u00f5imalik minna, sest n\u00e4itus l\u00f5petati juba vana aastanumbri sees. Sellegipoolest soovitan soojalt. Tegemist on v\u00e4ga silmaringi avardava v\u00e4ljapanekuga.
![\"\"](\"http:\/\/static.ak.fbcdn.net\/images\/blank.gif\" "\\";-)\\""){kind=spacer}
<\/p>\n