{"id":264,"date":"2024-02-03T20:37:19","date_gmt":"2024-02-03T20:37:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/?p=264"},"modified":"2025-01-08T19:50:44","modified_gmt":"2025-01-08T19:50:44","slug":"tiir-keskaegses-narvas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/2024\/02\/03\/tiir-keskaegses-narvas\/","title":{"rendered":"Tiir keskaegses Narvas"},"content":{"rendered":"<p>K\u00e4isime kolmekesi Narvas, koos Rami, Rasmuse ja Robiniga. Meil ei olnud k\u00f5rged ootused, kuid Narva \u00fcllatas meid siiski. Nende modernsed majad koos n\u00f5ukaaegsete majadega tekitab m\u00f5nusa atmosf\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n<p><strong>Narva Issanda \u00dclest\u00f5usmise peakirik<\/strong><\/p>\n<p>Esimesena k\u00e4isime k\u00f5ik koos Narva Issanda \u00dclest\u00f5usmise peakirikus. See, ainuke uusb\u00fctsantsilise stiiliga sakraalehitis Eestis, on v\u00e4ga v\u00f5imas ja meile k\u00f5igile meeldis see.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-267\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3061-139x300.jpeg\" alt=\"\" width=\"139\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3061-139x300.jpeg 139w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3061-473x1024.jpeg 473w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3061-768x1662.jpeg 768w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3061-710x1536.jpeg 710w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3061.jpeg 784w\" sizes=\"auto, (max-width: 139px) 100vw, 139px\" \/><\/p>\n<p><strong>Rootsi l\u00f5vi<\/strong><br \/>\nP\u00e4rast peakirikut k\u00f5ndisime Rootsi l\u00f5vi m\u00e4lestusm\u00e4rgini. Sellega m\u00e4lestatakse P\u00f5hjas\u00f5ja Narva lahingut. 2. maailmas\u00f5ja ajal viidi m\u00e4lestusm\u00e4rk Saksamaale, kus see \u00fcles sulatati. Aastal 2000 taasavati see 3 korda v\u00e4iksemana. Kuju s\u00fcmboliseerib Eesti ja Rootsi vahelist s\u00f5prust ja koost\u00f6\u00f6d. V\u00e4ga ilus kuju. 10\/10.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-268\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3062-300x138.jpeg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"138\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3062-300x138.jpeg 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3062-1024x473.jpeg 1024w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3062-768x355.jpeg 768w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3062-1536x709.jpeg 1536w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3062.jpeg 1863w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/p>\n<p><strong>Aleksandri suurkirik<\/strong><br \/>\nVahepeal j\u00e4i ka silmavaatesse Aleksandri kirik. Narva P\u00fcha Aleksandri Suurkirik on ajatu iluga ehitism\u00e4lestis, mis troonib uhkelt Narva linnas, t\u00f5ustes k\u00f5rgele oma neoromaani stiilis arhitektuuriga. Kirik ehitati 1881\u20141884 Kreenholmi Manufaktuuri luterlastest t\u00f6\u00f6listele. Selle projekteeris Peterburi arhitekt ja akadeemik Otto Pius von Hippius. Kirik kannab 1881. aastal terroriaktis hukkunud tsaar Aleksander II nime. Kirikul oli ka oma kool ja lasteaed. Kiriku peamine silmapaistvus on kindlasti selle k\u00f5rge torn, mis pakub v\u00f5rratut vaadet \u00fcmbritsevale linnale ja j\u00f5ele.<br \/>\nNeoromaani stiilis kirik koosneb kaheksanurksest kupliga kaetud keskmest ning telkkiivri ja ehisviiludega kaunistatud kaheksatahulisest kellatornist, mille k\u00f5rgus on 61 meetrit. Kiriku sisekujundus j\u00e4rgib ka neogootika elemente, kus saab imetleda kunstip\u00e4rast sisekujundust, ajaloolisi freskosid ning elegantseid kujusid. Hoone sai teise maailmas\u00f5ja pommitamisel raskelt kannatada, kuid p\u00e4rast s\u00f5da \u00f5nnestus Narva tagasi saabunud koguduseliikmetel hoone siiski kuigipalju korda seada ning kiriklik tegevus j\u00e4tkus. Aleksandri kogudus oli Narva ainuke luterlik kogudus, mis tegutses s\u00f5ja l\u00f5ppedes edasi.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-269\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3063-224x300.jpeg\" alt=\"\" width=\"224\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3063-224x300.jpeg 224w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3063-766x1024.jpeg 766w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3063-768x1027.jpeg 768w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3063.jpeg 948w\" sizes=\"auto, (max-width: 224px) 100vw, 224px\" \/><\/p>\n<p><strong>Aleksandr Pu\u0161kini m\u00e4lestusm\u00e4rk<\/strong><\/p>\n<p>Tee peal seisime silmitsi Aleksandr Pu\u0161kini m\u00e4lestusm\u00e4rgiga. L\u00e4ks ikka p\u00e4ris mitu minutit m\u00f5tisklemist enne kui Robin suutis v\u00e4lja nuputada, mis kujuga tegu on. See m\u00e4lestusm\u00e4rk austab vene kirjanduse suurkuju, Aleksandr Pu\u0161kini, v\u00e4ga tuntud romantismi kirjanikku. M\u00e4lestusm\u00e4rk paigaldati 1999. aastal 200. s\u00fcnniaastap\u00e4eva puhul. M\u00e4lestusm\u00e4rgi autor on vene skulptor Mihhail Aniku\u0161in. See pole esimene Pu\u0161kini monument Narvas, ainus t\u00e4nap\u00e4evani s\u00e4ilinud aga k\u00fcll.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-270\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3064-225x300.jpeg\" alt=\"\" width=\"225\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3064-225x300.jpeg 225w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3064-767x1024.jpeg 767w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3064-768x1026.jpeg 768w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3064.jpeg 956w\" sizes=\"auto, (max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><\/p>\n<p><strong>Paul Kerese m\u00e4lestusm\u00e4rk<\/strong><br \/>\nM\u00e4lestusm\u00e4rk avati 2016. aastal, kuid on siiamaani v\u00e4ga heas konditsioonis. See on p\u00fcstitatud male suurmeistri Paul Kerese auks. Skulptuur on valmistatud pronksist ja autorid on Aivar Simson ja Paul M\u00e4nd. Oli t\u00f5esti h\u00e4mmastav ja v\u00e4ga silmiavav m\u00e4lestusm\u00e4rk. On millest kodus vanematele r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-271\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3065-162x300.jpeg\" alt=\"\" width=\"162\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3065-162x300.jpeg 162w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3065-554x1024.jpeg 554w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3065-768x1420.jpeg 768w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3065-831x1536.jpeg 831w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3065.jpeg 914w\" sizes=\"auto, (max-width: 162px) 100vw, 162px\" \/><\/p>\n<p><strong>Narva linnapiir<\/strong><br \/>\nPutinit me siiski ei k\u00fclastanud, kuna meie ees seisis suur m\u00fc\u00fcr. Piiri- ja tollipunkt tekkis siia 1990. aastate alguses taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ja Venemaa F\u00f6deratsiooni vahelise piiri loomisega. Narva piiripunkti kompleksi kuuluvad: Narva piiripunktihoone, piirivalvehoone, kontrollkabiinid, varjualused, varikatusealused, piiripunkti piirdeaed ja kontrolliv\u00e4ljak. 2015. aasta 15. juulil avati Narva piiripunkti uus jalak\u00e4ijate ja s\u00f5iduautode terminal, \u00fcmberehituse k\u00e4igus lammutati vana 1990. aastatel ehitatud 500-ruutmeetrine jalak\u00e4ijate terminal ja selle asemele ehitati uus, ligi kolm korda suurem kaasaegne terminalihoone.<\/p>\n<p style=\"text-align: left\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-276\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3069-223x300.jpeg\" alt=\"\" width=\"223\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3069-223x300.jpeg 223w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3069-763x1024.jpeg 763w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3069-768x1031.jpeg 768w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3069.jpeg 958w\" sizes=\"auto, (max-width: 223px) 100vw, 223px\" \/><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-277\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3067-224x300.jpeg\" alt=\"\" width=\"224\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3067-224x300.jpeg 224w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3067-763x1024.jpeg 763w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3067-768x1031.jpeg 768w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3067.jpeg 944w\" sizes=\"auto, (max-width: 224px) 100vw, 224px\" \/><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-278\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3068-223x300.jpeg\" alt=\"\" width=\"223\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3068-223x300.jpeg 223w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3068-763x1024.jpeg 763w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3068-768x1031.jpeg 768w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3068.jpeg 954w\" sizes=\"auto, (max-width: 223px) 100vw, 223px\" \/><\/p>\n<p><strong>Bastionik\u00e4igud<\/strong><br \/>\nKahjuks me ajaliselt bastionik\u00e4ikudesse sisse ei j\u00f5udnud. See tundus ka olevat v\u00e4ga \u00e4ge kogemus, millest me seekord ilma j\u00e4ime. Suurt\u00fckkide pidev t\u00e4iustamine muutis vanad kaitsemeetodid kasutuks. Vastusena hakati 15. sajandi teisel poolel rajama uut t\u00fc\u00fcpi kindlustusi &#8211; bastioneid &#8211; mille kaldus n\u00f5lvadega ja sageli kivim\u00fc\u00fcridega tugevdatud paksud muldvallid p\u00f5rgatasid suurt\u00fckikuuli, kas eemale voi pidasid selle kinni.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-272\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3070-300x196.jpeg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"196\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3070-300x196.jpeg 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3070-1024x670.jpeg 1024w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3070-768x502.jpeg 768w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3070.jpeg 1475w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/p>\n<p><strong>Narva Hermanni linnus<\/strong><br \/>\nK\u00e4isime ka Narva Hermanni linnuse juures. Narva linnuse ajalugu algab taanlaste ehitatud puitlinnusega 1254. aastal. 1300. aastate alguses ehitati linnus \u00fcmber ja j\u00e4rgnevate aastate jooksul linnus laienes. Narva linnuse t\u00e4htsus ajapikku suurenes, eriti p\u00e4rast Liivi ordu v\u00f5imu alla minekut 1347. aastal, mil see muutus ordu peakorteriks ja Narva foogti residentsiks. Liivi ordu tugevdas Narva linna \u00fcmbritsevat m\u00fc\u00fcri ja lisas kindlusele uusi struktuure vastavalt ajastu s\u00f5ja- ja kaitsetaktikatele. Linnusel oli strateegiline roll, kaitstes piirkonda ja pakkudes varju \u00fcmberkaudsetele elanikele s\u00f5ja korral.<br \/>\n1944. aastal sai linnus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kannatada, kuid alates 1968. aastast on toimunud selle restaureerimine, ja 1986. aastast on see avatud Narva muuseumi ekspositsioonina.<\/p>\n<p><strong>Narva raekoda<\/strong><br \/>\nNarva raekoja platsilt n\u00e4gime ka Narva raekoda. Narva raekoda on \u00fcks esimesi Eesti barokkehitisi, mis rajati 1668. aastal Rootsi kuninga Karl XI korraldusel. Kahekorruseline kelpkatusega hoone valmis kolm aastat hiljem. Peafassaadi ilmestasid l\u00e4bi kahe korruse ulatuvad pilastrid ning avarad aknad. 18. ja 19. saj \u00fcmberehitused s\u00e4ilitasid raekoja arhitektuurilise ilme ning magistraadi koosolekusaal, kohtusaalid ja ametiruumid olid endiselt kasutusel.<br \/>\n1944. aastal p\u00f5les raekoda maha ja p\u00e4rast restaureerimist muudeti ajutiselt pioneeride paleeks. 1976. aastal algas hoone raekojaks rekonstrueerimine, t\u00e4nap\u00e4eval on Narva raekoda kolmekorruseline paekivist ehitis k\u00f5rge soklikorrusega. Kelpkatus koos torni ja barokse tornikupliga on taastatud, aknad paiknevad barokkhoonetele t\u00fc\u00fcpiliselt v\u00e4lisseinaga \u00fchel tasapinnal. Raekoja portaalil on kujutatud Narva ajaloolist vappi, mille sinisel kilbil on m\u00f5\u00f5k, saabel ja kolm kuuli, mis s\u00fcmboliseerivad linna t\u00e4htsust kindlusena ida ja l\u00e4\u00e4ne piiril.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-273\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3071-300x151.jpeg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"151\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3071-300x151.jpeg 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3071-1024x516.jpeg 1024w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3071-768x387.jpeg 768w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3071-1536x774.jpeg 1536w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3071.jpeg 1550w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/p>\n<p><strong>Kreenholmi manufaktuur<\/strong><br \/>\nViimaks l\u00e4ksime Kreenholmi manufaktuuri juurde. Kreenholmi manufaktuur on tekstiilit\u00f6\u00f6stusettev\u00f5te, mille asutas Moskva kaupmees Ludwig von Knoop 1857. aastal Narva piirkonnas. Ettev\u00f5te oli suurim tekstiilivabrik Euroopas. Ludwig Knoop juhtis manufaktuuri kolmk\u00fcmmend aastat, kavandades selle tervikliku linnakuna koos tootmis-, administratiiv-, elu- ja \u00fchiskondlike hoonetega.<br \/>\nTootmiskompleks laienes aja jooksul, kasutades vesirattaid ja hiljem veej\u00f5ul t\u00f6\u00f6tavaid turbiine. Kreenholmi vabrikus t\u00f6\u00f6tas 1872. aastal 4500 inimest ning 1906. aastaks oli tootmispind 495 972 ruutmeetrit. Ettev\u00f5te oli varustatud kaasaegsete s\u00fcsteemidega, sh valgustus, ventilatsioon, niisutuss\u00fcsteemid ja automaatne tulekustutuss\u00fcsteem. Lisaks tootmishoonetele kuulus kompleksi mitmeid sotsiaalseid rajatisi nagu kool, haigla, kirikud jm. Aastal 1917 sai Kreenholmi asulast Narva linnaosa.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-275\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3073-224x300.jpeg\" alt=\"\" width=\"224\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3073-224x300.jpeg 224w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3073-765x1024.jpeg 765w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3073-768x1027.jpeg 768w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3073.jpeg 962w\" sizes=\"auto, (max-width: 224px) 100vw, 224px\" \/><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-274\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3072-164x300.jpeg\" alt=\"\" width=\"164\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3072-164x300.jpeg 164w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3072-561x1024.jpeg 561w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3072-768x1402.jpeg 768w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3072-841x1536.jpeg 841w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/02\/IMG_3072.jpeg 934w\" sizes=\"auto, (max-width: 164px) 100vw, 164px\" \/><\/p>\n<p>-Rasmus Varunov, Robin, Rami<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00e4isime kolmekesi Narvas, koos Rami, Rasmuse ja Robiniga. Meil ei olnud k\u00f5rged ootused, kuid Narva \u00fcllatas meid siiski. Nende modernsed majad koos n\u00f5ukaaegsete majadega tekitab m\u00f5nusa atmosf\u00e4\u00e4ri. Narva Issanda \u00dclest\u00f5usmise peakirik Esimesena k\u00e4isime k\u00f5ik koos Narva Issanda \u00dclest\u00f5usmise peakirikus. See, ainuke uusb\u00fctsantsilise stiiliga sakraalehitis Eestis, on v\u00e4ga v\u00f5imas ja meile k\u00f5igile meeldis see. Rootsi l\u00f5vi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":202,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-264","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-11-klass"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/202"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=264"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":279,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264\/revisions\/279"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=264"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=264"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=264"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}