{"id":199,"date":"2024-12-01T19:18:11","date_gmt":"2024-12-01T19:18:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/?p=199"},"modified":"2024-12-01T19:26:36","modified_gmt":"2024-12-01T19:26:36","slug":"seiklused-tuuliga-parnus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/2024\/12\/01\/seiklused-tuuliga-parnus\/","title":{"rendered":"Seiklused Tuuliga P\u00e4rnus"},"content":{"rendered":"

Tuuli reis keskaegsesse P\u00e4rnusse oli v\u00e4ga meeleolukas. Oli hall ja sombune laup\u00e4ev, ideaalne muuseumip\u00e4ev. Hommikul keha kinnitanud ja v\u00f5ileivad kotti pakkinud asusin reipal sammul P\u00e4rnu muuseumi poole teele. Minu tee viis \u00fcle vallik\u00e4\u00e4ru silla ning oma \u00fcllatuseks sain p\u00e4eva k\u00e4igus teada, et too vallikraav ei olegi keskaegne, vaid hoopis osa rootsiaegsest bastioniv\u00f6\u00f6st. V\u00e4ikese GPSi abiga j\u00f5udsin kiirelt muuseumi.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

P\u00e4rnu muuseum<\/b><\/span><\/p>\n

Tegemist oli v\u00e4ga uue ja ilusa muuseumiga, olin ausalt \u00f6eldes p\u00e4ris \u00fcllatunud, sest polnud kodulehelt uurinud muud kui avamisaegu. Maja oli v\u00e4ga suur ning asus keskaegse linna p\u00f5hjav\u00e4rava ehk J\u00f5e v\u00e4rava endises asukohas. Muuseumis tervitas mind v\u00e4ga s\u00f5bralik t\u00f6\u00f6taja Kadri, kes mulle kohe k\u00f5ik keskaegsed eksponendid k\u00e4tte n\u00e4itas. He<\/span>a oli, et n\u00e4itas, sest muidu oleksin ma k\u00fcll \u00e4ra eksinud, vaadata oli seal t\u00f5esti palju. Mida huvitavat ma siis teada sain?\u00a0<\/span><\/p>\n

P\u00e4rnu oli keskajal ringm\u00fc\u00fcriga \u00fcmbritsetud linn, mis on niiv\u00f5rd pisikese linna jaoks ebatavaliselt tugev kaitse. Linna m\u00f5\u00f5tmed olid 300×200 m ja elanikke oli tuhande ringis. Ringm\u00fc\u00fcri vajalikkust tingis Uus-P\u00e4rnu kuulumine Hansa liitu- kus liigub raha ja kaupa, seal on ka vaenlasi, kes linna r\u00fcnnata tahaksid. Nagu eelneva<\/span>lt mainitud asus muuseumi maja all kunagine linnav\u00e4rav, mille (\u00fcllatavalt h\u00e4sti) s\u00e4ilinud osa sai imetleda l\u00e4bi klaasp\u00f5randa. Ma olin p\u00e4ris \u00fcllatunud kui kitsas see v\u00e4rav oli, kahe v\u00e4ravaposti vahele j\u00e4i (silma j\u00e4rgi hinnates) mitte rohkem kui 2 meetrit. Sealt J\u00f5e v\u00e4ravast k\u00e4is kaubavedu sadama ja linna vahet, kunagi ulatus j\u00f5gi peaaegu muuseumimaja seinani! Teine eksponaat sel korrusel oli t\u00fckk keskaegsest kaubalaevast ehk kogest. Sildi j\u00e4rgi vanim laevaleid Eestis p\u00e4rineb 14.sajandist ning t\u00f5mmati Jahtklubi juurest s\u00fcvendust\u00f6\u00f6de tegemise k\u00e4igus v\u00e4lja 1990.aastal. Jurakas jupp koosnes 12 tammepuust kaarest ning 6 kereplangust, muljetavaldav oli nii eksponaat kui ka selle taga olnud konserveerimist\u00f6\u00f6de maht.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"<\/span><\/p>\n

Alumisel korrusel uudistasin p\u00fcsiekspositsiooni, p\u00fc\u00fcdsin teha vahet kiviaegsetel kivit\u00fckkidel, mis ajaloolaste v\u00e4itel k\u00f5ik eri funktsiooni t\u00e4itsid. P\u00e4ris tore oli n\u00e4ha \u00f5pikupilte p\u00e4ris elus, n\u00e4iteks venekirveste puhul \u00fcllatas mind nende suurus (olin neid alati v\u00e4ikesematena ette kujutanud). Keskaja saalis imetlesin k\u00e4sit\u00f6\u00f6d ja keraamika tohutult laia valikut, ma ei osanud ettegi kujutada, et kaubalinnana liikus P\u00e4rnusse nii Itaalia keraamikat kui ka S\u00fc\u00fcria klaasi. Muidugi olid merelinnale omaselt esindatud ka kalastusvahendid kusjuures kalap\u00fc\u00fck oli P\u00e4rnus keskajal rangelt reglementeeritud. K\u00fclastasin ka 3.korruse kunstin\u00e4itust Eesti pagulaskunstniku Mart Oru loomingust, see pakkus ajaloole toredat vaheldust.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Mart Oru n\u00e4itus<\/span>
\n<\/b><\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Punane torn<\/b><\/span><\/p>\n

Hoog sees tatsasin r\u00f5\u00f5msameelselt j\u00e4rgmisesse muuseumi edasi. Ajalugu ootas mind juba muuseumi sisehoovis, kus kirendasid punased plakatid, mis lugemist ootasid. Sain \u00fcht-teist teada nii keskaja igap\u00e4evaelu kui ka h\u00fcgieeni kohta. N\u00e4iteks juba siis loputati enne s\u00f6\u00f6ki spetsiaalses kausis k\u00e4si, ses<\/span>t einestati k\u00e4tega. Rahva seas olid levinud hasartm\u00e4ngud, kuigi linn oli selle \u00e4ra keelanud, sagedased olid ka m\u00f5\u00f5du j\u00e4rgi \u00f5ll<\/span>e joomised mille tarbeks kasutati erilisi m\u00f5\u00f5dutriipudega klaasanumaid. Hoovis oli ka \u00f5untega ehitud j\u00f5ulupuu, mis tekitas minus veendumuse,<\/span>et tegu on hubase muuseumiga.<\/span><\/p>\n

Pettuma ma ei pidanud- Punases tornis oli \u00fcks mu meeldivamaid ja p\u00f5nevamaid muuseumik\u00fclastusi! Tegemist on v\u00e4ga pisikese muuseumiga, mille muutis minu jaoks p\u00f5nevaks \u00e4\u00e4rmiselt armas muuseumit\u00e4di Riina. Me jutustasime P\u00e4rnu ja torni ajaloost nii kaua, et veetsin muuseumis \u00fcle kahe tunni. Sain teada j\u00e4rgnevat.<\/span><\/p>\n

Punane torn on keskajal P\u00e4rnu linnam\u00fc\u00fcri kagunurka ehitatud torn, mis tegutses linna vanglana pea 500 aastat. See on ainus t\u00e4naseni s\u00e4ilinud keskaegne ehiti<\/span>s P\u00e4rnus, k\u00f5ik muu h\u00e4vines peale Liivi s\u00f5da kui Rootsi v\u00f5im hakkas agaralt linna\u00a0 \u201cideaallinnaks\u201d \u00fcmber kujundama v\u00f5i 1944.aasta pommitamise k\u00e4igus. Tornil oli kunagi neli korrust. Keldrikorrus oli \u00fcle 6 meetri s\u00fcgavune auk, kus hoiti vange enne hukkamist (\u00fclespoomine v\u00f5i pea maha raiumine, teada on vaid \u00fcks p\u00e4\u00e4senu, kes oli Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopi l\u00e4hisugulane ning kes v\u00e4lja osteti). Aastate jooksul kogunenud kultuurikiht on nii paks, et maapind on 3,5m t\u00f5usnud ja keldrikorrust pole v\u00e4ljast \u00fcldse n\u00e4ha, ka s\u00fcgav auk valati aastaid tagasi betooni t\u00e4is, sest see hakkas vett sisse laskma. Neljas korrus v\u00f5eti maha 18.sajandil toimunud \u00fcmberehitust\u00f6\u00f6de k\u00e4igus, sest torn hakkas otsast lagunema, aga vanglat oli linnal ikkagi vaja. Selleks kasutati kavalat raudtalade s\u00fcsteemi, millega t\u00f5mmati 3.korruse seinad j\u00e4lle kokkupoole tagasi ja mida on v\u00f5imalik n\u00e4ha ka t\u00e4nap\u00e4eval (S-t\u00e4ht maja seinal). T\u00e4na<\/span>ses muuseumis on torni p\u00f6\u00f6ningul ringpanoraamkino, kus n\u00e4idatakse v\u00e4ga \u00e4gedat ja harivat filmi P\u00e4rnu 15000 aasta pikkusest ajaloost. Vaatasin seda lausa kaks korda, sest see oli v\u00e4ga v\u00e4rviline ja sisutihe, isegi eriefektid m\u00e4<\/span>sleva tormituule n\u00e4ol olid olemas. Riina r\u00e4\u00e4kis mulle ka lugusid linnam\u00fc\u00fcrist. Kunagi oli seadus, et k\u00f5ik kelle maja asub m\u00fc\u00fcri k\u00f5rval peavad seda tasapisi ehitama, aga kuna inimesed on piisavalt ahned, et esmaj\u00e4rjes ehitada hea kiviga oma maja ja panna m\u00fc\u00fcrit\u00e4iteks hoopis vanad puukotad, siis pole eriti imestada, et m\u00fc\u00fcr linna r\u00fcndajaid liialt ei pidurdanud. Ka linna seadused olid kummalised, sest olid omadega osaliselt vastuolus: \u00fcks m\u00e4\u00e4rus seadis, et kodanik ei tohtinud omakohust m\u00f5ista, aga teine m\u00e4\u00e4ras, et kui keegi oma aias v\u00f5\u00f5ra tabab, siis s\u00fcndigu temaga seal mis tahes. Lugusid kuulsin veelgi ja kokkuv\u00f5tteks oli mu muuseumik\u00e4ik v\u00e4ga meeleolukas.\u00a0<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Peale v\u00e4ga tihedat muuseumip\u00e4eva lonkisin s\u00f6\u00f6ma ning peale einestamist oli \u00f5ues juba pimenenud. Linna seega palju ei n\u00e4inud, seega avastamist j\u00e4tkub veel j\u00e4rgmiseks korrakski!<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Tuuli ja h\u00fcljes<\/span><\/p>\n

Pildid: erakogu<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tuuli reis keskaegsesse P\u00e4rnusse oli v\u00e4ga meeleolukas. Oli hall ja sombune laup\u00e4ev, ideaalne muuseumip\u00e4ev. Hommikul keha kinnitanud ja v\u00f5ileivad kotti pakkinud asusin reipal sammul P\u00e4rnu muuseumi poole teele. Minu tee viis \u00fcle vallik\u00e4\u00e4ru silla ning oma \u00fcllatuseks sain p\u00e4eva k\u00e4igus teada, et too vallikraav ei olegi keskaegne, vaid hoopis osa rootsiaegsest bastioniv\u00f6\u00f6st. V\u00e4ikese GPSi abiga […]<\/p>\n","protected":false},"author":213,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-199","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/users\/213"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=199"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":213,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199\/revisions\/213"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=199"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=199"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/141b\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=199"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}