Traditsiooniliselt – kas me pole sellega juba harjunud ja koguni sellest t\u00fcdinenud? – toimus \u00f5petajate p\u00e4eval Reaalkoolis veretu riigip\u00f6\u00f6re, seekord vahest veretumgi kui eelmistel aastatel. \u00d5petajad said puhkust ja\u00a0nende asemele asusid abituriendid.<\/p>\n
Mina ja Ralf olime endale aegsasti broneerinud inglise keele tunnid\u00a0–\u00a0Ralf leidis, et vajab v\u00e4ljakutset.\u00a0Otsustasime ingliskeelse viktoriiniga \u00fcheksandike ja k\u00fcmnendike teadmisi kontrollida. Et v\u00e4ljakutse ei osutuks liiga kaelamurdvaks, v\u00f5ttis Ralf enese peale punktiarvestuse\u00a0–\u00a0mulle j\u00e4i\u00a0k\u00fcsimuste esitamine ja vastuste kommenteerimine.<\/p>\n
\u00dcldiselt n\u00e4itasid\u00a0noored\u00a0laialdasi teadmisi ja suurt taiplikkust, masendav (seda minu hinnangul, Ralfi meelest oodatav)\u00a0asjatundmatus valitses ainult k\u00e4\u00e4bikute osas, keda ei suudetud v\u00f5rratu J.R.R. Tolkieni kirjelduse p\u00f5hjal kuidagi \u00e4ra tunda. P\u00e4rast seda otsustasingi oma hilisemas k\u00f5nes v\u00e4hemasti \u00f5petajaid sel teemal valgustada, k\u00fcll v\u00e4ljavilistamise hirmus eesti, mitte inglise keeles.<\/p>\n
Raamatukogust v\u00f5etud “S\u00f5rmuse vennaskond” kaenla all, suundusin aktusele ja leidsin eest k\u00f5ledav\u00f5itu aula, kus nappis nii \u00f5petajaid kui ka \u00f5pilasi. Eriti viimastest olid kohale j\u00e4\u00e4nud vist ainult aktuse korraldamisega seotud, aga vahest pole selles alalise ajanappuse tingimustes midagi \u00fcllatavat ega ka morjendavat. Ja siiski – kuigi ansambli T.H.E.M. liikmed v\u00f5tsid oludest maksimumi, kippusid noodid suurde ja t\u00fchja aulasse kildudeks kukkuma.<\/p>\n
Selles v\u00e4sinud meeleolus l\u00e4ksin l\u00f5pus\u00f5nu \u00fctlema. Mitu n\u00e4dalat hiljem p\u00fc\u00fcdsin \u00f6eldu Piret J\u00e4rvela palvel paberile panna, aga see pole ju p\u00e4riselt see: s\u00f5nad pidid m\u00f5juma ausalt ja ehedalt just tolles ajas ja ruumis, kus neid ainsat korda esitasin. Niisiis, kulunud \u00f5htupoolikul suures ja t\u00fchjas aulas r\u00e4\u00e4kisin ma S\u00f5rmusevaimust:<\/p>\n
Kallid \u00f5petajad! T\u00e4na \u2013 ja kuni viimase ajani tundus, et ainult t\u00e4na \u2013 r\u00e4\u00e4gime teist.<\/em><\/p>\n \u201e\u00d5petajad on tagasihoidlik ja v\u00e4ga vana rahvas, mis endistel aegadel oli m\u00e4rksa arvukam kui praegu. Nad armastavad rahu ja vaikust ja h\u00fcva viljakat mulda: heas korras ja h\u00e4sti haritud maakoht on nende lemmikpaik. Nad pole kunagi m\u00f5istnud ega armastanud masinaid, mis on keerulisemad kui sepal\u00f5\u00f5ts, vesiveski v\u00f5i kangasteljed, kuigi nad k\u00e4sitsesid t\u00f6\u00f6riistu p\u00e4ris osavasti. Isegi vanadel aegadel pelgasid nad tavaliselt \u201eSuurt Rahvast\u201c, nagu nad meid kutsuvad, ning t\u00e4nap\u00e4eval hoiavad nad meie eest hirmuga k\u00f5rvale ja neid on \u00fcsna raske leida. \u00d5petajad on ergu kuulmise ja terava silmaga, ning kuigi nad kalduvad t\u00fcsedusele ega kiirusta ilmaasjata, on nende liigutused siiski k\u00e4rmed ja osavad. Nad tunnevad juba ammusest ajast kunsti, kuidas vaikselt ja kiiresti kaduda tolle suure rahva koperdamise eest, keda nad kohata ei soovi, ning nad on oma kunsti n\u00f5nda kaugele arendanud, et inimestele tundub see n\u00f5iduslik. Kuid \u00f5petajad pole tegelikult kunagi \u00fchtki n\u00f5iakunsti \u00f5ppinud ning nende tabamatus on puhtalt ametialase osavuse teene, mida p\u00e4rilikkus ja harjutamine ning l\u00e4hedane s\u00f5prus maaga on suuremate ja kohmakamate t\u00f5ugude jaoks j\u00e4ljendamatuks muutnud.\u201c<\/em><\/p>\n Ilmselt m\u00f5ned teavad, kust see jutt p\u00e4rit on \u2013 nii kirjeldas vana ja v\u00f5rratu Tolkien oma \u201eS\u00f5rmuste Isanda\u201c esimestel lehek\u00fclgedel k\u00e4\u00e4bikuid. Minule on \u00f5petajad ja k\u00e4\u00e4bikud \u2013 ja paha s\u00f5na ei ole see mitte \u2013 kaua sarnasena paistnud. M\u00f5lemad on ikka ajanud kusagil selle ilma \u00e4\u00e4realadel omaenese asja, nii et teised pole nende t\u00f6\u00f6de ja tegemiste vastu suuremat huvi tundnud. \u00d5petajat\u00f6\u00f6 on \u00fcks marginaalne asi, nagu \u00f6eldakse.<\/em><\/p>\n Aga muidugi eksib seda pidama teistsuguseidki tegelasi, nii nagu neid satub ka k\u00e4\u00e4bikute rahulikku maanurka, ise\u00e4ranis rahututel aegadel \u2013 n\u00e4iteks praegu, kas pole? K\u00e4\u00e4bikute hulgas on neid, kes m\u00e4letavad veel haldjaid \u2013 ja p\u00e4riselt ei ole nood V\u00e4ikese Rahva ligidalt kadunud. Suure h\u00e4da tunnil, kui k\u00e4\u00e4bikute \u00f5lul lasub maailma k\u00f5igi ajastute saatus, n\u00e4itavad haldjad teed \u2013 need v\u00e4hesed, kes veel n\u00e4evad p\u00f5hjust sellel maal elada, kuigi teavad, et nende aeg on \u00fcmber saamas ja maailm peab muutuma, olgu siis hea v\u00f5i kurja m\u00f5jul. Ja k\u00e4\u00e4bikud t\u00f5usevad k\u00f5rgustesse, nagu see ikka s\u00fcndima peab neis lugudes, mis paljudele meelde j\u00e4\u00e4vad ja hinge l\u00e4hevad.<\/em><\/p>\n Aga k\u00f5ik see poleks ju s\u00fcndinud haldjateta, sest veel oma loojangulgi, veel siis, kui nad juba ammu igatsesid L\u00e4\u00e4nde, suutsid nad kaitsta kurjuse eest neid paiku, mida olid armastanud. Haldjate h\u00e4\u00e4buvat j\u00f5udu ja hiilgust kandsid Kolm S\u00f5rmust. Kolm S\u00f5rmust haldjah\u00f5imul sinitaeva all: Vee oma, Tule oma ja \u00d5hu oma.<\/em><\/p>\n Vee S\u00f5rmus aitas kandjal hoida ja s\u00e4ilitada palju head, mis mujalt oli ammu kadunud, aga pani ta samas enamgi igatsema L\u00e4\u00e4nde, \u00fcle Suure Mere ja teistele maadele. Seda igatsust olen ma oma \u00f5petaja silmis n\u00e4inud. Tule S\u00f5rmus oli teistsugune \u2013 tema v\u00e4gi kahanes aja jooksul vast k\u00f5ige v\u00e4hem, ja ka veel selles jahtuvas maailmas andis ta kandjale v\u00f5ime soojendada inimeste s\u00fcdameid. Tulest puudutatut olen ma selles majas kohanud. Aga kolmandat s\u00f5rmust, \u00d5hu S\u00f5rmust, ei osanud ma algul kellelegi anda. Siis tuli mul kohutav m\u00f5te \u2013 mis siis, kui see kuulub Reaali Vaimule?<\/em><\/p>\n Kuigi V\u00e4ike Rahvas p\u00e4\u00e4stis suure maailma, ei saanud see siiski k\u00f5igi jaoks p\u00e4\u00e4stetud. \u00dcks ajastu oli igaveseks l\u00e4bi ning teine algamas \u2013 ja palju sellest, mis oli olnud, pidi igaveseks kaduma. Oli k\u00e4\u00e4bikuid, kelle haavad olid liiga s\u00fcgavad, et iial p\u00e4riselt paraneda, haldjatest ei k\u00f6itnud Uus Maailm aga enam \u00fchtegi.<\/em><\/p>\n Koos nendega libisesid kaduvikku Kolm S\u00f5rmust \u2013 ja nii saaks sellest majast igavese hundipassi ka Reaali Vaim. Seda ma ei taha \u2013 ja sestap p\u00f6\u00f6rdun teie poole. Teie olete ju k\u00e4\u00e4bikud ja teist s\u00f5ltub selle kooli veel tulemata aastate pale rohkem kui kellestki teisest. Ma soovin teile, et Reaali Vaim j\u00e4\u00e4ks S\u00f5rmusest\u00a0 ikkagi ilma \u2013 et ta selle asemel hoopis elaks ja oleks ja helgiks ja heliseks. Ma soovin teile ilusat \u00f5petajate p\u00e4eva.<\/em><\/p>\n Viimast korda Erik<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Traditsiooniliselt – kas me pole sellega juba harjunud ja koguni sellest t\u00fcdinenud? – toimus \u00f5petajate p\u00e4eval Reaalkoolis veretu riigip\u00f6\u00f6re, seekord vahest veretumgi kui eelmistel aastatel. \u00d5petajad said puhkust ja\u00a0nende asemele asusid abituriendid. Mina ja Ralf olime endale aegsasti broneerinud inglise keele tunnid\u00a0–\u00a0Ralf leidis, et vajab v\u00e4ljakutset.\u00a0Otsustasime ingliskeelse viktoriiniga \u00fcheksandike ja k\u00fcmnendike teadmisi kontrollida. Et v\u00e4ljakutse […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1,2,5],"tags":[],"class_list":["post-478","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata","category-motted","category-sundmused"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh127b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/478","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh127b\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh127b\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh127b\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh127b\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=478"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh127b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/478\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh127b\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=478"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh127b\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=478"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/arh127b\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=478"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}