{"id":217,"date":"2025-01-26T17:29:59","date_gmt":"2025-01-26T17:29:59","guid":{"rendered":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141c\/?p=217"},"modified":"2025-01-26T17:30:31","modified_gmt":"2025-01-26T17:30:31","slug":"keskaegne-paide","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141c\/2025\/01\/26\/keskaegne-paide\/","title":{"rendered":"Keskaegne Paide"},"content":{"rendered":"

Paide ordulinnust on esimest korda mainitud Liivimaa vanemas riimkroonikas. Linna\u00f5igused sai Paide 1291. aastal. Paide t\u00e4htsaim osa oli Paide ordulinnus, kus tegutses Liivi ordu. Linnus ehitati Tallinna ja Viljandi vahelise teele soisel alal asuvale k\u00f5rgendikule. Samas asukohas v\u00f5is asuda ka eestlaste muinaslinnus. Juba 1441. aastal kasutati linnuse torni ja peakivikilde linna lipu motiivina. <\/span><\/p>\n

1343. aastal toimunud j\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usul on Paidel suur t\u00e4htsus. Nimelt peeti 4. mail Paide ordulinnuses rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, kuhu saabusid ka \u00fclest\u00f5usnud eestlaste juhid, kes aga hukati.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/span><\/p>\n

Paide ordulinnus<\/b><\/span><\/p>\n

Ordu ei saanud tulenevalt linnust J\u00e4rvamaale rajada, sest Stensby leping keelas neil linnuseid Taani kuninga n\u00f5usolekuta J\u00e4rvamaale rajada (J\u00e4rvamaa oli Taani kuninga territoorium, Paide asus aga Ordule kuuluvas Alempoisis). Linnus koosnes neljinurksest kastellist koos v\u00e4ravakompleksidega ja kaheksatahulisest peatornist. Linnust laiendati pidevalt, idast hakkas seda kaitsma eel\u00f5u koos vesiv\u00e4ravaga, l\u00e4\u00e4nde j\u00e4i peav\u00e4rav. Peav\u00e4rava ette rajati 15. ja 16. sajandi k\u00e4igus veel kaks eeslinnust, kuhu sai majutada palgas\u00f5jav\u00e4e.\u00a0<\/span><\/p>\n

Varauusajal 16. sajandi l\u00f5pus ehitati linnuse kivim\u00fc\u00fcride ette bastione. 17. sajandi alguses toimunud Poola-Rootsi s\u00f5ja k\u00e4igus purustati linnus ja see kaotas oma s\u00f5jalise t\u00e4htsuse. K\u00f5ige kauem p\u00fcsinud linnuse osa oli peatorn ehk Pikk Hermann, mis renoveeriti 19. sajandi l\u00f5pul eraldiseisva romantilise tornlinnusena.\u00a0<\/span><\/p>\n

Ordulinnuse torn ja Ajakeskus Wittenstein\u00a0<\/b><\/span><\/p>\n

Ajakeskus Wittenstein asub Paide ordulinnuse peatornis. Nimi Wittenstein on tulnud alamsaksakeelsest nimest, mis t\u00e4hendab “valge kivi”, nii torn kui ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud ordulinnuse ehitised olid valgest paekivist. Pikalt arvati, et torn rajati esialgu 13. sajandil, kuid 1980. aasta arheoloogiliste uuringute kohaselt alles 14.sajandi alguses koos k\u00f5ikide teiste ehitistega. Linnuse torni nimetati varem ka Pikaks Hermanniks ja t\u00e4nap\u00e4eval ka Paide Vallitorniks. 19. sajandi l\u00f5pus taastatud torn lasti paraku aga 1941. aastal teise maailmas\u00f5ja k\u00e4igus taganevate punav\u00e4gede poolt \u00f5hku, torni taastamise t\u00f6\u00f6d said valmis 1991. aastal, hiljem on seda veel renoveeritud.\u00a0<\/span><\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval asub torni kaheksal korrusel muuseum, igale korrusele (v\u00e4ljaarvatud teisele) on p\u00fchendatud \u00fcks ajalooperiood. Keskajast r\u00e4\u00e4gitakse kolmandal korrusel, muuseumis k\u00e4sitletakse seda orduajana, mis h\u00f5lmab ka osa varauusajast.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Paide ordulinnust on esimest korda mainitud Liivimaa vanemas riimkroonikas. Linna\u00f5igused sai Paide 1291. aastal. Paide t\u00e4htsaim osa oli Paide ordulinnus, kus tegutses Liivi ordu. Linnus ehitati Tallinna ja Viljandi vahelise teele soisel alal asuvale k\u00f5rgendikule. Samas asukohas v\u00f5is asuda ka eestlaste muinaslinnus. Juba 1441. aastal kasutati linnuse torni ja peakivikilde linna lipu motiivina. 1343. aastal […]<\/p>\n","protected":false},"author":210,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-217","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-11-klass"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/210"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=217"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":221,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217\/revisions\/221"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=217"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=217"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=217"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}