{"id":292,"date":"2023-12-03T16:33:58","date_gmt":"2023-12-03T16:33:58","guid":{"rendered":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/?p=292"},"modified":"2024-03-27T06:51:03","modified_gmt":"2024-03-27T06:51:03","slug":"linnade-avastamise-reisikirjad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/","title":{"rendered":"Linnade avastamise reisikirjad"},"content":{"rendered":"<p>Novembri l\u00f5pus k\u00e4is kogu klass erinevates gruppides Eesti muinas- ja keskaegseid linnu k\u00fclastamas. N\u00e4gime, kogesime, uurisime ja ammutasime teadmisi ning oleme n\u00fc\u00fcd kultuursemad.<\/p>\n<p><span style=\"font-family: georgia, palatino, serif;font-size: 14pt\"><strong>Narva<\/strong><\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Ernst Pallase, Hermann K\u00e4bi, Karl Erik Lehtma, Kr\u00f5\u00f5t Arna, Andre Viitamees, Henri Georg Valentin<\/span><\/p>\n\n\t\t<style type=\"text\/css\">\n\t\t\t#gallery-1 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-1 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-1 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-1 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-1' class='gallery galleryid-292 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/turistid\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/Turistid-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-305\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt>\n\t\t\t\t<dd class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-305'>\n\t\t\t\tTuristid\n\t\t\t\t<\/dd><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/rootsi-lovi\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/Rootsi-lovi-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-304\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt>\n\t\t\t\t<dd class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-304'>\n\t\t\t\tRootsi l\u00f5vi\n\t\t\t\t<\/dd><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/narva-2-piiripunkt\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/Narva-2-piiripunkt-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-302\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt>\n\t\t\t\t<dd class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-302'>\n\t\t\t\tNarva-2 piiripunkt\n\t\t\t\t<\/dd><\/dl><br style=\"clear: both\" \/><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/narva-1-piiripunkt\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/Narva-1-piiripunkt-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-301\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt>\n\t\t\t\t<dd class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-301'>\n\t\t\t\tNarva-1 piiripunkt\n\t\t\t\t<\/dd><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/narva-aleksandri-suurkirik\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/Narva-Aleksandri-suurkirik-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-300\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt>\n\t\t\t\t<dd class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-300'>\n\t\t\t\tNarva Aleksandri suurkirik\n\t\t\t\t<\/dd><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/malemats-paul-keresega\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/Malemats-Paul-Keresega-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-299\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt>\n\t\t\t\t<dd class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-299'>\n\t\t\t\tMalemat\u0161 Paul Keresega\n\t\t\t\t<\/dd><\/dl><br style=\"clear: both\" \/><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/madise-tn\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/Madise-tn-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-298\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt>\n\t\t\t\t<dd class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-298'>\n\t\t\t\tMadise tn\n\t\t\t\t<\/dd><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/kohtumispaik\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/Kohtumispaik-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-297\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt>\n\t\t\t\t<dd class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-297'>\n\t\t\t\tKohtumispaik\n\t\t\t\t<\/dd><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/kalamehi-vaatlemas\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/Kalamehi-vaatlemas-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-296\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt>\n\t\t\t\t<dd class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-296'>\n\t\t\t\tKalamehi vaatlemas\n\t\t\t\t<\/dd><\/dl><br style=\"clear: both\" \/><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/joepromenaad-ja-bastion\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/Joepromenaad-ja-bastion-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-295\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt>\n\t\t\t\t<dd class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-295'>\n\t\t\t\tJ\u00f5epromenaad ja bastion\n\t\t\t\t<\/dd><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/hermanni-linnus\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/Hermanni-linnus-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-294\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt>\n\t\t\t\t<dd class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-294'>\n\t\t\t\tHermanni linnus\n\t\t\t\t<\/dd><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/eesti-esimene-betoonehitis\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/Eesti-esimene-betoonehitis-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-293\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt>\n\t\t\t\t<dd class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-293'>\n\t\t\t\tEesti esimene betoonehitis\n\t\t\t\t<\/dd><\/dl><br style=\"clear: both\" \/>\n\t\t<\/div>\n\n<p>11. novembri varahommikul s\u00f5itsime rongiga, mis lahkus Tallinnast 6.55, Eesti k\u00f5ige idapoolseimasse linna \u2013 Narva. Rongis\u00f5it oli k\u00fcll peaaegu 3 tundi, kuid see pikk aeg sai sisustatud kohustusliku kirjanduse lugemisega ja popkultuuri s\u00e4ravate t\u00e4htede tutvustamisega.<span style=\"font-weight: 400\">Narva rongijaamast viis meie tee Narva Aleksandri suurkiriku juurde. Teel sinna sattusime Madise t\u00e4navale ning otseloomulikult oli kohustuslik t\u00e4nava nurgal oleva sildi juures pilti teha. Imetlesime historitsistlikus stiilis p\u00fchakoda ja liikusime Narva j\u00f5e suunas, kirikust paarisaja meetri kaugusel asuva Rootsi L\u00f5vi m\u00e4lestusm\u00e4rgi juurde. M\u00e4lestusm\u00e4rgi juures avanes suursugune vaade Hermanni ja Jaanilinna (\u0418\u0432\u0430\u043d\u0433\u043e\u0440\u043e\u0434) linnusele. Hetkeks liikusime rohkem linna keskme poole, et maha pidada \u00fcks malemat\u0161 Paul Keresega. Eemalt paistis Narva-1 piiripunkt. Linnas ringi liikudes nautisime ka erin\u00e4olist arhitektuuri.<\/span><span style=\"font-weight: 400\">J\u00f5epromenaadil n\u00e4gime kohalikke kalamehi, puusani vees, kala p\u00fc\u00fcdmas. K\u00f5ndisime l\u00e4bi P\u00e4ikeseplatsi, k\u00e4isime bastionite juures ja vaatlesime Jaanilinna, mis tundus olevat veidi nukramas seisus kui Narva. Samuti meenutasime lugu \u00fchest \u00f5nnetust elevandist ja 1. mai kontserti \u00fcle j\u00f5e.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Hermanni linnuse juurde j\u00f5udmine osutus arvatust keerulisemaks. Sinna kohale j\u00f5udes tervitasid meid kahjuks ehitusaiad, kui sellegipoolest n\u00e4gime ka linnuse \u00e4ra.<\/span><span style=\"font-weight: 400\">P\u00e4rast linnuses k\u00e4iku l\u00e4ksime raekoja platsile. Huvitav oli vaadata, kuidas \u00fcle 300 aasta vanuse ehitise k\u00f5rval olid kohe kortermajad. Raekoja platsi k\u00f5rval asuvas (Tartu \u00dclikooli Narva Kolled\u017eis) Muna restoranis peatusime pikemalt, et l\u00f5unat s\u00fc\u00fca. Maja uksel oli silt \u201cSiin on turvaline\u201d, mis tekitas toredaid emotsioone.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Viimaseks eesm\u00e4rgiks oli minna Kreenholmi. Sisse me ei p\u00e4\u00e4senud, kuid nii palju kui n\u00e4gime, oli see vaatepilt omaette. Sealt jalutasime rongijaama suunas, tee peale j\u00e4id veel Narva-2 piiripunkt, kunagine Vassili Gerassimovi nimeline kultuurimaja ja paar humoorika nimega asutust.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">\u00a0Keegi grupiliikmetest polnud l\u00e4hiaastatel Narvas k\u00e4inud, seega olid k\u00f5ik elevil, et piiri\u00e4\u00e4rset linna k\u00fclastada. Linnas veedetud aeg j\u00e4ttis meisse head m\u00e4lestused ning kasulikud ajalooteadmised.<\/span><\/p>\n<p><b>Narva Aleksandri suurkirik<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Narva Aleksandri suurkirik on rajatud 19. sajandil ja on oma nime saanud kunagise Venemaa keisri Aleksander II j\u00e4rgi, kes kiriku valmimise ajal hukkus peale terroristi pommitamist. 1879 otsustati Narva Jaani koguduse \u00f5petaja Friedrich Gottlieb Tannenbergi algatusel Narva \u00fcmbrusesse rajada uus kirik. Kiriku arhitekt oli Otto Pius Hippius ja 1881 pandi kirikule nurgakivi. Kirik on historitsistlikus stiilis, milles on \u00fchendatud uusromaani ja uusklassitsistlikke elemente. Kirik sai vigastada Narva pommitamise t\u00f5ttu venelaste poolt 1944. aastal. Peale seda seisis kirik pikka aega t\u00fchjalt ja t\u00e4itis kaubalao funktsiooni. Alles peale Eesti Vabariigi iseseisvumist renoveeriti kirik t\u00e4ielikult.<\/span><\/p>\n<p><b>Rootsi l\u00f5vi<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Rootsi l\u00f5vi on m\u00e4lestusm\u00e4rk kingitud Eestile Rootsi poolt aastal 1936. See on graniitalusel seisev l\u00f5vi kuju, mille k\u00e4pa all on kera ja on loodud m\u00e4lestamaks Rootsi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset v\u00f5itu \u00fcle Venemaa P\u00f5hjas\u00f5jas (1700-1721), Narva lahingus aastal 1700. Kuju k\u00fclje peal on kunagise Rootsi kuninga Karl XII monogramm ning rooma numbrites aastaarv 1700. Kuju originaal valmis 1704. aastal ja oli Rootsis tegutseva skulptoristi Bernard Fouquet k\u00e4tet\u00f6\u00f6. Koopia, mis algselt Eestisse toodi sulatati teise maailmas\u00f5ja k\u00e4igus Saksamaal \u00fcles. Hetkel seisev skulptuur on algsest koopiast kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4iksem ning on sinna \u00fcles pandud 2000. aastal Narva lahingu 300. aastap\u00e4eva puhul.<\/span><\/p>\n<p><b>Victoria Bastion<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Victoria bastion on Narva linnakindlustuse t\u00e4iendamise eesm\u00e4rgil ehitatud bastion ja kuulub Narva kindluse kompleksi. See ehitati aastatel 1683-1704 Rootsi riigitegelase ja s\u00f5jav\u00e4einseneri Erik Dahlbergi projekti j\u00e4rgi ning on oma nime Victoria saanud selle ladinakeelsest t\u00e4hendusest \u201cv\u00f5it\u201d. Victoria bastion on olnud l\u00e4bi ajaloo oluline s\u00f5jaline tugipunkt, see on sattunud paljude s\u00f5dade keeristesse, teeninud eri aegadel eri riike ning v\u00f5tnud suurte v\u00e4ejuhtide k\u00e4e all v\u00e4\u00e4rikalt vastu nii v\u00f5ite kui ka kaotusi. P\u00f5hjas\u00f5jas purustati bastion 1704. aastal, kuid see taastati kohe peale s\u00f5ja l\u00f5ppu. Victoria bastioni esiseina k\u00f5rgus on 16 meetrit ja sisem\u00fc\u00fcri paksus on \u00fcle 3 meetri. Bastionis on ka kahekorruselised kasematid (tugeva kattega pommi- ja m\u00fcrsukindel ruum kaitseehitises), mille k\u00f5rgus on 2-3 meetrit ja laius 2 meetrit. Kahekorruselised kasematid suurendasid bastioni lahingu v\u00f5imsust, nimelt t\u00e4nu nendele oli bastionide peal asuvatele kahuritele lisaks v\u00f5imalik vaenlast tulistada bastioni siseruumides asuvatest kahuritest ja musketitest.<\/span><\/p>\n<p><b>Hermanni linnus<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Narva Hermanni linnus on Narva j\u00f5e kaldal asuv keskajal ehitatud \u00fcks vanimaid kindluseid Eestis. Kindluse ehitus algas 13. sajandil Taani kuningriigi poolt, kuid selle praegune ilme p\u00e4rineb Liivi ordu valitsemise ajast 14.-16. sajandil. Kindluse nimi tuleneb Hermannist, Taani kuninga vasallist, kes ehitas sinna oma elukoha. Oma asukoha t\u00f5ttu on Hermanni kindlus olnud l\u00e4bi ajaloo oluline s\u00f5jaline tugipunkt. Olles oma kohal seisnud juba 700 aastat on kindlust vallutatud ja h\u00e4vitatud mitmeid kordi, kuid see on alati taastatud.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><b>Narva Raekoda<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Narva Raekoda on 17. sajandi alguses ehitatud \u00fcks Eesti esimesi barokkehitisi ja selle loomisele pani alguse Rootsi kuningas Karl XI. T\u00e4ielikult valmis see aastal 1687 ja selle ehitus kestis ligikaudu kaksk\u00fcmmend aastat. See l\u00e4bi aegade olnud linnakeskus, kus on toimunud t\u00e4htsaid kohtumisi ja s\u00fcndmuseid. Narva raekoda on p\u00fcsti p\u00fcsinud sadu aastaid ja elanud \u00fcle mitmeid s\u00f5du, kuid hoone sai eriti tugevalt kannatada just Teises maailmas\u00f5jas, kui h\u00e4vis torn, katus, vahelaed ning tugevalt said kahjustada portaali figuuridegrupp ja trepp. Hoone restaureeriti aastatel 1960\u20131963, arhitekti Henno Potti ja inseneri H. Uuetalu juhtimisel. T\u00e4nap\u00e4eval on ehitis kolmekorruseline ning kelpkatus ja torn on taastatud. Viimased paark\u00fcmmend aastat on ehitis siiski kasutusel olnud v\u00e4he ja suuresti t\u00fchi. Hoone sees asuvad kohtusaalid, arhiiv, magistraadi koosolekusaal ja muud.<\/span><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><span style=\"font-family: georgia, palatino, serif;font-size: 14pt\"><strong>P\u00e4rnu<\/strong><\/span><\/p>\n<p>Victoria Raukas, Chrisette Bramanis, Margaret Filippov, Kr\u00f5\u00f5t Kudeviita, Priscilla Erelt<\/p>\n\n\t\t<style type=\"text\/css\">\n\t\t\t#gallery-2 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-2 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-2 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-2 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-2' class='gallery galleryid-292 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/img_6176\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/IMG_6176-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/img_6175\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/IMG_6175-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/img_6174\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/IMG_6174-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><br style=\"clear: both\" \/><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/img_6173\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/IMG_6173-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/img_6171\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/IMG_6171-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/img_6170\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/IMG_6170-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><br style=\"clear: both\" \/>\n\t\t<\/div>\n\n<p><strong>P\u00e4rnu Seegi maja<\/strong><\/p>\n<p>P\u00e4rnu Seegi maja on ehitatud 17. sajandil ja on v\u00e4idetavalt vanim hoone P\u00e4rnus. Maja ehitati 1658. aastal P\u00e4rnu P\u00fchavaimu kiriku vana seegu alustaladele linna vigaste ja haigete varjupaigaks. 1816. aastal m\u00fc\u00fcs P\u00e4rnu raad seegimaja samas kvartalis asuvale kaubamajale, mis kasutas maja k\u00f5rvalhoonena.<\/p>\n<p>1980. aastatel toimus hoones suur tulekahju, mis j\u00e4ttis alles ainult kivim\u00fc\u00fcrid. Hoone renoveerimine toimus aastail 1998-2000, mil taastati maja algne v\u00e4lisilme Leevi Soku ja Rein Raie projekti j\u00e4rgi. Hoone rekonsutrueerimise k\u00e4igus leidsid arheoloogid mitmeid erinevaid huvitavaid leide 14.-15. sajandist, mis viitavad kivik\u00f5rtsi j\u00e4lgedele. (reini keraamika \u2013 importveinid, keedun\u00f5udest tulnud potikillud, noateritusluisk, tulekivi, liivi s\u00f5dalase kukru m\u00fcndid). Hoone kiviseinte asetuse ja nende strateegiliste seoste j\u00e4rgi oletavad arheoloogid, et 17. sajandi keskel hospidal-seegi rajamisel kasutati \u00e4ra varasema keskaegse ehitise kivim\u00fc\u00fcre, mis oli ehitatud 13. sajandil, kuid t\u00e4pset vanust ei \u00f5nnestunud arheoloogidel siiski tuvastada. Ehitis on baroki stiilis. Maja aadress on Hospidali t\u00e4nav 1 ja t\u00e4nap\u00e4eval tegutseb seal hotell ning restoran.<span class=\"Apple-converted-space\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p>St. Peterburg Hotell (2023) Seegi maja ajalugu. Loetud: <a href=\"https:\/\/www.stpeterburg.ee\/seegi-maja-restoran\/ajalugu\/\">https:\/\/www.stpeterburg.ee\/seegi-maja-restoran\/ajalugu\/<\/a> 01.12.2023<\/p>\n<p><strong>Punane torn<\/strong><\/p>\n<p>Punane Torn, rajatud 15. sajandi alguses, kujutab endast silmapaistvat ajaloolist m\u00e4lestusm\u00e4rki P\u00e4rnu vanalinnas. Algup\u00e4raselt ehitati torn linna kaitsmiseks ja see kuulus linna kindlustuss\u00fcsteemi. Torni ajalugu on pikk ning see on n\u00e4inud l\u00e4bi mitmeid \u00fcmberkujundusi ja restaureerimisi.<\/p>\n<p>Punane torn on \u00fchtlasi ka vanim s\u00e4ilinud hoone P\u00e4rnus, milles asuva muuseumifiliaali eesm\u00e4rk on tutvustada P\u00e4rnu paikkonna ajalugu, eelk\u00f5ige aga keskaegset Uus-P\u00e4rnu linna, millest t\u00e4nasesse linnapilti ongi j\u00e4\u00e4nud vaid torn ise.\u00a0Torni interj\u00f6\u00f6r kajastab mineviku h\u00f5ngu, tuues esile erinevad perioodid, mida see ajalooline ehitis on l\u00e4bi elanud. K\u00fclastajatel on v\u00f5imalus sukelduda keskaegsesse atmosf\u00e4\u00e4ri ning avastada torni rolli linna kaitse ja kaubanduse toetamisel.<\/p>\n<p>(P\u00e4rnu muuseumi koduleht 2023)<\/p>\n<p><strong>P\u00e4rnu muuseum<\/strong><\/p>\n<p>P\u00e4rnu muuseumi v\u00e4ljapanek ulatub l\u00e4bi 11 000 aasta, kiviajast kaasaega, ning annab \u00fclevaate kogu paikkonna ja Eesti ajaloost.\u00a0\u00a0N\u00e4ituse hitid on 14. sajandist p\u00e4rineva hansakoge fragment, keskaegse Uus-P\u00e4rnu linnav\u00e4rava- ja linnam\u00fc\u00fcri varemed ning kunagise linna peakiriku ehk Nikolai kiriku tornikukk. Vinge oli n\u00e4ha ka kiviaja Madonnat, mis on rohkem kui 8000 aastat vana ning esimene teadaolev inimesekujutis Skandinaavias ja Baltikumis.<\/p>\n<p>Ajutise n\u00e4itusena oli King and Guards, mis r\u00e4\u00e4kis ajaloolistest relvadest ning turvistest. Kollektsioon p\u00e4rineb Peter Mustoneni kogust ning selle n\u00e4ituse staariks on Jaapani Myochini perekonna valmistatud soomusr\u00fc\u00fc.<\/p>\n<p>(P\u00e4rnu muuseumi koduleht 2023)<\/p>\n<p><strong>P\u00e4rnu Nikolai kirik<\/strong><\/p>\n<p>Nikolai t\u00e4navale, mida on tuntud ka Vilmsi ja V\u00f5idu t\u00e4navana, andis nime samanimeline P\u00e4rnu kirik, mis asus peakirikule kohaselt turuplatsi \u00e4\u00e4res. Kirik oli p\u00fchendatud meremeeste kaitsjale p\u00fchale Nikolausele. See omakorda n\u00e4itab, et P\u00e4rnu oli kiriku ehitamise ajal juba suur ja t\u00e4htis kaubalinn. Esimest korda on kirikut mainitud aastal 1480. J\u00e4rgmisel sajandil ehitati kirik k\u00f5rgemaks, mis s\u00fcmboliseeris P\u00e4rnu silmapaistvat j\u00f5ukust ja iseteadvust. (P\u00e4rnu postimees 2003)<\/p>\n<p>Kirik h\u00e4vis 1944. aastal Teise maailmas\u00f5ja pommitamise ajal. Varemed seisid 1954. aastani, mil need lammutati Pikk t\u00e4nava ehituse k\u00e4igus. T\u00e4naseni on s\u00e4ilinud vaid kirikuaias kasvanud sajanditevanused tammed. Kirikule on p\u00fchendatud m\u00e4lestuskivi, mis avati 1989. aastal. M\u00e4lestustahvlile on nikerdatud fraas: ,,M\u00e4lestuseks. Armastuses kodulinnale. P\u00e4rnu Sakslased. 1989\u201d (Puhka Eestis 2013)<\/p>\n<p><strong>Tallinna v\u00e4rav<\/strong><\/p>\n<p>17. sajandi keskel kavandasid Rootsi v\u00f5imud moderniseerida P\u00e4rnu linna kindlustused bastionaals\u00fcsteemis. Nimelt hakkasid 1670. aastatel Rootsi v\u00f5imud P\u00e4rnu \u00fcmber rajama kindlustusv\u00e4ravat: Riia v\u00e4rav, Tallinna v\u00e4rav ja Vee v\u00e4rav. Ehitust\u00f6\u00f6d l\u00f5ppesid 1669. aastal. V\u00e4ravad projekteeris Rootsi insener Paul von Essen, kes oli Rootsi s\u00f5jav\u00e4ae kindralkortermeistri ja hilisema Liivimaa kindralkuberneri Erik Dahlbergi kaast\u00f6\u00f6line. Algselt nimetati v\u00e4ravat Kuninga ehk Carl Gustafi v\u00e4ravaks, selline nimetus s\u00e4ilis 1710. aastani.<span class=\"Apple-converted-space\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p>V\u00e4ravahoone on ehitatud maakividest ja tellistest, fassaadide v\u00e4lisvooder aga Riia dolomiidist, v\u00e4ravatunnelit katab keskelt 5 m lai ja peaaegu 7 m k\u00f5rge silinderv\u00f5lv. V\u00e4ravatunnel on m\u00f5lemast otsast sulevat tugevate tiibustega, sarnaseid bastione ja<span class=\"Apple-converted-space\">\u00a0 <\/span>v\u00e4ravaid rajati ka Narva ja Riiga.<span class=\"Apple-converted-space\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p>Peale suuri ehitust\u00f6id sai uueks linnakeskuseks ruudukujuline Uus Turg, ida-l\u00e4\u00e4nesuunalisteks peat\u00e4navateks R\u00fc\u00fctli ja Kuninga t\u00e4navad, mis \u00fchendasid v\u00e4ravad bastionaals\u00fcsteemis. \u00dcmber linna asetsevad bastionid kandsid taevakehade nimesid: Venus, Saturnus, Mars jne. Tallinna v\u00e4rav asus Mercuriuse ja Luna bastioni vahelises kurtiinis, v\u00e4rava ees oli ka \u00d5htut\u00e4he raveliin.<\/p>\n<p>19. sajandi 60. aastatel P\u00e4rnu vallikraav ja P\u00e4rnu linna \u00fcmbritsenud bastionid, vaadeldavana s\u00e4ilitati vaid Tallinna v\u00e4rav ja selle l\u00e4hedused asetsevad vallid ja vallikraav. T\u00e4nap\u00e4eval tunneme seda piirkonda P\u00e4rnu Vallik\u00e4\u00e4runa.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><span style=\"font-size: 14pt;font-family: georgia, palatino, serif\"><b>Tartu \/ Dorpat<\/b><\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Ingrid Hints, Mia Marleen Rahe, Saskia P\u00f5ldmaa,Paul Aleksander K\u00fclv, Uku Kurim, Kaspar Annus ja Rasmus Rosenblad<\/span><\/p>\n\n\t\t<style type=\"text\/css\">\n\t\t\t#gallery-3 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-3 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-3 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-3 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-3' class='gallery galleryid-292 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/unnamed-7\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/unnamed-7-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/unnamed-8\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/unnamed-8-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/unnamed-9\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/unnamed-9-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><br style=\"clear: both\" \/>\n\t\t<\/div>\n\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Tartu tekkis kohas, kus p\u00f5hja-l\u00f5una suunas minevad teed \u00fcletasid olulist veeteed Emaj\u00f5ge.\u00a0 J\u00f5ge \u00fcletas P\u00f5hja-Eestist Pihkvasse suunduv kaubatee ning Toomem\u00e4gi oli sobiv koht kaitseehitise rajamiseks. Umbes 700. aasta paiku rajati muinaslinnus ja selle k\u00f5rvale asula. Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aastal, kui Jaroslav Tark vallutas linnuse ja rajas sinna uue Jurjevi linna. Venelastest vabaneti 1061. aastal s\u00f5jak\u00e4igu tulemusena. Tartu linnuse vallutamine ristis\u00f5dijate poolt 1224. aastal t\u00e4hendas muistse vabadusv\u00f5itluse l\u00f5ppu Mandri-Eestis. H\u00e4vitatud linnuse asemel p\u00fcstitati kivist piiskopilinnus, mida on esmamainitud 1234. aastal. <\/span><span style=\"font-weight: 400\">Tartust sai Tartu piiskopkonna keskus. Tartu sai Hamburgi \u00f5igusel rajaneva Riia linna\u00f5iguse. Tartu raadi on mainitud esmakordselt 1262. aastal. Tartu all-linna ja j\u00f5e vahele rajati linnam\u00fc\u00fcr koos tornidega ja \u00fcmber Toomem\u00e4e vallikraav, mis oli \u00fchenduses Emaj\u00f5ega. Suuremad ehitust\u00f6\u00f6d l\u00f5ppesid 14. sajandi alguseks. 13. sajandi l\u00f5pul sai Tartust Hansa Liidu liige. Kui Tallinn oli oluline kauplemiseks Novgorodiga, siis Tartu kaudu liikusid kaubad Pihkva suunas. Seet\u00f5ttu oli Tartul v\u00e4ga suur roll kaubavahetuses Venemaaga. Tartus elas keskaja l\u00f5pul kuni 6000 inimest. 1558. aastal algas Liivi s\u00f5da ja Tartu\u00a0 piiskopkond langes venelaste k\u00e4tte. 1571. aastal tegi Poola katse Tartut venelaste k\u00e4est vallutada, aga see t\u00f5rjuti tagasi. 15. jaanuaril 1582. aastal s\u00f5lmiti Jam Zapolski rahuleping Poola ja Venemaa vahel. Venemaa andis enda Liivimaa alad sealhulgas ka Tartu Poola k\u00e4tte ja algas Poola aeg. Liivi s\u00f5da oli l\u00f5ppenud ning sellega oli l\u00f5ppenud ka Eesti keskaeg. Keskaegsed Tartu linnakindlustused h\u00e4vitati 1708. aastal P\u00f5hjas\u00f5ja k\u00e4igus, Moskva tsaar Peeter I k\u00e4sul. H\u00e4vitati ka kirikuid ja linn pandi p\u00f5lema, sellest k\u00f5igest jutustab K\u00e4su Hansu nutulaul.<\/span><\/p>\n<p><b>Tartu Jaani kirik<\/b><\/p>\n<p>1323. aasta 19. detsembril mainitatakse kirikut esmakordselt. Paavst Johannes XXII m\u00e4\u00e4rab oma kirjas Jaani kiriku preestriks Berardus Suerwerdina. Kirikuhoonet on ehitatud pika aja jooksul, seda samal ajal kasutades. L\u00fcbecki kaupmeestel oli kirikus neile kuuluvad kabelid, v\u00f5imalik, et just nende Novgorodiga kauplemise tuludest finantseeriti kiriku ehitust. J\u00e4rgnevatel sajanditel mainitakse Jaani kirikut mitmel korral p\u00e4randiasjades, kuid v\u00e4ga sageli kirik tollest ajast p\u00e4rit \u00fcrikutes ei figureeri. Keskajal oli Tartus kokku 12 kirikut, kusjuures Jaani kirik on v\u00e4iksem ja v\u00e4hemolulisem kui piiskoplik Toomkirik v\u00f5i Maarja kirik. Jaani kiriku t\u00e4htsus kasvab 16. saj toimunud reformatsiooniga. 1525. aasta talvel vandaliseerivad Jaani kirikut pidlir\u00fc\u00fcstajad. P\u00e4rast Liivi s\u00f5da j\u00e4\u00e4b Tartusse alles vaid kaks tegutsevat luterlikku kirikut: Maarja kirik, mis oli saksa peakirik, ja Jaani kirik, kus jutlused toimusid enamasti eesti, aga ka saksa keeles. 1584. Aastal antakse Maarja kirik \u00fcle jesuiitidele ja Jaani kirik j\u00e4\u00e4b Poola aja l\u00f5puni ainukeseks luterlikuks kirikuks linnas.<\/p>\n<p><b>Tartu toomkirik<\/b><\/p>\n<p>13. sajandil rajatud toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja Tartu piiskopi katedraal. See asub Tartus Toomem\u00e4el. Toomem\u00e4e teises servas seisis ka piiskopi residents, Tartu piiskopilinnus. Kirik p\u00fchitseti Paulusele ja Peetrusele. 16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis. Reformatsiooni ajal kannatas toomkirik 10. jaanuaril 1525 pildir\u00fc\u00fcste all, kui linnakodanikud tungisid kirikusse ja purustasid p\u00fchakute kujusid. Peale reformatsiooni j\u00e4i kirik t\u00fchjaks ja hakkas lagunema. Liivi s\u00f5ja ajal laastasid seda ka venelased. Poola ajal plaaniti kirik renoveerida, kuid Poola-Rootsi s\u00f5da katkestas selle.<\/p>\n<p><strong>Tartu raekoda<\/strong><\/p>\n<p>Tart raekoda pole k\u00fcll s\u00e4ilinud oma keskaegses vormis, sest selle h\u00e4vitas 1775.aastal tulekahju. Praeguse raekoja\u00a0projekteeris linnavalitsuse uue hoone toonane linna ehitusmeister,\u00a0Rostockist\u00a0p\u00e4rit\u00a0Johann Heinrich Bartholom\u00e4us Walter. Uue raekoja ehitus kestis 1782\u20131789. Hoonele on iseloomulik kelpkatus ning hariton. V\u00e4limuselt sarnaneb hoone enim Narva raekojaga, sest m\u00f5lemad on ehitatud Madalmaade barokse linnapalee traditsioonis. Peafassaad on rokokoostiilis, ent interj\u00f6\u00f6r on varaklassitsistlik.<sup id=\"cite_ref-nFz9n_9-0\" class=\"reference\"><\/sup><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Video Tartust: <\/span><a href=\"https:\/\/www.instagram.com\/reel\/C0G96yoN6X0\/?utm_source=ig_web_copy_link&amp;igshid=MzRlODBiNWFlZA==\"><span style=\"font-weight: 400\">https:\/\/www.instagram.com\/reel\/C0G96yoN6X0\/?utm_source=ig_web_copy_link&amp;igshid=MzRlODBiNWFlZA==<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p>https:\/\/www.instagram.com\/reel\/C0XOQSntG-B\/?igshid=MzRlODBiNWFlZA==<\/p>\n<p>Allikad:<\/p>\n<p>https:\/\/muuseum.ut.ee\/et<\/p>\n<p>https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Tartu_linnam%C3%BC%C3%BCr<\/p>\n<p>https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Tartu_linnam\u00fc\u00fcr?fbclid=IwAR3Y187y5-4uKwF6kZ99xe13r4ukXAjuVny7TLjCZRLn6_pz3PZ-7fGuZr8<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><span style=\"font-size: 14pt;font-family: georgia, palatino, serif\"><b>Viljandi<\/b><\/span><\/p>\n<p>Lenna-Lee Raspel, Rain Alar Laurimaa, Kaur Kaljola, Frank Richard Armin Kolk, Sigrid Anton, Emil Henri Rooste<\/p>\n\n\t\t<style type=\"text\/css\">\n\t\t\t#gallery-4 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-4 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-4 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-4 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-4' class='gallery galleryid-292 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/tempimage7wmftw\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/tempImage7WMFtw-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/tempimagevffmvb\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/tempImagevFfmVb-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/tempimagefqvu3p\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/tempImageFQVU3p-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><br style=\"clear: both\" \/><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/tempimager35qdd\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/tempImageR35QDd-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/tempimagep4d2e4\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/tempImagep4D2e4-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/tempimagevy26cq\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/tempImagevY26CQ-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><br style=\"clear: both\" \/><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/tempimagempkf1o\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/tempImagempkf1o-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/tempimagei5nhmh\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/tempImagei5nhmH-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/tempimagel1kdng\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/tempImagel1kDnG-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><br style=\"clear: both\" \/>\n\t\t<\/div>\n\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Leidsime ennast peale 40 minutit edasil\u00fckkunud rongis\u00f5itu vanast Fellinist. 25. novembriks oli Eesti kuuendaks suurim linnakene juba paksu lumekihi alla mattunud. Juba L\u00e4ti Henrik r\u00e4\u00e4kis, et Fellin oli olnud oma aja kohta k\u00fcllaltki tugev. Linn, mis on t\u00e4nap\u00e4eval tuntud oma p\u00e4rimusmuusika festivalide t\u00f5ttu sai linna\u00f5iguse arvatavasti kusagil 13. sajandi keskpaiku. Linn purustati korduvalt Liivi s\u00f5jas (1558-1583) ja Poola-Rootsi s\u00f5dades (1600-1623), mille k\u00e4igus kadusid ka linna\u00f5igused. Fellinit mainiti esmakordselt muistse vabadusv\u00f5itluse raames aastal 1211, kui linna vallutamisega ei saadud hakkama ja p\u00e4rast n\u00e4dalapikkust piiramist, siis lasti linnusesse sisse ainult preestrid, kes viisid l\u00e4bi ristimise. Linna kiiret arengut keskajal soodustas ordupoolne kindel kaitse linnuse n\u00e4ol ning soodne majandusgeograafiline asend kaubateede suhtes. Viljandit l\u00e4bis tollal kaubatee Eesti p\u00f5hjarannikult L\u00e4ti aladele (Riiga) ning P\u00e4rnust Tartusse talvetee. Keskajal elas viljandis arvatavasti umbes 1500 inimest, mis on t\u00e4nap\u00e4evaks suurenenud umbes 18000-le. Oluline on ka, et Viljandi oli osa Hansa Liidust, mist\u00f5ttu linnakese t\u00f5usud ja m\u00f5\u00f5nad on tihedalt seotud Hansa Liidu k\u00e4ek\u00e4iguga.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><b>Ordulinnus<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Ajalugu<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Viljandis asus enne 1224. aastat muinaslinnus, mis rajati viikingiajal. Linnust piirati muistse vabadusv\u00f5itluse ajal korduvalt ning 1223. aastal see langes ristis\u00f5dijate k\u00e4tte. Aasta hiljem hakati ehitama Viljandi kivilinnust, mida ehitati vaheaegadega ligi 200 aastat, kuid t\u00e4iendati ja laiendati korduvalt kuni 16. sajandi teise pooleni. Esimeseks ehitiseks sai ilmselt kas tornlinnus v\u00f5i kindluskirik ning juba 1225. aastal k\u00fclastas Viljandi ordulinnust paavsti legaat Modena Wilhelm. Konvendihoonet hakati ehitama 13. ja 14. sajandi vahetusel. Siin oli ka ametis komtuur ehk k\u00f5rgeima haldus-, kohtu- ja s\u00f5jalise v\u00f5imuga ametnik \u00fches komtuurkonnas.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Vana-Liivimaa v\u00f5imsaima linnusena oli Viljandi ordulinnusel Liivi ordule suure t\u00e4htsusega. Siin korraldati mitmeid kordi Liivimaa linnade p\u00e4evi ning 1471. aastal sai Liivi ordumeistri Johann Wolthus von Herse eestvedamisel Viljandist isegi l\u00fchikest aega ordu pealinn. 1481. aastal \u00fcritasid venelased linnust vallutada ning kuigi Viljandi linn p\u00f5letati maha, ei suutnud nad linnust vallutada. Linnus vallutati alles 1560. aastal Liivi s\u00f5jas seda kaitsnud palgas\u00f5durite reeturlikkuse t\u00f5ttu. Jam Zapolski vaherahu j\u00e4rgselt l\u00e4ks Viljandi linnus Poolale ning nende eestvedamisel korraldati parandust\u00f6id. Linnus l\u00e4ks Poola-Rootsi s\u00f5jas korduvalt k\u00e4est k\u00e4tte ning oli 1611. aastaks purustatud. Edaspidi seda kaitse eesm\u00e4rgiks ei taastatud, kuid l\u00f5plikult kadus selle s\u00f5jaline t\u00e4htsus alles p\u00f5hjas\u00f5jas. Hiljem kasutati selle kive ehitusmaterjalina.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">V\u00e4limus<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Viljandi ordulinnus koosnes kolmest eeslinnusest ja konvendihoonest. Kolmandas ehk k\u00f5ige v\u00e4limises eeslinnuses olid tall ja teenrite ruumid. Teises oli ka teenrite ruume, aga seal olid ka aidad ja s\u00f6\u00f6giruumid. Esimeses eeslinnuses olid vaimulike ruumid, administratiivhoone, k\u00fclaliste ruumid, \u201cVillu kelder\u201d (klassijuhataja Villu Raja t\u00f5en\u00e4oliselt l\u00e4ks ajast tagasi, et nimi tuleks selline), kaev ja dansker (seina sees olev k\u00e4imla). Konvendihoones paiknes kabel, kapiitlisaal, refektoorium (\u00fchine s\u00f6\u00f6gisaal), majandustiib, dormitoorium ja komtuuri (k\u00f5rgema ordu ametniku) eluruumid.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Esimene eeslinnus \u00fcmbritses konvendihoonet ristk\u00fclikukujulise seinaga, aga teine ja kolmas olid huvitavama kujuga, sest need kaitsesid kohti, mida k\u00fcnkast tekitatud looduslik piir ei suutnud kaitsta. Eeslinnused olid eraldatud seinte ja v\u00e4ravatega, peamised linnusev\u00e4ravad olid kolmanda eeslinnusega \u00fchendatud (\u00fcks v\u00e4ljaspoole linnust, teine teise eeslinnusesse).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Viljandi rippsild<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Ordulinnuse varemeid avastades v\u00f5ib kohata Viljandi rippsilda, tuntud ka Viljandi linnusepargi rippsilla nime all, mis v\u00f5imaldab Varemete k\u00fclastamisel \u00fcletada sealset vallikraavi. Sild ei ole siiski p\u00e4rit ordulinnuse ehitamise ajast, vaid on ehitatud linnuseparki 1931. aastal, aasta p\u00e4rast silla metallosade ja kandetrosside Viljandi linnale kinkimist. Eelnevalt paiknes sild Tarvastu ordulinnuses, kuhu see oli ehitatud 1879. aastal. Praegune kuju anti sillale 1995. aastal rekonstrueerimisega. Silla pikkuseks on tervenisti 50 meetrit ja sissek\u00e4igud on malmist tehtud. P\u00e4rast praktilist testi saab kinnitada, et sild on vastupidav ja k\u00f5ikumine on v\u00e4hem\u00e4rgatav.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Jaani kirik<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Viljandi Jaani kiriku rajas frantsisklaste ordu 15. sajandi. Kirik ehitati kloostrikirikuna v\u00e4ikese kiriku v\u00f5i kabeli asemele. Frantsisklaste ordu lihtsate ja kasinate ideaalide t\u00f5ttu on kirik rajatud tagasihoidlikuna, selle pole v\u00f5lve ega kaunistusi. Kiriku p\u00f5hjam\u00fc\u00fcriga oli kokku ehitatud klooster. Kloostri tegevuse l\u00f5petas Viljandi komtuur Wilhelm von F\u00fcrstenberg reformatsiooni k\u00e4igus usku vahetades. P\u00e4rast Liivi s\u00f5da langes kirik Venemaa v\u00f5imu alla. Jam Zapolski vaherahu j\u00e4rel l\u00e4ks Viljandi katoliiklastest poolakate k\u00e4tte. Viljandi sattus 17. sajandi alguses Poola-Rootside keerisesse ning kirik sai kahjustada. P\u00e4rast rootslaste v\u00f5itu alustati kiriku taastamist, kirik p\u00fchitseti evangelist Johannesele. Kirik sai taas kannatada P\u00f5hjas\u00f5jas. Kui Eesti Vene riigi koosseisu l\u00e4ks, algas kiriku taastamine. 1980. aastatel rekonstrueeriti lagunev kirikuhoone kontserdisaaliks. Esimene jumalateenistus p\u00e4rast 40-aastast vaheaega peeti 1991 j\u00f5ululaup\u00e4eval. Kiriku tornis heliseb 25 kellast koosnev pronksist kellam\u00e4ng, mis on suurim Eestis.<\/span><\/p>\n<p><strong>Viljandi muuseum<\/strong><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">P\u00e4rast lossim\u00e4gedel uitamist suundusime Viljandi muuseumisse. Muuseum sai alguse 1878-79 aastatel toimunud v\u00e4ljakaevamistega Viljandi lossim\u00e4gedes. Uurimise korraldajad rajasid 1881. aastal Viljandi Kirjandusliku Seltsi, mis kujunes muuseumi hoidjaks. Praegusesse asukohta e vanasse apteegihoonesse koliti 1942. aastal. Muuseumisse sisenedes koorisime vammused seljast ning saime uudistada Viljandimaa ajalugu muinasajast kuni N\u00f5ukogude okupatsiooni l\u00f5puni. Esimesel korrusel saime oma silmaga vaadata meile tuttavat kamm- ja n\u00f6\u00f6rkeraamikat, kivikirveid ning pronksiaegseid s\u00f5rmuseid ja s\u00f5lgi. Iga nurga peal saime testida oma teadmisi Eesti ajaloost erinevaid esemeid \u00e4ra tundes. Uudistasime ka Viljandi ordulinnuse maketti ning muinasaegset rehielamut. Teisel korrusel tutvusime aga l\u00e4himineviku \u2013 N\u00f5ukogude okupatsiooniga. N\u00e4gime erinevaid n\u00f5ukogudeaegseid esemeid ja propagandat ning leidsime ka tuttavaid esemeid enda ja vanavanemate kodudest.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Peale vaatamisv\u00e4\u00e4rsuste imetlemist ja muuseumik\u00fclastust, k\u00e4isime s\u00f6\u00f6mas ja asusime peale sisukat p\u00e4eva koduteele. Tagasis\u00f5it Viljandist kulges m\u00e4rksa meeldivamalt kui s\u00f5it Viljandisse, seekord rong poole reisi pealt seisma ei j\u00e4\u00e4nud. Tallinnasse j\u00f5udes oli juba p\u00e4ike loojunud ja k\u00f5ik l\u00e4ksid oma teed.<\/span><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><span style=\"font-size: 14pt;font-family: georgia, palatino, serif\"><b>Rakvere<\/b><\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Meie grupis olid Taavi Tomann, Karlis Suvi, Sander Metsa, Jarl Justus Hellat, P\u00e4rtel Kukk ja Gert Martin Savitsch, kes k\u00fcll kahjuks reisip\u00e4eva eel j\u00e4i haiguse t\u00f5ttu koju, kuid aitas teksti koostamisega.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Keskaegsete linnade k\u00fclastamise raames k\u00e4is meie grupp 2. detsembri p\u00e4rastl\u00f5unal Rakvere linna avastamas.\u00a0<\/span><\/p>\n\n\t\t<style type=\"text\/css\">\n\t\t\t#gallery-5 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-5 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-5 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-5 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-5' class='gallery galleryid-292 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/363677803_1061686184984302_4374960205587906069_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/363677803_1061686184984302_4374960205587906069_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/368395680_396193532736804_973257805830516623_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/368395680_396193532736804_973257805830516623_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/370118322_1319129715408365_260815765893446577_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/370118322_1319129715408365_260815765893446577_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><br style=\"clear: both\" \/><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/370147644_3422052534771909_3283254926816272700_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/370147644_3422052534771909_3283254926816272700_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/370152302_725282442431407_1593357695208857603_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/370152302_725282442431407_1593357695208857603_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/370219534_1081937379908526_6773015511375950822_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/370219534_1081937379908526_6773015511375950822_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><br style=\"clear: both\" \/><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/370270154_1584269308778236_8696811954761978476_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/370270154_1584269308778236_8696811954761978476_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/371491114_1020810262518784_6505530980154164169_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/371491114_1020810262518784_6505530980154164169_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/371538031_1091303602310327_6767072173578873255_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/371538031_1091303602310327_6767072173578873255_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><br style=\"clear: both\" \/><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/375765651_679904624271460_4641348961631674355_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/375765651_679904624271460_4641348961631674355_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/377151549_1778517205967796_52640918440323216_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/377151549_1778517205967796_52640918440323216_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl>\n\t\t\t<br style='clear: both' \/>\n\t\t<\/div>\n\n<p><b>Rakvere Linnus<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Rakvere Vallim\u00e4el asuv Rakvere linnus rajati sinna Taanlaste poolt 13. sajandi l\u00f5pul. Algselt seisis Vallim\u00e4el ringm\u00fc\u00fcrlinnus. Peale 1347. aastat l\u00e4ks kindlus Liivi ordu valdusesse. Kolme aastasaja v\u00e4ltel tehti ulatuslikke \u00fcmberehitusi, mille k\u00e4igus kerkis konvendihoone. T\u00e4nap\u00e4evase v\u00e4ljan\u00e4gemise saavutas linnus 16. sajandi esimesel poolel. 1581. aastal l\u00e4ks linnus Liivi s\u00f5ja k\u00e4igus Rootsi k\u00e4tte. Poola-Rootsi s\u00f5ja k\u00e4igus lasid poolakad taganedes linnuse osaliselt \u00f5hku. 1635. aastal otsustas Rootsi kuninganna Kristiina Rakvere linnuse kindluste nimekirjast eemaldada.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Rakvere_ordulinnus\"><span style=\"font-weight: 400\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Rakvere_ordulinnus<\/span><\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.eays.edu.ee\/%C3%B5ppematerjalid\/ajalugu\"><span style=\"font-weight: 400\">https:\/\/www.eays.edu.ee\/%C3%B5ppematerjalid\/ajalugu<\/span><\/a><\/p>\n<p><b>Eesti Politseimuuseum<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Tallinna t\u00e4nav 3 aadressil asuvat hoonet ehitati aastatel 1786-1787. Algselt ehitati maja Virumaa keisrikohtu tarbeks. Esimesel korrusel asus rentei ja ka vangla, teisel korrusel paiknesid kohturuumid. Hiljem on seal asunud ka s\u00f5jav\u00e4ekasarm ja laatsaret, monopolipood, raamatukogu jm.\u00a0 Politseimuuseumiks muutus hoone 2013. aastal.<\/span><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Eesti_Politseimuuseum\"><span style=\"font-weight: 400\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Eesti_Politseimuuseum<\/span><\/a><\/p>\n<p><b>Rakvere Kolmainu kirik<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Kirik valmis 1430. aasta paiku. Liivi s\u00f5ja k\u00e4igus Vene v\u00e4ed lammutavad kiriku, et saada sealt materjali linnuse kindlustamiseks. Kirik j\u00e4i peale vene v\u00e4gede lahkumist varemetesse. Kirik taastati 1691. aastal. P\u00f5hjas\u00f5ja k\u00e4igus sai kirik uusi kahjustusi, kuid taastati 1730. aastaks. Oma praeguse v\u00e4ljan\u00e4gemise saavutas kirik 1852. aastal kui valmis praegune tornikiiver.<\/span><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Rakvere_Kolmainu_kirik\"><span style=\"font-weight: 400\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Rakvere_Kolmainu_kirik<\/span><\/a><\/p>\n<p><b>M\u00f5isapark<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Rakvere m\u00f5isapark ja m\u00f5is asuvad Teatrim\u00e4el, kus 16. sajandil asus mungaklooster. M\u00f5isaajast on s\u00e4ilinud vaid ait. 1940. aastal sai valmis m\u00f5isa h\u00e4rrastemaja juurde ehitatud teater ning avati Rakvere teater. T\u00e4nap\u00e4eval tegutseb m\u00f5isahoones Rahvamaja.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.puhkaeestis.ee\/et\/rakvere-mois-ja-moisapark\"><span style=\"font-weight: 400\">https:\/\/www.puhkaeestis.ee\/et\/rakvere-mois-ja-moisapark<\/span><\/a><\/p>\n<p><b>Tarvas<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">7,1 m pikk ja 5 m k\u00f5rge Tarvas asub Rakvere linnuse l\u00e4hedal Vallim\u00e4el. See 7000 kg kaaluv skulptuur avati 15. juunil 2002. aastal. Samal aastal t\u00e4histas ka rakvere 700 aasta m\u00f6\u00f6dumist L\u00fcbecki linna\u00f5iguse saamisest. Teose autoriks on Tauno Kangro. Tarvas on kujunenud Rakvere linna s\u00fcmboliks ning k\u00e4ib k\u00e4sik\u00e4es linna loosungiga \u201cV\u00e4ge t\u00e4is.\u201d<\/span><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.puhkaeestis.ee\/et\/skulptuur-tarvas\"><span style=\"font-weight: 400\">https:\/\/www.puhkaeestis.ee\/et\/skulptuur-tarvas<\/span><\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Tarvas_(skulptuur)\"><span style=\"font-weight: 400\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Tarvas_(skulptuur)<\/span><\/a><\/p>\n<p><b>Kreutzwaldi M\u00e4lestusm\u00e4rk<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Eesti rahvuseepose \u201cKalevipoeg\u201d koostaja F.R Kreutzwaldi m\u00e4lestusm\u00e4rk avati 1937. aastal kui oli m\u00f6\u00f6dunud 55 aastat Eesti kirjanduse suurkuju surmast ja 75 aastat rahvuseepose ilmumisest. M\u00e4lestusm\u00e4rgi autoriks on Aleksander Eller.<\/span><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.puhkaeestis.ee\/et\/friedrich-reinhold-kreutzwaldi-monument-rakveres\"><span style=\"font-weight: 400\">https:\/\/www.puhkaeestis.ee\/et\/friedrich-reinhold-kreutzwaldi-monument-rakveres<\/span><\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/rakvere.ee\/friedrich-reinhold-kreutzwaldi-monument\"><span style=\"font-weight: 400\">https:\/\/rakvere.ee\/friedrich-reinhold-kreutzwaldi-monument<\/span><\/a><\/p>\n<p><b>Pihlaka Kohvik<\/b><\/p>\n<p>1992. aastal Seminari t\u00e4navale rajatud Pihlaka oma kohvik oma kohvik on saanud tuttavaks einestuspaigaks nii Rakvere elanikele kui ka k\u00fclalistele. Rakveres alustanud ettev\u00f5te on n\u00fc\u00fcdseks laienenud ka Tallinnasse ja Tartusse.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.pihlaka.ee\/pihlakast\/pihklaka-lugu\/#1465559765019-bfdf8ae9-c6ec\"><span style=\"font-weight: 400\">https:\/\/www.pihlaka.ee\/pihlakast\/pihklaka-lugu\/#1465559765019-bfdf8ae9-c6ec<\/span><\/a><\/p>\n<p><b>Maarahva pood<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Meie Rakvere avastusretk l\u00f5ppes p\u00f5ikega Maarahva poodi. Kodumaise toodangu austajatena pidime selle paiga kindlasti \u00fcle kaema. Maarahva poode leiab \u00fcle Eesti ning meie soovitame k\u00f5igil eelistada just kodumaiseid seemneid.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">K\u00f5ik nautisid nii Rakvere linna avastamist kui ka talver\u00f5\u00f5me.\u00a0<\/span><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong><span style=\"font-family: georgia, palatino, serif;font-size: 14pt\">Paide<\/span><\/strong><\/p>\n<p>Kent Clark Valge, Alari Altj\u00f5e<\/p>\n\n\t\t<style type=\"text\/css\">\n\t\t\t#gallery-6 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-6 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-6 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-6 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-6' class='gallery galleryid-292 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/370108975_1489117768324396_3639585675583022295_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/370108975_1489117768324396_3639585675583022295_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/398336377_1000951430977008_6451855904990317503_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/398336377_1000951430977008_6451855904990317503_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/398380649_234690156191014_1543064740301441612_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/398380649_234690156191014_1543064740301441612_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><br style=\"clear: both\" \/><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/398397022_1000499367682414_1831513958070354604_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/398397022_1000499367682414_1831513958070354604_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/398446314_1119516709207141_5608637452989387229_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/398446314_1119516709207141_5608637452989387229_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/400601922_376882538114585_4515696525685331279_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/400601922_376882538114585_4515696525685331279_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><br style=\"clear: both\" \/>\n\t\t<\/div>\n\n<p><strong>Nelja kuninga m\u00e4lestuskivi<\/strong><\/p>\n<p>Neli kuningat olid 1343. aasta J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu ajal Harjumaa m\u00e4ssuliste juhid. J\u00e4rva foogt Luter Steckele kutsus Paidesse Tallinna piiskopi Olavi, ordumeister Burchard von Dreilebeni koos teiste orduk\u00e4sknikega ja eestlaste neli kuningat. 4. mail Paides toimunud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemusena ei lubatud kuningatel kindlusest lahkuda. Neli kuningat p\u00f5hjustasid relvastatud kokkup\u00f5rke ning surid koos oma s\u00f5jasulastega. 1923. aastal p\u00fcstitati Paidesse m\u00e4lestuskivi seal hukkunud nelja kuninga ja kolme s\u00f5jasulase auks.<\/p>\n<p><strong>Paide ordulinnus<\/strong><\/p>\n<p>Paide ordulinnus oli Liivimaa ordu rajatud linnus J\u00e4rvamaal Paides.<\/p>\n<p>Paide Vallim\u00e4ele hakati ordulinnust rajama 1265. aastal. Samas kohas v\u00f5is varem asuda eestlaste muinaslinnus. 14. sajandil asuti linnust laiendama ja sellest kujunes oma keskse asukoha t\u00f5ttu oluline s\u00f5jaline tugipunkt. Viimased suuremad kindlustust\u00f6\u00f6d tehti 16. sajandi l\u00f5pul. Linn ja linnus said r\u00e4ngalt kannatada Rootsi-Poola s\u00f5jas, misj\u00e4rel j\u00e4i linnus varemetesse. Vallim\u00e4gi korrastati ja linnuse peatorn (Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn) restaureeriti 19. sajandi l\u00f5pul. 1862. aastast 1993. aasta kevadeni asus Vallim\u00e4el \u00f5igeusu kirik (tegutses aastani 1965). Taganevad N\u00f5ukogude Liidu v\u00e4ed lasid Vallitorni aga 1941. aastal \u00f5hku. T\u00e4nap\u00e4eval on linnuse peatorn taastatud ja seal tegutseb Ajakeskus Wittenstein. Paide ordulinnuse ja kindluse varemed asuvad Paide linnas &#8211; Tallinna t\u00e4nava, Veski t\u00e4nava, Parkali t\u00e4nava ja Valli t\u00e4nava vahelisel alal.<\/p>\n<p><strong>Paide puha risti kirik<\/strong><\/p>\n<p>Paide P\u00fcha Risti kirik on kihelkonnakirik J\u00e4rvamaal Paides.<\/p>\n<p>P\u00fcha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasid venelased Paide piiramisel kiriku \u00f5hku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette v\u00e4ike puukirik, mis p\u00f5letati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730. aastail rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. 1767. alustati keskaegse kiriku m\u00fc\u00fcridele uue hoone rajamist. Esmalt puhastati ja kaevati v\u00e4lja vundamendid. August Wilhelm Hupeli s\u00f5nul tulid mulla alt v\u00e4lja keskaegsed piidad, sambad ja hauakivid. 1771. aastal paigaldati kirikueestseisja Berend Reinhold von Stackelbergi ja kiriku\u00f5petaja David Gottlieb Glanstr\u00f6mi korraldatud jumalateenistusel uue kiriku nurgakivi. Vahepeal tekkinud rahaprobleemide t\u00f5ttu valmis kirik alles 1786. aastal. Kiriku \u00f5nnistas sisse J\u00e4rva praost ja Peetri kiriku\u00f5petaja Johann Friedrich Rinne. Kiriku ja torni m\u00fc\u00fcrid ehitati paekivist, kuid v\u00f5lvimata lagi ja torni \u00fclaosa olid puust. Paide kiriku torn ehitati mitte kiriku l\u00e4\u00e4ne-, vaid l\u00f5unak\u00fcljele. Seda seet\u00f5ttu, et siduda linna turuv\u00e4ljak ja kirikuhoone \u00fchtseks klassitsistlikuks tervikuks. 10. mail 1845 Paide kirik p\u00f5les. Kiriku taastamiseks korraldati korjandus. Annetustena saadi 10 480 rubla, millest 500 rubla annetas keiser Nikolai I. 18. sajandi l\u00f5pul rajati kiriku juurde Paide kirikuaed. 1895\u20131898 ehitati kiriku \u00fcmber raudaed ja 1901. aastal telliti kirikule kaheksa Riias valmistatud vitraa\u017eakent. Aastatel 1909\u20131910 ehitati kirik ulatuslikult \u00fcmber.<\/p>\n<p><strong>Keskv\u00e4ljak<\/strong><\/p>\n<p>Paide keskv\u00e4ljak on omap\u00e4rasemaid linnav\u00e4ljakuid Eestis.<span class=\"Apple-converted-space\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p>V\u00e4listelt m\u00f5\u00f5tmetelt suur, kujult trapetsilaadne, asub linna plaanistruktuuris tsentraalselt ja omab linnakujunduses juhtivat kohta. Linna ja v\u00e4ljaku muudavad ilmekaks 18.-19. sajandil kohalike arhitektide poolt loodud puithooned. Keskv\u00e4ljaku ajaloolise hoonestuse juurest torkab silma Keskv\u00e4ljak 15 asuv 20. sajandi keskel ehitatud kaubanduskeskus, mis sobitub raskelt 19. saj<span class=\"Apple-converted-space\">\u00a0 <\/span>vanalinna hoonestusega. Mis oli varem kaubanduskeskuse asemel? Keskv\u00e4ljak 15 krundil oli kaks suurt puidust \u00e4rihoonet. Neist Tallinna t\u00e4nava poolne hoone kandis numbrit Turuplats 11 ja P\u00e4rnu t\u00e4nava poolne Turuplats 10. Ajaloolised andmed kaubamaja kohal asuva krundi kohta ulatuvad 17. sajandisse. 18. saj oli krunt jagatud kaheks. P\u00e4rnu t\u00e4nava poole j\u00e4\u00e4nud Turuplats 10 on aegade jooksul kuulunud linnas tegutsenud kaupmeeste perekondadele.<span class=\"Apple-converted-space\">\u00a0 <\/span>1875. aastast tegutses hoones E. Koiki raua-ja koloniaalkauplus. Aastast 1925.a G. Pasteli lihakauplus.<\/p>\n\n\t\t<style type=\"text\/css\">\n\t\t\t#gallery-7 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-7 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-7 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-7 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-7' class='gallery galleryid-292 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/405461731_1091785782177147_5545796199358075236_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/405461731_1091785782177147_5545796199358075236_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/406192191_1743293496175799_6224692236410234499_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/406192191_1743293496175799_6224692236410234499_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/406352028_3015695568565797_6739474423801304736_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/406352028_3015695568565797_6739474423801304736_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><br style=\"clear: both\" \/><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/406389794_666875562292504_4720419848424455843_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/406389794_666875562292504_4720419848424455843_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/406507986_1086951449147451_43076553389513320_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/406507986_1086951449147451_43076553389513320_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl>\n\t\t\t<br style='clear: both' \/>\n\t\t<\/div>\n\n<p><strong>Paide Jumalaema Uinumise kirik<\/strong><\/p>\n<p>Paide Jumalaema Uinumise kirik ehk Paide Uspenski kirik oli \u00f5igeusu kirik Paides J\u00e4rva maakonnas Paide Vallim\u00e4el.<\/p>\n<p>Vajadus \u00f5igeusu koguduse j\u00e4rele J\u00e4rvamaal tekkis juba enne 1861. aastat, kui Paides elas arvukalt \u00f5igeusklikke. Jumalateenistusi hakkas pidama Tallinna garnisoni kiriku teine preester Theodor Grigorjev kolm-neli korda aastas \u00fc\u00fcritud eramajas. Usklike arvu pideva kasvamisega suurenes ka vajadus alalise p\u00fchakoja ja preestri j\u00e4rele. Preester Grigorjevi ettev\u00f5tmisel p\u00fchitseti 5. aprillil 1861. aastal renditud eramajas Paide \u00f5igeusu &#8220;ajutise kiriku&#8221; nime kandev \u00fche altariga p\u00fchakoda. Uues hoones alustati korrap\u00e4raste jumalateenistustega ja alalise preestriga, kelleks m\u00e4\u00e4rati Tallinnast Paidesse elama asunud Theodor Grigorjev. Uue ja suurema hoone ehitamiseks palus preester Grigorjev abi kaupmees Russanovilt, kes kiriku ehitamist 27 602 h\u00f5berubla ja 20 kopikaga toetas. P\u00fcstitatava kiriku asukohaks valiti Paide Vallim\u00e4e edelabastion. 1863. aasta 8. septembril p\u00fchitsesid uue kirikuhoone Novgorodi ja Peterburi metropoliit Issidor ja mitmed vaimulikud \u00fcle Eesti. Uus Paide Jumalaema Uinumise kiriku kirikuhoone<span class=\"Apple-converted-space\">\u00a0 <\/span>oli Eestis pikka aega ainulaadne ja teistest 19. sajandi teisel poolel ehitatud \u00f5igeusu kirikutest erinev B\u00fctsantsi stiilis puitehitis.<\/p>\n<p>Kirik p\u00f5les 1993. aasta 29. aprillil, misj\u00e4rel hoone lammutati kuni vundamendini.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><span style=\"font-size: 14pt\"><strong><span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\">Haapsalu<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n<p>Karl-Martin Lokk, Karl Kalkun, Triin Kuusk, Gustav Paul Tamkivi, P\u00e4rtel Kasesalu, Kristjan Arusalu<\/p>\n\n\t\t<style type=\"text\/css\">\n\t\t\t#gallery-8 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-8 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-8 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-8 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-8' class='gallery galleryid-292 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/371487163_894281115100322_5875954999546763056_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/371487163_894281115100322_5875954999546763056_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/403367998_907401377572851_8224332388368284252_n-2\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/403367998_907401377572851_8224332388368284252_n-1-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/403396296_321621790637244_618302906965100296_n-2\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/403396296_321621790637244_618302906965100296_n-1-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><br style=\"clear: both\" \/><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/386843234_24648068574791526_3237135263244053822_n-1\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/386843234_24648068574791526_3237135263244053822_n-1-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/2023\/12\/03\/linnade-avastamise-reisikirjad\/401218120_730271255191112_9122724970019671987_n\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/files\/2023\/12\/401218120_730271255191112_9122724970019671987_n-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl>\n\t\t\t<br style='clear: both' \/>\n\t\t<\/div>\n\n<p>Kui leedukad Vana-P\u00e4rnu maha p\u00f5letasid, otsustas Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskop Hermann I rajada uue keskuse L\u00e4\u00e4ne-Eestisse, kus see oleks r\u00fcndajate eest paremini kaitstud. 1279. aastal sai v\u00e4rske asula juba Riia linna\u00f5iguse. Ajalooline nimi on linnal Hapsal, mis on tuletatud kas eestikeelsest nimetusest Haavasalu v\u00f5i 12. sajandi l\u00f5pul tegutsenud Luni peapiiskopi Absaloni nimest. S\u00f5dade ajal on Haapsalu k\u00e4inud L\u00e4\u00e4nemerel v\u00f5imutsevate suurriikide vahel k\u00e4est k\u00e4tte, n\u00e4inud nii Taani, Rootsi kui ka Vene aega. Just Vene ajal, 19. sajandi esimesel poolel, ehitati Haapsallu esimesed mudaravilad. Loodi ka raudtee\u00fchendus Peterburiga, et tsaari \u00f5ukond saaks mugavalt Haapsalus suvitamas k\u00e4ia.<\/p>\n<p><strong>Piiskopilinnus<\/strong><\/p>\n<p>Haapsalu piiskopilinnus on v\u00e4ljapaistev n\u00e4ide keskaegsest arhitektuurist, mille ehitamine toimus mitmes etapis. Esimene etapp algas 1279. aastal ja l\u00f5ppes 1300. aastaks, mille tulemusel ehitati algselt keskne kindlustuselement. J\u00e4rgnevatel sajanditel toimusid t\u00e4iendavad ehitust\u00f6\u00f6d. 14. sajandil lisandusid kaks nelinurkset torni kastelli p\u00f5hja k\u00fclgedele, muutes linnuse veelgi kaitstumaks. 15. sajandil t\u00f5steti linnusem\u00fc\u00fcre, saavutades peaaegu sama k\u00f5rge taseme kui tornide m\u00fc\u00fcriosad. Sel ajal lisandus ka l\u00e4\u00e4nek\u00fcljele nelinurkne vahitorn, mis t\u00f5en\u00e4oliselt kaitsefunktsioonide k\u00f5rval vastutas ka kiriku peaportaali turvamise eest. Sisehoov laienes t\u00e4ies ulatuses ristk\u00e4igu v\u00f5rra. Lisaks ehitati 15. sajandi l\u00f5pul idav\u00e4rava ette v\u00e4ike eeslinnus. Samal ajal tugevdati ka linnuse m\u00fc\u00fcre, mis olid m\u00f5ningatel kohtadel \u00f5hukesed ja varisemisohtlikud. 1507\u20131508. aastal lisandus suur idapoolne eeslinnus, t\u00e4iendades linnuse strateegilist kaitset. Liivi s\u00f5jas, mis leidis aset 16. sajandil, sai linnus r\u00e4ngalt kannatada. Rootsi v\u00e4ed moderniseerisid linnust vastavalt uutele kindlustusreeglitele, muutes selle kohandatuks kaasaegseks s\u00f5japidamiseks. Eeslinnuste varemeid kasutati unikaalse m\u00fc\u00fcrisisese vallkindlustuse loomiseks, lisades uue vallikraavi ja muldvalli. 1980. aastatel alustati varemete konserveerimist ja restaureerimist, mille k\u00e4igus avastati linnuse p\u00f5hjapoolse m\u00fc\u00fcri l\u00e4hedal h\u00e4sti s\u00e4ilinud keskaegse esindusliku hoone j\u00e4\u00e4nused. See hoone h\u00e4vis 1563. aastal P\u00f5hjamaade seitsmeaastase s\u00f5ja ajal, mil Haapsalu piiskopilinnust piirasid Rootsi v\u00e4ed. Haapsalu piiskopilinnus on l\u00e4bi aegade olnud tunnistajaks mitmetele olulistele ajaloolistele s\u00fcndmustele. Liivi s\u00f5da, mis toimus 16. sajandil, oli \u00fcks m\u00e4\u00e4ravaid s\u00fcndmusi, mis m\u00f5jutasid oluliselt linnust. Rootsi ja Vene v\u00e4gede vahelises konfliktis sai Haapsalu piiskopilinnus tugevalt kannatada, kuid t\u00e4nu rootslaste moderniseerimist\u00f6\u00f6dele suudeti see kohandada uute s\u00f5japidamise n\u00f5uetega. Liivi s\u00f5da kestis aastatel 1558\u20131583 ning oli seotud v\u00f5itlusega Liivi ordu alade p\u00e4rast, mille k\u00e4igus osalesid mitmed Euroopa suurv\u00f5imud. Haapsalu piiskopilinnus oli strateegiline punkt, mis muutus s\u00f5ja k\u00e4igus oluliseks s\u00f5jaliseks objektiks. Selle piiramised ja moderniseerimine on olulised t\u00e4hised linnuse ajaloos. Seinamaalingud, mis on avastatud linnuse konserveerimis- ja restaureerimist\u00f6\u00f6de k\u00e4igus, on erakordselt t\u00e4htsad. Need maalingud v\u00f5ivad kujutada religioosseid stseene, ajaloolisi s\u00fcndmusi v\u00f5i ilmalikke motiive ning annavad aimu sellest, milline oli linnuse keskaja kunstimaailm. Seinamaalingute kvaliteet ja stiil v\u00f5ivad olla tunnustuseks tolleaegsele kunstile ning v\u00f5imaldavad uurijatel m\u00f5ista tollase \u00fchiskonna v\u00e4\u00e4rtusi ja uskumusi. Leitud on ahjukahlid, mis v\u00f5ivad olla kaunistatud ja detailirohked kunstiteosed. Ahjukahlid olid tolle aegsetes lossides ja linnustes kunstilise v\u00e4ljenduse vahendiks. Nende kujundused v\u00f5ivad peegeldada nii kunstilist kui ka ajastup\u00f5hist m\u00f5tteviisi, andes meile aimu sellest, millised olid keskaegse Haapsalu elanike esteetilised eelistused.<\/p>\n<p>Wikipedia (2023) Haapsalu piiskopilinnus. Loetud:<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Haapsalu_piiskopilinnus\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Haapsalu_piiskopilinnus<\/a> 15.04.2023.<\/p>\n<p><strong>Toomkirik<\/strong><\/p>\n<p>See linna vanim hoone ehitati 1260ndatel, kui Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopkonna keskus toodi Vana-P\u00e4rnust \u00fcle Haapsallu (enne Vana-P\u00e4rnut oli keskuseks Lihula). Arvatavasti ehitas kiriku tsistertslaste mungaordu: just neile oli iseloomulikuks lihtne interj\u00f6\u00f6r, roosaken peaukse kohal, mis s\u00fcmboliseeris munkade vaikimiskohust, ja torni puudumine \u2013 torni peeti upsakuseks, millega p\u00fcrgitaks Jumalale liiga l\u00e4hedale. Nagu katoliku p\u00fchakojale kohane, paiknes toomkirikus keskajal arvukalt altareid, mis olid p\u00fchitsetud eri p\u00fchakutele. Kirjalikult on mainitud P\u00fcha Mauritiuse, Peetruse ja Pauluse, P\u00fcha Johannese, neitsi Maarja jpt altareid. Keskajast on s\u00e4ilinud taimornamendiga kaunistatud poolsammaste p\u00e4ised ehk kapiteelid, ka alatiruumi seinas olev kinnim\u00fc\u00fcritud konsoolr\u00f5du, kaks altari- ehk mensaplaati ja \u00fcksikud hauaplaatide detailid. \u00dcks mensaplaatidest, mis asetseb peaukse l\u00e4hedal murul, seostatakse kunagise isatapja legendiga. Nimelt olnud \u00fchel r\u00fc\u00fctlil kaks poega. Kuna isa nooremat venda pillava ja lodeva eluviisi p\u00e4rast noomis, hakkas too kandma rauga vastu salajast viha. Kui isa ja noorem poeg \u00fcksp\u00e4ev metsas omasoodu kohtusid, surmas poeg vana r\u00fc\u00fctli. Peagi kutsuti kaks venda Haapsalu kirikusse, kus nad oma s\u00fc\u00fctust pidid tunnistama. Noorem poeg vandus enda s\u00fcdamepuhtust ning v\u00e4itis, et kui tema on s\u00fc\u00fcdi, ei saa ta altari juurest edasi minna \u00fcle kolmek\u00fcmne sammu. Vaevalt oli m\u00f5rtsukas sedasi toiminud, kui ta kukkus nagu v\u00e4lgust tabatult maha, tunnistades sedasi \u00fcles oma s\u00fc\u00fc. Rootsi ajal sai katolikust peakirikust luterlik kogudusekirik, eemaldati p\u00fchakute k\u00f5rvalaltarid. 1688. aastal tabas linnust r\u00e4nk tulekahju, ent erinevalt teistest linnusehoonetest toomkirik taastati. P\u00f5hjas\u00f5ja (1700\u201321) j\u00e4rel j\u00e4eti hoone pooleteiseks aastasajaks lagunema, see ehitati taas \u00fcles aastatel 1886\u20139. 1944. aastal kasutasid punaarmeelased kirikut laagripaigana: pingi-, altarite ja oreli detailidega tehti l\u00f5ket. 1970ndatel alustati toomkiriku \u00fcmberehitamist kontserdisaaliks. 1990. aastal p\u00fchitseti kirikuhoone P\u00fchale Nikolausele, siitpeale tunnemegi seda Haapsalu Toom-Niguliste kiriku nime all.<\/p>\n<p>Allikas:<span class=\"Apple-converted-space\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p>Eesti Ajaloo- ja \u00dchiskonna\u00f5petajate Selts. (2012) Eesti kultuuriloo \u00f5ppematerjal IV. Loetud:<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.eays.edu.ee\/%C3%B5ppematerjalid\/ajalugu#h.3f41i6c8va5b\">https:\/\/www.eays.edu.ee\/%C3%B5ppematerjalid\/ajalugu#h.3f41i6c8va5b<\/a>, 3.12.23<\/p>\n<p><strong>Peeter Suure maja<\/strong><\/p>\n<p>Tallinna Reaalkooli \u00f5pilastele on Peeter Suur, Vene impeeriumi \u00fcks m\u00f5jukamaid valitsejaid, erilise t\u00e4htsusega ajalooline kuju. Peeter I-st kantud austusest ja m\u00e4lestuse hoidmisest kinni pidades asutati Tallinnas 1881. aastal Tallinna Peetri Reaalkool, mis on ajaga muutunud tunnustatud haridusasutuseks. \u00d5pilasretke planeerimisel Haapsalu linnakesse oli seet\u00f5ttu v\u00e4ltimatu valida sihtkohaks Peeter I majamuuseum, mis on linna \u00fcks ajaloolisi vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi.<\/p>\n<p>Peeter Suure tihe seos Eestimaa rannikuga p\u00e4rineb 18. sajandist, kui ta juulis 1715 oma laevastikuga Osmussaare l\u00e4hedal ankrus seisis. Tsaar ise, uurides sobivaid kohti s\u00f5jasadama rajamiseks, k\u00fclastas Noarootsi ja Haapsalu piirkonda. Need Peeter I visiidid on Haapsalu linnalegendidesse lugematu hulga jutte ja muistendeid j\u00e4tnud. \u00dche tuntuma legendi kohaselt avastas Peeter t\u00e4iesti juhuslikult linnas viibides mehe, kes oma maja katust parandas. Hoolimata mehe algsest soovimatusest vestelda &#8211; kuna ta pelgas l\u00e4henevat vihmasadu -, kl\u00f5bistas tsaar siiski k\u00f5rgustesse, pakkudes oma abi. T\u00f6\u00f6tades mehe k\u00f5rval, sai Peeter teada, et too, Jencken nime kandev mees, oli \u00fcle elanud katkuepideemia ja juhtis \u00fcksinda linna asju. T\u00e4nut\u00e4heks kingitud privileegid foogt Jenckenile ja tema m\u00e4\u00e4ramine linnapeaks kujundas Haapsalu ajalugu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Jenckenite d\u00fcnastia hoidis linnapea ametikohta oma perekonnas p\u00f5lvkondi, t\u00e4nu millele t\u00f5usid nad j\u00f5ukuse ja v\u00f5imupositsioonini, omades suurt osa majadest Haapsalu peat\u00e4naval, andes sellega t\u00e4nava arhitektuurile oma ajastu n\u00e4o.<\/p>\n<p>Legendi s\u00fcgav m\u00f5ju Haapsalu linnaruumile on t\u00e4naseni tuntav. \u00dchtlasi on see legend ainus p\u00f5hjus, miks n\u00e4iteks mainitud maja veel praegugi seisab &#8211; sellele maja seinnale on paigaldatud Peeter I auks m\u00e4lestustahvel. 20. sajandi n\u00f5ukogude perioodil kavandati Haapsalu promenaadi v\u00e4rskendamiseks suure sanatooriumikorpuse ehitust. Ambitsioonikas projekt oleks sunnitud lammutama kogu kvartali, sealhulgas ajaloolise Peeter I maja. \u00d5nneks otsustati, arvestades maja t\u00e4htsust ja seost suurv\u00fcrstiga, plaanist loobuda, mis omakorda s\u00e4ilitas tervet Haapsalu vanalinna karakterit. Seega kaudselt kaitseb Peeter I p\u00e4rand endiselt Haapsalu unikaalset ajaloolist keskkonda.<\/p>\n<p><strong>Raekoda<\/strong><\/p>\n<p>Haapsalu raekoda asub vanalinnas peaaegu Haapsalu linnuse sissek\u00e4igu vastas. Raekoja ees on v\u00e4ike roheala, otse hoone k\u00f5rval on Iloni imedemaa ning raekoja taga (\u00fcks maja on k\u00fcll vahel) on Haapsalu Jaani kirik.<\/p>\n<p>Raekoja hoone on ehitatud 18. sajandil hilisbarokses stiilis. See on lihtne nelinurkse plaaniga \u00fchekorruseline, v\u00f5lvitud keldriga paekiviehitis. Hoonet katab k\u00f5rge poolkelpadega punane kivikatus. Peafassaad on s\u00fcmmeetriline ning selle keskel on barokne portaal, mille kohal on kolmnurkne frontoon nagu Tallinna Reaalkoolilgi, kuid frontooni \u00fclaosas on pol\u00fckroomne Haapsalu vapp. Raekojal on segmentkaarse silluse ja tiheda ruudujaotusega aknad. \u00dcmberehituste k\u00e4igus on raekoda kaotanud oma algse anfilaadse ruumide planeeringu. Algup\u00e4rasena on s\u00e4ilinud raearhiivi v\u00f5lvitud ruum koos rokokoostiilis sepisuksega.<\/p>\n<p>Kui raekoda 1775. aastal valmis sai, oli see turuplatsi idapoolses \u00e4\u00e4res. Park rajati raekoja ette 1860.-70. aastatel, v\u00e4hendades selle m\u00f5ju v\u00e4ljaku \u00fcldilmele. 1940ndatel anti hoone kasutada koduloomuuseumile, enne seda t\u00e4itis see linna omavalitsuse hoone funktsiooni. 1977. aastal ehitati siseruumid ja fassaadid muuseumi jaoks ringi. 2008. aastal ehitati ringi p\u00f6\u00f6ningukorrus, et sinna saaks rajada muuseumi fondihoidla. Praeguses p\u00fcsiekspositsioonis tutvustatakse Haapsalu linna 20. sajandil suvitaja pilgu l\u00e4bi.<\/p>\n<p>Kasutatud materjalid:<\/p>\n<p>Kultuurim\u00e4lestiste register. 15393 Haapsalu raekoda. Loetud: <a href=\"https:\/\/register.muinas.ee\/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15393\">https:\/\/register.muinas.ee\/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15393<\/a>, 03.12.2023<\/p>\n<p>Vikipeedia. Haapsalu raekoda. Loetud: <a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Haapsalu_raekoda\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Haapsalu_raekoda<\/a>, 03.12.2023<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Novembri l\u00f5pus k\u00e4is kogu klass erinevates gruppides Eesti muinas- ja keskaegseid linnu k\u00fclastamas. N\u00e4gime, kogesime, uurisime ja ammutasime teadmisi ning oleme n\u00fc\u00fcd kultuursemad. Narva Ernst Pallase, Hermann K\u00e4bi, Karl Erik Lehtma, Kr\u00f5\u00f5t Arna, Andre Viitamees, Henri Georg Valentin 11. novembri varahommikul s\u00f5itsime rongiga, mis lahkus Tallinnast 6.55, Eesti k\u00f5ige idapoolseimasse linna \u2013 Narva. Rongis\u00f5it oli [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":200,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16,19],"tags":[],"class_list":["post-292","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-11-klass","category-november-2023"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/292","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/wp-json\/wp\/v2\/users\/200"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=292"}],"version-history":[{"count":18,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/292\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":375,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/292\/revisions\/375"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=292"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=292"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/140a\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=292"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}