142b

16. oktoobril asusime klassiga teele Särghaua õppelaagrisse ehk kivilaagrisse, et saada teadlikuks Eesti maapõueressurssisest. Kella kümme paiku jõudsimegi õppekeskusesse ja tervitasime A-klassi ning seadsime end tubadesse ise sisse. 

Vabat aega palju ei jäänud ning koheselt alustasime auditooriumis programmi tutvustusega. Sellele järgnesid näitus Eesti kivimitest ning õppeprogramm Kurgja talus, kus õppisime teha võid, mida kasutasime maitsvate küpsiste valmistamiseks. Päeva lõpetasime taaskord kivimitega ning sellele järgnes õhtumõnu Piret Otsaga, kus saime tantsida lõbusaid seltskonnatantse ning nautida imelist kringlit.

Teise päeva alustasime varakult hommikusöögiga, millele järgnes kokkuvõttev test laagrist õpitust.

Kella kümne paiku pidime paraku Särghauale ütlema head aega ning suundusime Vändrasse, kus mälestasime Reaalkooli legendaarset õpetajat, Anton Õunapuud. Mälestamisele järgnes ülimalt huvitav Järvakandi klaasimuuseum, kus nägime kuidas elaval tulel klaasist esemeid valmistatakse. Lõpuks nautisime Club Cinemas klassiga seljankat ning suundusime tagasi Tallinnasse.

Kivilaager oli üleüldiselt uus ning huvitav kogemus. Enamustel meist jäid sellest väga toredad mälestused, mis jäävad meelde terveks eluks.

Kirjutas Tristan

11.oktoobril toimus meie armsate huntide märgistamine ehk kauaoodatud märgiaktus-ja pidu, milleks olime kursustel tantsusamme harjutanud pikalt!

Peale enda tundide lõppu läksime vaatama pidulikku märkide üleandmist ja nautisime ilusaid etteasteid. Samuti esitati aktusel väga iseäraline ja meeldejääv kõne. 

Õhtul olime kutsutud ka kooli aulasse jalga keerutama. Kõik Potsa tantsud said ilusti läbi tehtud ja ansambli muusika saates valsid tantsitud oli aeg meil koju suunduda 12ndike salmi saatel: “Välja-välja koolimaja seest, sest aeg on minna magama, kel märki pole ees”

Ahjaa, peale tantse tuli ka nii mõnelgi ka väike käik katusele – see jääb ilmselt pikaks ajaks meie klassile naljakaks ja õpetlikuks meenutuseks.

Kirjutas Helena

4. oktoobril, reedel, tähistas Tallinna Reaalkool õpetajate päeva, kus traditsiooni kohaselt asendas kahetestkümnes klass tunde, et õpetajad saaks nautida nendele pühendatud püha. Meie klassile asendati eesti keele tundi, kus tuli kirjutada keeruline ja absurdne etteütlus, mida luges ette tekstirobot. Jutukaimad meist pidid klassi ees põlvitama, palvemuusika taustal ja kätekõverdusi tegema. Üks noormees (Mattias) pandi klassi ette istuma roosa südamekujulise peegli vastu, et ta saaks ennast imetleda. Direktori kabinetti viidi klassi suurimad paharetid ja lõpuks otsustas asendusdirektor, et ta peab ikka isiklikult meid motiveerima tulema. Kõige taustal käis meeleolu loov muusika.

Õpetajate heameeleks tegime neile kaneelirulle ja kiluvõileibu, mis viidi uhkelt õpetajate tuppa.

Reaalkooli 143. sünnipäeva tähistamine toimus sel aastal 1. oktoobril. Klassijuhataja tunnis külastas meid Reaalkooli vilistlane Robin Juul. Ta jagas oma kogemusi Tallinna Reaalkoolis õppimisest, rääkides nii koolielu headest külgedest kui ka raskustest, millega õpilased vahel kokku puutuvad.

Pärast seda suundusime kõik koos Reaali Poisi ette, et kuulata direktori kõnet. Seal autasustati õpilasi, kes olid saavutanud silmapaistvaid tulemusi rahvusvahelistel olümpiaadidel. Järgmine peatuskoht oli Reaalkooli peamaja ees, kuna staadion on hetkel üles kaevatud ja uue koolimaja ehitus alanud. Ees ootas igale klassile ette valmistatud laud, kus koos klassikaaslastega saime torti nautida. Imemaitsva küpsisetordi oli teinud Emma ning saime kõik koos sünnipäeva tähistada ning üksteisega vestelda. 

Kui tort oli söödud, liikusime edasi aulasse, et kuulata VHK keelpilliorkestri kontserti. Orkestri dirigent oli meie kooli vilistlane Rasmus Puur. Kontsert oli nii hea, et lõpus aplodeeriti orkestrile seistes päris pikka aega ning tundus, et kõik nautisid kvaliteetset muusikat. Peale seda oligi sünnipäeva tähistamine lõppenud ning aeg oli koju minna.

Kirjutas Hendrik

16.-20. september toimus meie lennul rebaste nädal.Iga päev algas meil kella seitsmese tantsuprooviga, et reedel toimuva flashmob’i ajaks oleks kõigil tantsuliigutused peas. Esmaspäeval nägime kõiki esimest korda oma kostüümides. Sai näha kõike: nii maffiabosse, mereröövleid kui ka tsirkuseloomi ja palju muud. Peale tunde toimusid Šnelli staadionil spordivõistlused. Tegemist oli teatejooksuga, kus olid väga mitmekülgsed ülesanded. 

Teisipäeval toimus peale tunde viktoriin, kus olid küsimused meie kooli ja huntide kohta. 

Kolmapäeval toimus vahetundides tantsuvõistlus – iga grupp pidi esitama flashmob’i tantsu, kuid sinna sai lisada ka enda väljamõeldud liigutused. Peale tunde toimus orienteerumine vanalinnas. Igas punktis pidi tegema mingi ülesande. Kui ülesanne tehtud sai, andsid punktis olevad hundid meile järgmise punkti kohta vihje. 

Neljapäev ei alanud mitte kella seitsmese tantsuprooviga, vaid hoopis kella seitsmese loenguga automootoritest. Loengu ajal magama jäänud rebaseid äratasid hundid pasunaga.

Reede oli nädala tähtsaim päev, sest saime lõpuks esitada terve nädala vältel õpitud tantsu Harju tänaval.  Samuti toimus reedel ristimine. Pidime põlvitama aula põrandal, kuid õnneks olid meie jumalad toredad ja lasid seda teha patjade peal.

12. septembril toimus spordipäev. Esimene spordiala oli teatejooks, kus osales igast klassist 5 poissi ja 5 tüdrukut, meie klassil läks üpris hästi. Teatejooksule järgnes orienteerumine, pidime ühe tunniga jõudma läbi käia 15 punkti. Peale orienteerumist toimusid poistel jalgpalli- ja tüdrukutel võrkpallivõistlused. Poistel ei läinud väga hästi, aga tüdrukud said kogu gümnaasiumi peale esimese koha. Samuti said kõik 10. klassi rebased esimeseks rebastenädala ülesandeks teha oma huntidele kaasaelamiseks plakateid. 

    

    

    
    

    

    

    
    

See aasta toimus esimene koolipäev 2. septembril. Saime kõik kokku klassiruumis 302, puhusime veidi juttu, sest olime juba 28. augustil kõik tuttavaks saanud. Veidi hiljem oli aeg asuda Poisi juurde, kus toimus pidulik mütsiaktus, peale mida saime täisõiguslikeks gümnasistideks. Mütsiaktusele järgnes ka üldine aktus tervele gümnaasiumile. Peale “pingsat” esimest koolipäeva kõndisid kõik koolimajast välja, uued koolimütsid peas

Meie klassi, 142B, lugu sai alguse tutvumispäeval, mis tõi kokku täiesti erineva taustaga noored. See oli päev täis esimesi kohtumisi ja uusi algusi – õhus oli nii elevust kui ka väikest ebakindlust. Võõrastest said kaaslased ning alguse sai teekond, mis meid kõiki ühtseks muudab.  

Päev algas praktiliste toimingutega: saime kätte õpikud, mis justkui sümboliseerisid kõike, mida meile järgmise kooliaasta jooksul õpetatakse. Lõime oma koolikontod, tehes esimesed sammud Reaalkooli igapäevaellu. Peagi kohtusime oma klassijuhataja, Nataljaga. Tema avatus ja nooruslikkus lõid kohe sõbraliku ja sooja õhkkonna, mis aitas meil end klassiruumis koduselt tunda. Natalja võitis oma siira hoolivuse ja heatahtliku olekuga meie kõigi usalduse juba esimesest kohtumisest.  

Samal päeval kuulsime kooli õppekava kohta Daniel Kaasikult, kes tutvustas süsteemi ja reegleid, mis tundusid esmapilgul nii suured ja tähtsad. Samuti räägiti Reaalkooli traditsioonidest – neist, mis on püsinud ajaproovile vastu ja mis annavad koolile selle erilise Vaimu. Oli tunne, et meist kõigist on saanud osa millestki palju suuremast.  

Järgmine päev tõi kaasa esimese ühise ettevõtmise väljaspool kooliseinu – korraldasime klassiga pikniku Kadrioru pargis. Ilm oli ilus, tuju hea ja päev kujunes tõeliselt meeldejäävaks. Mängisime palli, rääkisime, naersime – see oli lihtne, kuid siiras ja rõõmus hetk, mis aitas meil üksteisega paremini tuttavaks saada.

Kirjutas Helena