{"id":229,"date":"2024-01-13T16:20:06","date_gmt":"2024-01-13T16:20:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/?p=229"},"modified":"2025-01-08T19:50:21","modified_gmt":"2025-01-08T19:50:21","slug":"lumine-fellin","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/2024\/01\/13\/lumine-fellin\/","title":{"rendered":"Lumine Fellin"},"content":{"rendered":"<p style=\"font-weight: 400\"><span style=\"font-weight: 400\">25.11 k\u00fclastasime Viljandit, mis sai linna\u00f5iguse 1283 aastal. Alamsaksa keeles oli linna vana nimi Fellin. V\u00f5tsime retke ette koos 140a \u00f5pilastega. K\u00fclastasime Laidoneri platsi, mis oli endine turuplats. Teisena k\u00fclastasime Viljandi linnust, mille ehitamise k\u00e4sk anti juba M\u00f5\u00f5gavendade ordu meistri Volquini poolt 1224. aastal. Linnusest on t\u00e4nap\u00e4eval s\u00e4ilinud vaid varemed. Viljandi muuseum andis \u00fclevaate linna ajaloost ning nii m\u00f5nigi venet ja rehituba pakkus meile k\u00f5neainet. Viimasena k\u00fclastasime Jakobsoni monumenti ning Jaani ja Pauluse kirikut.\u00a0<\/span><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><strong>Laidoneri plats<\/strong><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><span style=\"font-weight: 400\">Keskajal alates 13. sajandi teisest poolest oli Laidoneri v\u00e4ljakul turuplats, mis tegi sellest linna t\u00e4htsaima v\u00e4ljakunins see oli aktiivne 1933. aastani. 1934. aasta 12. veebruaris nimetati see Kindral Laidoneri platsiks, kes oli Eesti s\u00f5jav\u00e4elane, poliitik ja Viljandi aukodanik. Johan Laidoner s\u00fcndis Viljandimaal Viiratsi vallas 1884. aastal. 1918 aastal juhtis eesti jalav\u00e4edeviisi ja Saksa keisririigi v\u00e4gede okupatsiooni ajal tegutses Eesti Ajutise Valitsuse s\u00f5jalise esindajana N\u00f5ukogude Venemaal Petrogradis. 1921\u20131929 oli Johan Laidoner I, II ja III Riigikogu liige. 24. veebruaril 1939 \u00fclendati Johan Laidoner kindraliks. Lisaks on ta nimetatud Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduse audoktoriks ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli audoktoriks.<\/span><\/p>\n<p>-Annabel, Grete Simona<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-231\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2605-192x300.png\" alt=\"\" width=\"192\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2605-192x300.png 192w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2605.png 205w\" sizes=\"auto, (max-width: 192px) 100vw, 192px\" \/><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-232\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2606-300x283.jpeg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"283\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2606-300x283.jpeg 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2606.jpeg 320w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><strong>Viljandi linnuse varemed\u00a0<\/strong><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><span style=\"font-weight: 400\">Viljandi ordulinnus koosnes konvendihoonest ja kolmest eeslinnusest, millest neljas oli kompaktne Viljandi linn. Kivikindlus endise eestlaste muinaskantsi kohale hakkas kerkima 1224. Aastal. Varem 9.-13. sajandini paiknes Kaevum\u00e4el muinaslinnus, mille 1223. aastal vallutasid ristis\u00f5dijad.\u00a0<\/span><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><span style=\"font-weight: 400\">Linnuse konvendihoone paistis silma rikkaliku sisearhitektuuri poolest. Tegemist oli Liivi ordu olisema v\u00f5imukeskusega Eesti aladel. Oma t\u00e4ieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja L\u00e4ti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste s\u00f5dade t\u00f5ttu on v\u00f5imsast ordulinnusest t\u00e4naseks vaid m\u00f5ni kivisein p\u00fcsti j\u00e4\u00e4nud. Linnus h\u00e4vis 1611. Aastaks p\u00e4rast korduvalt k\u00e4est k\u00e4tte k\u00e4imist Poola-Rootsi s\u00f5dades.<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-233\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2607-300x225.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2607-300x225.png 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2607.png 320w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><span style=\"font-weight: 400\">Linnuse varemed ja selle \u00fcmber olev park kujunes viljandlastele puhkealaks juba eelmise sajandi alguses. Et linnast Lossim\u00e4gedesse p\u00e4\u00e4seda, paigutati 1931. aastal Kaevum\u00e4elt \u00fcle 13 meetri s\u00fcgavuse kraavi rippsild, mis algselt \u00fchendas Tarvastu linnuse varemeid kohaliku m\u00f5isa perekonna mausoleumiga. Varemetelt avaneb kaunis vaade Viljandi j\u00e4rvele.<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-234\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2608-227x300.png\" alt=\"\" width=\"227\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2608-227x300.png 227w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2608.png 242w\" sizes=\"auto, (max-width: 227px) 100vw, 227px\" \/><\/p>\n<p>&#8211;<span style=\"font-weight: 400\">Joonas Aditya, Mihkel<\/span><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><strong>Viljandi muuseum\u00a0<\/strong><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><span style=\"font-weight: 400\">Viljandi muuseumis tervitas meid s\u00f5bralik teenindaja. P\u00fcsin\u00e4itus jutustas viljandi loo esiajast t\u00e4nap\u00e4evani. Esimeses ruumis n\u00e4gime \u00f5pikust tuttavaid kivi- ja rauaaja t\u00f6\u00f6riistu ja keraamikat ning L\u00f5havere \u00fclikulinnuse makketti. Samuti saime s\u00f5braks muistse eesti s\u00f5jamehega.<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-235\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2609-300x169.jpeg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"169\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2609-300x169.jpeg 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2609.jpeg 320w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-237\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2611-278x300.png\" alt=\"\" width=\"278\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2611-278x300.png 278w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2611.png 296w\" sizes=\"auto, (max-width: 278px) 100vw, 278px\" \/><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-236\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2610-268x300.png\" alt=\"\" width=\"268\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2610-268x300.png 268w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2610.png 286w\" sizes=\"auto, (max-width: 268px) 100vw, 268px\" \/><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><span style=\"font-weight: 400\">Keskaja ja varase uusaja ruumis saime uudistada ordulinnuse maketti, peale seda aga rehetoas talupojaelu ette kujutada. Riietusele keskenduvas ruumis \u00f5ppisime, et m\u00f5rsja n\u00e4o katmine kas kaitses pruuti \u201ckurja silma\u201d eest v\u00f5i hoopis takistas teda isamajja tagasi minemast.<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-239\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2613-186x300.jpeg\" alt=\"\" width=\"186\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2613-186x300.jpeg 186w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2613.jpeg 198w\" sizes=\"auto, (max-width: 186px) 100vw, 186px\" \/><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-238\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2612-300x275.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"275\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2612-300x275.png 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2612.png 320w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><span style=\"font-weight: 400\">Teine korrus keskendus 19. sajandi teisele poolele ja sellele j\u00e4rgnevale ajale. K\u00e4sitleti tolleaegset \u00e4rielu ja uuendusi, n\u00e4iteks telefoni, ning poliitilisi s\u00fcndmusi.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">&#8211; Liis Reinvee<\/span><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><strong>Jakobsoni monument\u00a0<\/strong><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><span style=\"font-weight: 400\">Jakobsoni monument paikneb Viljandi keskv\u00e4ljakul. Kuju p\u00fcstitati 1998. aastal Sakala rajamise 120. aastap\u00e4evaks. Antud kuju autoriks on Mati Karmin ning arhitektiks Tiit Trummal. Kujuri s\u00f5nul on pronksskulptuur elusuuruses Jakobsonist, kes on istuvas poosis, ajaleht k\u00e4es. Karmin lisab, et kirjaniku k\u00f5rvale on v\u00f5imalik ka istuda ning end pildistada. Skulptuur l\u00e4ks maksma 200 000 krooni (12 782,33 eurot), millest suurema osa panustas linnavalitsus.<\/span><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><span style=\"font-weight: 400\">Carl Robert Jakobson oli Eesti kultuuritegelane, kirjanik, publitsist ja rahvuslikul \u00e4rkamisajal demokraatliku ehk rahvusliku suuna juht. Ta asutas ajalehe Sakala, mille esimene number ilmus 1878. aasta m\u00e4rtsis. Ajaleht oli rahva seas menukas ning on t\u00e4nap\u00e4evalgi Eesti kolmas suurim kohalik leht ning Viljandimaa loetavaim p\u00e4evaleht. Jakobson oli ka Peterburi patriootide,<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> Eesti Kirjameeste Seltsi<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> ja<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> Eesti Aleksandrikooli<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> rajamise organisatsiooni aktiivne liige. Peterburi patriootide ring oli eesti haritlaste \u00fching, millel oli suur osa \u00e4rkamisaja tegevuste juhtimisel. Nad aitasid ka eesti talupoegadel t\u00e4ita ja esitada palvekirju, mis esitati Venemaa v\u00f5imudele. Aleksandrikoolist sai esimene kool Eestis, mis pakkus eesti keele \u00f5ppimist valikainena. Eesti Kirjameeste Selts oli kultuurielu juhtiv keskus, mis kogus rahvaluulet, soetas eestikeelseid \u00f5pikuid ning astus esimesi samme rahvuslike teaduste alal. Kusjuures seltsi esimene koosolek toimus Viljandis. Jakobsoni kultuurilooline t\u00e4htsus seisneb ka \u201dKolme isamaak\u00f5ne\u201d esitamises 1870. aastal Vanemuises, kus ta kirjeldas eestlaste kultuurilugu ning jagas patriootlikke ideid.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">-Annabel\u00a0<\/span><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><strong>Viljandi m\u00fc\u00fcr<\/strong><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><span style=\"font-weight: 400\">Viljandi v\u00f5rdlemisi v\u00e4ikest linna \u00fcmbritses 1,2 km pikkune ja 2m laiune maakividest m\u00fc\u00fcr, mis kaitses linna kolmest k\u00fcljest.\u00a0 T\u00e4iendavat kaitset pakkus vallikraav ja kaitsetornid. M\u00fc\u00fcr rajati 14. sajandil, ent esimene mainimine on hilisem 1553 aastast. Liivi s\u00f5jas sai m\u00fc\u00fcr tugevaid purustusi ja kaotas j\u00e4rgnevates Poola-Rootsi s\u00f5dades otstarbekuse. 18. sajanil lammutati suurem osa ehitusmaterjali saamiseks.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">-Joonas Aditya, Mihkel<\/span><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><b>Viljandi Jaani kirik<\/b><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><span style=\"font-weight: 400\">Viljandi Jaani kirik on rajatud 1466-1472 P\u00fcha Franciscuse ordu kloostrikirikuna. Frantsisklaste kiriku ehitamine on seotud Itaalia k\u00f5rgkultuuri m\u00f5jude j\u00f5udmisega Eestisse. Kiriku ehitamise ajal oli paavstiks Paulus II (1464-1471), aga P\u00fcha Franciscuse ordu kindraliks oli Francesco della Rovere, kes valiti sellele ametikohale aastal 1464. Frantsisklaste ordu ideaalidest l\u00e4htuvalt oli kirik tagasihoidlik ja v\u00f5lvimata. Kirik asus vahetult linnam\u00fc\u00fcri \u00e4\u00e4res ning see m\u00fc\u00fcril\u00f5ik vajas kaitset, mist\u00f5ttu ehitati ka sellele l\u00e4\u00e4netorn. Kirikut on korduvalt renoveeritud, sest kirik on saanud purustada nii Vene-Liivi s\u00f5ja ajal 1560 kui ka P\u00f5hjas\u00f5jas, n\u00f5ukogude perioodil oli kirik kasutusel kaubalaona.<\/span><\/p>\n<p>-Katariina<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-240\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2614-225x300.png\" alt=\"\" width=\"225\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2614-225x300.png 225w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2614.png 240w\" sizes=\"auto, (max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><b>Viljandi Pauluse kirik<\/b><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><span style=\"font-weight: 400\">Viljandi Pauluse kirik <\/span><span style=\"font-weight: 400\">otsustati ehitada p\u00e4rast seda, kui kogudus jagati 1860. aastal linna- ja maakoguduseks, millega Viljandi Jaani kirik l\u00e4ks linnakogudusele. Omal ajal andis kirik olulise panuse rahvuslikku \u00e4rkamisaega, sest kogudus pidas maarahvale eestikeelseid jumalateenistusi. Kirik p\u00fchitseti sisse 30. oktoobril 1866. Hoone arhitekt oli Matthias von Holst ning see on uusgooti stiilis ehitatud hoone punastest tellistest ja maakivist. Tugim\u00fc\u00fcridele ja kellatorni eenditele ehitatud torne on kokku 12, tornikiivri tipus on aga kukk, mis s\u00fcmbolina kutsub j\u00e4\u00e4ma valvsaks ja meelekindlaks.\u00a0<\/span><\/p>\n<p>-Katariina<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-241\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2615-300x226.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"226\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2615-300x226.png 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/files\/2024\/01\/IMG_2615.png 320w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>25.11 k\u00fclastasime Viljandit, mis sai linna\u00f5iguse 1283 aastal. Alamsaksa keeles oli linna vana nimi Fellin. V\u00f5tsime retke ette koos 140a \u00f5pilastega. K\u00fclastasime Laidoneri platsi, mis oli endine turuplats. Teisena k\u00fclastasime Viljandi linnust, mille ehitamise k\u00e4sk anti juba M\u00f5\u00f5gavendade ordu meistri Volquini poolt 1224. aastal. Linnusest on t\u00e4nap\u00e4eval s\u00e4ilinud vaid varemed. Viljandi muuseum andis \u00fclevaate linna [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":202,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-229","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-11-klass"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/202"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=229"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":248,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229\/revisions\/248"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=229"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=229"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=229"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}