Head kaasteelised!<\/p>\n
On raske uskuda, et see teekond, mis algas nii ammu \u2013 esimesed sammud koolimajas, esimene koolikell, esimesed s\u00f5brad ja teadmised \u2013 on n\u00fc\u00fcd j\u00f5udnud oma peat\u00fcki l\u00f5ppu. Me oleme l\u00f5petanud p\u00f5hikooli. Need \u00fcheksa aastat on olnud t\u00e4is naeru, v\u00e4ljakutseid, uusi kogemusi ja v\u00e4\u00e4rtuslikke hetki, mis j\u00e4\u00e4vad meiega kogu eluks. Oleme koos kasvanud, \u00f5ppinud ja avastanud. K\u00f5ik need v\u00e4iksed hetked \u2013 eksami- ja kontrollt\u00f6\u00f6j\u00e4rgne kergendus, klassiekskursioonide seiklused, \u00f5petajate humoorikad m\u00e4rkused ja meie omavahelised naljad \u2013 moodustavad \u00fche unustamatu loo. T\u00e4nan Teid, kallid klassikaaslased, et iga\u00fcks teist andis meie klassile midagi ainulaadset. P\u00f5hikooli l\u00f5petamine ei ole l\u00f5pp, vaid hoopis uus algus. Me seisame n\u00fc\u00fcd uue ukse ees, mille taga ootavad uued sihid, v\u00f5imalused ja unistused. Iga\u00fcks meist sammub oma rada pidi edasi, kuid meie \u00fchine lugu j\u00e4\u00e4b alati alles. Hoidke m\u00e4lestusi, looge uusi ja \u00e4rge kunagi unustage, kust te tulete. Meie klass j\u00e4\u00e4b alati osaks meist k\u00f5igist.
\nMe k\u00f5ik oleme seda \u00fchist teekonda j\u00e4\u00e4dvustanud ning viimased viis aastat olen tegelenud k\u00f5igi toredate s\u00fcndmuste talletamisega meie ajaveebi. Kui ma esimest korda selle ajaveebi korraldamisega alustasin, ei osanud ma aimatagi, et see nii eriliseks ja t\u00e4henduslikuks kujuneb. Olen teilt klassigrupis k\u00fcsinud lugematu arvu kordi sarnast k\u00fcsimust: \u201cKes soovib sellest \u00fcritusest ajaveebi kirjutada?\u201d Kahjuks j\u00e4i see k\u00fcsimus enamasti vastuseta ning pidin v\u00f5tma taas j\u00e4rgmise inimese klassinimekirjast. Samuti on suur osa teist saanud minult mitmeid meeldetuletusi, et mul pole endiselt teksti, kuid l\u00f5puks olete te k\u00f5ik suutnud oma jutu valmis kirjutada. Te v\u00f5ite olla uhked oma kirjutatud tekstide \u00fcle, kuna need on p\u00e4riselt ka olnud sisukad ja huvitavad ning minu arvates on veel t\u00e4htsam see, et olete andnud oma panuse nende m\u00e4lestuste s\u00e4ilitamisesse, kes suuremal ja kes v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral.<\/p>\n
Toon siia sisse m\u00f5ned arvud. P\u00f5hikooli jooksul on 143a ajaveebis koos praegusega avaldatud 303 postitust, neist 161 alates viiendast klassist. Aastate l\u00f5ikes eraldi: 5. klassis 28, 6. klassis 33, 7. klassis 34, 8. klassis 32 ja 9. klassis 34 postitust. Postituste arv on olnud k\u00fcll \u00fcsna sarnane, kuid kirjutatud tekstide kvaliteet on ajas kindlasti kasvanud. Ait\u00e4h Teile, et olete kirjutanud ning vahel ka pilte edastanud. Suured t\u00e4nud minu poolt ka Triinu-Liisile ja Helile, kes on enamike meie ajaveebis olevate piltide autorid. Loodan, et aastate p\u00e4rast, kui satute siia ajaveebi tagasi, toovad read ja pildid naeratuse n\u00e4ole.<\/p>\n
Suure t\u00f5en\u00e4osusega j\u00e4\u00e4b see viimaseks sissekandeks siin ajaveebis ning paljusid teist ei t\u00fc\u00fcta ma enam kunagi \u00fchegi ajaveebi \u00fclesandega. Samas soovin, et j\u00e4tkaksite oma lugude jagamist, olgu need kirjutatud s\u00f5nades, tegudes v\u00f5i s\u00fcdametes, sest see, mida me loome ja jagame, j\u00e4\u00e4b elama kauem, kui me arvata oskame.
\nTe olite parim (kannatuse)treening, mida keegi v\u00f5iks soovida. H\u00fcvasti, kallis 143a, ja pidage meeles: \u201cT\u00e4htaeg\u201d ei ole ainult soovituslik termin.<\/p>\n
Teie ajaveebihaldaja Oliver<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Head kaasteelised! On raske uskuda, et see teekond, mis algas nii ammu \u2013 esimesed sammud koolimajas, esimene koolikell, esimesed s\u00f5brad ja teadmised \u2013 on n\u00fc\u00fcd j\u00f5udnud oma peat\u00fcki l\u00f5ppu. Me oleme l\u00f5petanud p\u00f5hikooli. Need \u00fcheksa aastat on olnud t\u00e4is naeru, v\u00e4ljakutseid, uusi kogemusi ja v\u00e4\u00e4rtuslikke hetki, mis j\u00e4\u00e4vad meiega kogu eluks. Oleme koos kasvanud, \u00f5ppinud […]<\/p>\n","protected":false},"author":176,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[],"class_list":["post-2646","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-oa-2024-2025"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/143a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2646","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/143a\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/143a\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/143a\/wp-json\/wp\/v2\/users\/176"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/143a\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2646"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/143a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2646\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2664,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/143a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2646\/revisions\/2664"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/143a\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2646"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/143a\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2646"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/143a\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2646"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}