144c

27.03 Käisime klassiga telemajas ekskursioonil – Nimelt on meie klassi armas Edith noortetelesaate Nova reporter ja sai läbi selle meile korraldada külastuse telemajja!

Telemaja külastust alustasime koos seal asuva muuseumi tutvustusega.
Meile näidati erinevaid nukke ja tegelaskujusid (nagu näiteks meile juba tuttavad Leopold ja Timmu), vanadel telekatel klippe pärit vanadest multifilmidest ja paar suuremat ning väiksemat kaamerat erinevatest ajastutest. Samuti oli seal ka üks huvitav interaktiivne mäng, kus peale kaamera ees seismist ning oma pikkuse mõõtmist, näitas ekraan sulle tuntud teletöötajaid ja tegelaskujusid, kes olid/on sinuga sama või peaaegu sama pikad. Huvitavaim oli meie klassile aga telemajas olev kuulsuste kättejälgede sein, kus kõik proovisid leida kedagi kellega nad jagasid käe suurust.

Edasi läksime stuudiotesse.
Neist kõigist nägime ära tuntumad Esimese Stuudio, Terevisiooni, Ringvaate, Nova ja ka Hommik Anuga stuudio. Selle jooksul räägiti meile veel telemaja ajaloost, nt kuidas kõik töötas enne seda kui Eesti vabaks sai ja kui karmid reeglid seal olid.
Nova ja Ringvaate stuudios saime aga olla kauem ja lõpuks ise oma oskused proovile panna: osad said minna tagaruumi ja proovida kaadrite vahetust, reporteri tööd ja veel ka üksteist filmida (selle viimasega oli meil natuke liiga lõbus – lõpuks tuli välja ka meie klassi telestaar).

Visiidi lõpetuseks ootas meid aga suur üllatus: meil oli võimalus kohtuda peaministri, Kaja Kallasega! Oli juhtunud nii, et ta viibis parajasti telemajas kuna ta filmis tulenevat Hommik Anuga saadet. Me saime vaadata kuidas saadet filmiti, näha kuidas kõik toimub päriselt kaamera taga, ning selle lõppedes saime teha tema ja Anu Välbaga pilti.
Õhtu saabudes aga ootas meid veel üks ootamatu juhtum: Kaja Kallas oli meie kohtumise lisanud oma Instagrami storysse!
Oli väga elevusrohke külastus!

Meie klass käis 1. veebruaril Ugala teatris vaatamas etendust pealkirjaga “Prints ja kerjus”.
Sisu oli juba tuttav, sest raamat oli just värskelt jaanuaris loetud ning vägagi hästi veel meeles. Etendus oli üpriski põnev ning mõned kohad, sündmused ja tegelased olid loomulikult teistsugused kui tekstis kirjutatud.

Lisaks, et Viljandisse üldse saada, pidime me bussiga rändama läbi Eesti ja sellega saime oma kaunist riiki imetleda. Söögiga polnud mitte ühtegi probleemi! Kaasas oli väga, väga palju võileibu. Neid jätkus ka pärast kõikidele kaasa võtmiseks, kasvõi emale-isale andmiseks.
Õpetajate streik oli sellel ajal alles lõppenud ja Viljandis teatris käimine oli hoopiski teistsugune kuid lõbus koolipäev.
Üritus oli väga hea algus sellele pingelisele ennevaheajalisele perioodile. 🙂

Ühel toredal eesti keele tunni ajal teatas meie klassile õp. Anu Kell, et teeme Kreutzwaldile tänukirjad tema 220. sünnipäeva puhul. Kaartidega oli ka konkurss, mida korraldas Kreutzwaldi muuseum ja Võru Kreutzwaldi Kool. Kõik meie klassikaaslased võtsid osa (kahjuks esinesid ka mõned õnnetud, kelle kaarte kahjuks ei saadetud).
Kaardid sisaldasid tänusõnu lauluisale ja samuti olime need ka kenasti ära kaunistanud!
Natukene aega peale kaartite ärasaatmist, saime teada, kes parimateks tunnnustati: Ardo, Evelina, Edith ja Sander. Palju õnne neile!
Selle eest sai ka kogu klass hinded, millest suuremas osas olid kümned.

Me osalesime koos teiste 7. ; 8. ja 9. klaasidega Kalevi staadionil spordipäeval. Üritus toimus 15. septembril 2023. Kergejõustikualad olid staadioni suurel areenil ja pallimängud kunstmuruväljakul. Mängud toimusid enne kergejõustikualasid. Nendes võtsid osa poisid, kes osalesid jalgpalli turniiris ja tüdrukud, kes osalesid korvpalli turniiris. Tüdrukutel kahjuks nii hästi ei läinud — vastased olid paralleelklasside pikad tüdrukud.
Pärast neid ootas ees seitsmendate klasside vaheline teatejooks, kuhu valiti 5 tüdrukut ja 5 poissi. Üllatavalt, võitsime uue klassina selle isegi ära! Olime väga õnnelikud oma võidu üle ja uhked oma jooksjate üle.
Peale teatejooksu osalesime ka paigalt kaugushüppes ja 60 meetri jooksus. Viimaseks alaks jooksid poisid 800 meetrit ja tüdrukud 400 meetrit. Pärast suuri pingutusi ootas ees autasustamine. See aasta me küll kahjuks medaleid ei saanud, aga alati on järgmine ning ülejärgmine aasta! Spordipäeva tõmbas kokku mõnus suupiste, mis oli nauditav pärast pikka pingutusterohket päeva.

Et tähistada teise perioodi lõppu käsime koos teiste seitsmendikega Rahvusooper Estonias Pähklipurejat vaatamas. See oli tänapäevasem lavastus meile teadaolevast Pähklipurejast, mis oli küll igati huvitav, aga ei unusta siiski südamelähedast hubast atmosfääri meile tuntud lavastusest. Üks tore üllatus oli siiski. Ühel hetkel etenduse ajal esines meie klassi Kaarel koos oma kooriga:) Seda ei osanud keegi oodata!

Viimases matemaatika tunnis enne vaheaega tegelesime natuke teistsuguse teemaga, ei mitte lineaarvõrranditega vaid video järgi kuupide meisterdamisega. Tegime neid gruppides roosast ja sinisest paberist. Tunni lõpuks oli enamustel üks ~15cm küljepikkusega kuup. Mõni kuup kingiti, mõni seisab ikka veel kapis.
See tund andis meile ühe lisa oskuse, kunagi ei tea millal seda vaja võib minna.

1. detsembril toimus 144c esimene klassiõhtu Reaalkoolis. Muidugi mängisime toolimängu, ikka päris mitu korda – see on ikkagi üks klassiõhtu klassikatest. Toimus ka maleturniir, ning see jätkus veel mitu kuud. Välja prinditud karikas ootas pikalt klassi 205 kapis.
Enda teadmisi saime proovile panna Kahootis.
Ega ühtegi klassiõhtut ei saa lõpetada kui pole mängitud pikka nina – mängisime muidugi seda kaks korda.

18. detsembril toimus seitsmendate klasside jõulupidu. Iga klass esitas enda lavastatud saateid. Näiteks meie klass esitas “Spordiuudiseid”, “Padjaklubi” ja “Ma näen su häält”. Kohal oli ka jõuluvana ning sai tantsida, teadmisi proovile panna ja muud toredat. Iga klass sai kätte oma kingikoti, peale mida need klassis avati. Oli üks tore ja omamoodi pidu.

Peale paari nädalat ettevalmistamist, esitlesime klassiga 7. detsembril oma liikumiskava koolikaaslastele ning õpetajatele. Laul valiti kõik koos ning selleks oli tuntud ‘What makes you beautiful’ bändi One Direction poolt. Kahjuks me ei saavutanud esikohta, kuid siiski õppisime sellest palju.

Käisime koos terve lennuga Rakett 69 teadusstuudios, et lähemalt tutvuga kõigia.
Olime mõne tunni koolis ning siis sõitsime bussidega stuudiotesse. Kõigepealt viidi meid kõiki pikka koridori ning öeldi, et peame ennast panema ritta vanuse järjekorras. Muidugi oli see esimene osa tutvumisest. Lugesime peale jaotust end kolmeks ning meid jagati niimoodi grupideks, ja peale seda omakorda veel kolme gruppi. Peale seda aga sai lõpuks hakata ülesandeid lahendama.
Meil oli väga huvitav, saime palju teada nii teadusest, ehitamisest kui ka paralleelklasside õpilastest.