{"id":215,"date":"2024-12-01T19:35:56","date_gmt":"2024-12-01T19:35:56","guid":{"rendered":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/?p=215"},"modified":"2024-12-01T19:49:36","modified_gmt":"2024-12-01T19:49:36","slug":"haapsalu-vaatamisvaartused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/2024\/12\/01\/haapsalu-vaatamisvaartused\/","title":{"rendered":"Haapsalu vaatamisv\u00e4\u00e4rtused!"},"content":{"rendered":"

Meie klassist seiklesid Naming, Mailee, Lisette, Iris ja Kaia \u00fchel ilusal p\u00e4eval Haapsalus. K\u00f5ndida sai palju. K\u00e4idi erinevates muuseumites, mis kajastasid keskagset Haapsalu elu. Kokku pandi \u00fcks korralik turismikaart.\u00a0<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Toomkool<\/b><\/span><\/p>\n

Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopkonna toomkool asutati algselt aastal 1251 Vana-P\u00e4rnus, kuid sama sajandi kuuek\u00fcmnendatel aastatel toodi see koos piiskopkonna keskusega Haapsallu \u00fcle. <\/span>Kooli juhtis skolastik. \u00dcks kooli juhatanud skolastikutest oli 16. sajandi esimeses pooles tegutsenud Johann Pulck, kes on ainuke teadaolev eesti soost k\u00f5rgem vaimulik Vana-Liivimaal.\u00a0<\/span>Koolis \u00f5piti ladina keeles. \u00d5ppeaineteks olid grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. \u00d5ppemeetodina kasutati vitsa hirmul p\u00e4hetuupimist.<\/span><\/p>\n

Esimese astme \u00f5ppekava l\u00e4biti enne 12. eluaastat (esimene armulaud). Harilikult l\u00e4bisid \u00f5pilased vaid esimese astme \u00f5ppekava, kuid m\u00f5neks rohkem teadmisi n\u00f5udvaks elukutseks tuli l\u00e4bida ka teine aste.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kool l\u00f5petas tegevuse Liivi s\u00f5ja ajal Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopkonna lagunemise t\u00f5ttu.\u00a0<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

V\u00f5llam\u00e4gi<\/b>\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

Haapsalu V\u00f5llam\u00e4gi ehk kaak on ainuke kindlalt teadaolev v\u00f5llam\u00e4gi Eestis ning arvatavasti rajati see juba 14. sajandil. Tegu on kokku kuhjatud k\u00fcnkaga, kus, nagu nimigi viitab, pandi toime avalikke hukkamisi.\u00a0<\/span><\/p>\n

Praegu kujutab V\u00f5llam\u00e4gi endast umbes meetrik\u00f5rgust k\u00fcngast Sireli t\u00e4nava \u00e4\u00e4rsel platsil, ent keskajal asus V\u00f5llam\u00e4e l\u00e4histel omaaegne Lihula maantee, nii et k\u00f5igil linna sisenejatel ja linnast v\u00e4ljujatel oli v\u00f5imalik V\u00f5llam\u00e4el toimuvat n\u00e4ha. \"\"<\/span><\/p>\n

Kuigi s\u00f5na \u201cv\u00f5llas\u201d viitab poomisele, siis oli hukkamisviise tegelikult palju ning lisaks poomisele kasutati sageli n\u00e4iteks pea maharaiumist m\u00f5\u00f5gaga, kusjuures poomist peeti autuks, aga pea maharaiumist auv\u00e4\u00e4rseks suremise viisiks.\u00a0<\/span><\/p>\n

Tapalava, kus p\u00e4id maha raiuti, asus kohe v\u00f5lla k\u00f5rval. Rahvajuttude j\u00e4rgi asunud V\u00f5llam\u00e4el veel piinakamber ning kogu v\u00f5llast \u00fcmbritsenud m\u00fc\u00fcr. V\u00f5llam\u00e4e kaevamiste k\u00e4igus \u00fcks astmeline, keskosa poole k\u00f5rgenev kivim\u00fc\u00fcr leitigi.\u00a0<\/span><\/p>\n

Keskajal oli kombeks j\u00e4tta poodud pikemaks ajaks rippuma ning maharaiutud pead teiba otsa torgata. Hukatute viimseks puhkepaigaks sai seesama V\u00f5llam\u00e4gi, kuhu maeti ka enesetapjad.\u00a0<\/span><\/p>\n

Ehkki aktiivses kasutuses oli v\u00f5llas 17. sajandi keskpaigani, siis teadaolevalt viimast korda kasutati V\u00f5llam\u00e4ge 19. novembril 1798, kui sinna maeti end \u00fcles poonud vabakslastud talupoeg Buxh\u00f6vedeni Rein. V\u00f5llas lammutati kolm aastat hiljem, sest kogu Vene impeeriumis k\u00e4sti k\u00f5ik avalikud hukkamispaigad likvideerida. <\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Haapsalu linnus<\/b><\/span><\/p>\n

Haapsalu linnuse esimeseks isandaks oli 1228. aastal ametisse p\u00fchitsetud Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopkond, mille eesotsas seisis piiskop Gottfried. Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopkond oli Vana-Liivimaa piiskopkondadest k\u00f5ige rikkam. Piiskopkonna otsustada olid seadused, \u00f5igused ja samuti s\u00f5jad. Linnuse igap\u00e4evaelus osalesid sajad inimesed. Kindlust pidid valvama s\u00f5durid ning \u00f6\u00f6vahid, pidevalt t\u00f6\u00f6tasid ka tislerid, m\u00fc\u00fcrisepad, loomatalitajad, tallipoisid, pagarid, lihunikud, voorimehed, saunamehed, k\u00fctjad, r\u00e4tsepad, habemeajajad, toat\u00fcdrukud ja veel mitmed inimesed. Peamiselt r\u00e4\u00e4giti saksa keeles, kuid k\u00f5las ka eesti ja rootsi keelt. Lihtrahvast \u00fchendas elanike loodud P\u00fcha Mauritiuse gild. T\u00e4htis roll piiskopkonna igap\u00e4evaelus oli aadlikel ja suurkaupmeestel. Kogu Haapsalu linnuse majanduselu kontrollisid ja juhtisid Haapsalu kaupmehed. Lisaks vastutasid aadlikud korra- ja kohtupidamise eest. Talupoegade \u00fcle m\u00f5isteti kohut adrakohtutes ning aadlite \u00fcle meeskohtutes. Samuti moodustasid aadlikud kaks vasallin\u00f5ukogu, kus tegeleti nii sise- kui ka v\u00e4lispoliitikaga. Nende eesotstes seisid piiskopkonna valitud stiftifoogtid.<\/span><\/p>\n

Viimane Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskop Johann V otsustas alad 1559. aastal Taani kuningale m\u00fc\u00fca, kuid need sattusid Liivi s\u00f5ja tagaj\u00e4rjel hoopiski Rootsi kuninga k\u00e4sutusse, kes otsustas linnuse \u00fcmber ehitada. 1624. aastal otsustas Rootsi kuningas m\u00fc\u00fca Haapsalu linnuse krahv Jacob de la Gardie\u2019le, kelle unistus oli ehitada linnusest loss. Kahjuks h\u00e4vis 1688. aastal Haapsalu linnus t\u00e4ielikult tulekahjus.<\/span><\/p>\n

\"Linnus\"<\/p>\n

Haapsalu linnus oli keskajal \u00fcle kolme sajandi pikkuse perioodi jooksul kirikuriigi \u00fcks t\u00e4htsamaid objekte, kaitstes Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskoppi mitmete vaenlaste eest, kelleks olid n\u00e4iteks agressiivne ordu, allumatud vasallid, piraadid ja aeg-ajalt eestlased. Seet\u00f5ttu pidigi keskaegne valitsushoone olema ka s\u00f5jaline kaitseehitis.<\/span><\/p>\n

\"\"13.<\/span>sajandil moodustus kiriku, konvendihoone ja l\u00e4\u00e4nepoolse ehk vanema eeslinnuse ehitamisega sise\u00f5u, mida piiras ringm\u00fc\u00fcr ja kus asusid mitmed majandushooned, n\u00e4iteks laudad, t\u00f6\u00f6kojad ja tallid. Idapoolne ehk uuem eeslinnus ehitati arvatavasti 15. sajandil, mille olulisemateks ehitisteks on h\u00e4sti kindlustatud peav\u00e4rav ja selle ees paiknev veega t\u00e4idetud kraav, mis tegi vaenlase pealetungi raskeks. Linnusem\u00fc\u00fcrides on palju k\u00e4ike ja auke vastaste tulistamiseks, samuti on rajatud ka kahuritorn laskemoona hoidmiseks ja suurt\u00fckkidega laskmiseks. Kui 16. sajandi l\u00f5pul enam linnusem\u00fc\u00fcrid aina tugevamaks muutunud tulirelvadele vastu ei pidanud, ehitati kaitseks muldvalle, seega oli Haapsalu linnus \u00fcldiselt v\u00e4ga h\u00e4sti kaitstud.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Linnusekompleksi kogupindala on \u00fcle kolme hektari ning seda \u00fcmbritseb 803 meetri pikkune ringvall seitsme kaitsetorni ja nelja v\u00e4ravaga. M\u00fc\u00fcr on 8\u201312 meetri pikkune ning 0,6\u20131,8 meetrit lai. Eesti Rootsi v\u00f5imu alla minekuga kaotas suurem osa linnustest Eestis oma s\u00f5jalise t\u00e4htsuse, nii ka Haapsalu linnus, mis kustutati 17. sajandil Rootsi kaitseehitiste nimekirjast. T\u00e4nap\u00e4eval on Haapsalu linnus suurep\u00e4rane n\u00e4ide keskajast ning Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopkonna m\u00f5just Eestis, olles Haapsalu \u00fcks olulisemaid vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Kirik <\/b><\/span><\/p>\n

Haapsalu Toomkirik asub Haapsalu linnuses ja see ehitati aastatel 1260\u20131270. Keskajal oli kirik Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopkonna peakirik ja piiskopkonna toomkapiitel. Kiriku kaitsep\u00fchakuks on evangelist Johannes. Haapsalu Toomkiriku teeb eriliseks selle suurus. Nimelt on tegemist \u00fche k\u00f5ige suurema \u00fchel\u00f6\u00f6vilise kirikuga P\u00f5hja- ja Baltimaades. Kuigi Haapsalu linnus sai 1688. aastal tulekahjus tugevalt kannatada, j\u00e4i Toomkiriku sisemus kahjustustest puutumata. Jumalateenistused tuli m\u00f5neks ajaks katkestada, kui 1726. aastal viis kevadtorm kiriku katuse, mida katkuepideemiast n\u00f5rk linn ei suutnud koheselt parandada. 1889. aastal peeti \u00fcle pika aja Haapsalu Toomkirikus esimene jumalateenistus. T\u00e4nap\u00e4eval tegutseb kirikus EELK Haapsalu P\u00fcha Johannese kogudus.<\/span><\/p>\n


Kasutatud allikad:<\/p>\n

Eesti kultuuriloo \u00f5ppematerjal. IV, L\u00e4\u00e4nemaa<\/span><\/p>\n

V\u00f5llam\u00e4e infotahvel Haapsalus<\/span><\/p>\n

Haapsalu linnuse muuseum<\/span><\/p>\n

Wikipedia<\/span><\/p>\n

Puhka Eestis<\/span><\/p>\n




<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Meie klassist seiklesid Naming, Mailee, Lisette, Iris ja Kaia \u00fchel ilusal p\u00e4eval Haapsalus. K\u00f5ndida sai palju. K\u00e4idi erinevates muuseumites, mis kajastasid keskagset Haapsalu elu. Kokku pandi \u00fcks korralik turismikaart.\u00a0   Toomkool Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopkonna toomkool asutati algselt aastal 1251 Vana-P\u00e4rnus, kuid sama sajandi kuuek\u00fcmnendatel aastatel toodi see koos piiskopkonna keskusega Haapsallu \u00fcle. Kooli juhtis skolastik. \u00dcks […]<\/p>\n","protected":false},"author":213,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-215","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/215","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/users\/213"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=215"}],"version-history":[{"count":15,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/215\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":234,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/215\/revisions\/234"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=215"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=215"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=215"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}