{"id":686,"date":"2024-03-16T20:43:50","date_gmt":"2024-03-16T20:43:50","guid":{"rendered":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/?p=686"},"modified":"2024-04-08T20:48:58","modified_gmt":"2024-04-08T20:48:58","slug":"kuidas-op-anu-kell-meisse-kultuurilembelisust-sustis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/2024\/03\/16\/kuidas-op-anu-kell-meisse-kultuurilembelisust-sustis\/","title":{"rendered":"Kuidas \u00f5p Anu Kell meisse kultuurilembelisust s\u00fcstis"},"content":{"rendered":"<p style=\"font-weight: 400\"><span style=\"font-family: 'times new roman', times, serif\"><span style=\"font-size: 14pt;color: #008080\"><em>Aprilli algul oli meil viimane kultuurip\u00e4eviku t\u00e4htaeg<\/em><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><span style=\"font-family: 'times new roman', times, serif\"> &#8211; nagu ikka, siis m\u00f5ni veetis \u00f6\u00f6 magamata ja teine t\u00f5i juba paar p\u00e4eva varem p\u00e4eviku Anu Kellale \u00e4ra. Kultuurip\u00e4evikut on t\u00f5esti v\u00e4ga ajakulukas kirjutada, kuid sellele vaatamata on see meid kolme aasta jooksul palju arendanud. See on andnud meile v\u00f5imaluse kujundada oma seisukoht \u00fchiskondlikes probleemides, arendanud anal\u00fc\u00fcsimisv\u00f5imet ja silmaringi. Selle t\u00e4htsa s\u00fcndmuse auks paneme ka ajaveebi \u00fche l\u00fchendatud versiooni Eriku kultuurip\u00e4eviku viimasest retsensioonist.<\/span><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><span style=\"font-family: 'times new roman', times, serif\">16. m\u00e4rtsil k\u00e4isime klassiga oma viimasel teatrik\u00fclastusel Draamateatris. Kokku oleme Anu Kellaga k\u00e4inud kolme aasta jooksul kuuel erineval teatrietendusel, mis on aasta kohta rohkem kui Eesti keskmisel inimesel. Algup\u00e4rasena on \u201cEisenstein\u201d kirjutatud Mihhail Durnekovi poolt, kes on Venemaa opositsioonilise teatri Teatr.doc \u00fcks juhtkujusid. N\u00e4idend r\u00e4\u00e4gib maalimakuulsast filmire\u017eiss\u00f6\u00f6rist Sergei Eisensteinist (1898-1948), kes saab Stalinilt tellimuse teha suurfilm Ivan Julmast. Eisenstein arutab filmi tegemist oma emaga, siis abikaasaga ja ka helilooja Sergei Prokofjeviga. Samal ajal v\u00f5etakse riigi luureteenistusse t\u00f6\u00f6le Saveli Kondra\u0161ov. Tema ihaldatud \u00fclemus Zoja Soboleva teeb Savelile \u00fclesandeks j\u00e4lgida k\u00f5rvalkorteris elavat Eisensteini ja panna kirja iga tema \u00f6eldud s\u00f5na. Saveli peab j\u00e4lgima, et Eisenstein ei peidaks Ivan Julma filmi \u00e4ra mingit salajast Stalini-vastast s\u00f5numit. Kord satub Eisenstein t\u00e4naval Saveliga vestlema ning hiljem tunneb temas \u00e4ra oma naabri. Saveli l\u00e4heb koos Eisensteiniga Saksamaa suursaadiku vastuv\u00f5tule, kuhu ilmub ka Zoja. Suursaadik Friedrich-Werner von der Schulenburgilt saab Zoja salajase vihje Saksamaa peatsest kallaletungist Venemaale. Lootuses, et nii t\u00e4htsa info edastamisega Stalinile on nende elu edaspidi muretu, veedavad Zoja ja Saveli \u00f6\u00f6 koos. Stalin aga Zoja ettekannet ei usu ning p\u00e4rast pikka piinamist Zoja tapetakse. Saveli, kellele Eisenstein oli avaldanud oma idee tulevase filmiga Stalinit h\u00e4bistada, otsustab seda v\u00f5imudele mitte ette kanda. \u201eIvan Julma\u201c I osa j\u00f5uabki kinolinadele ning ka II osa filmimine viiakse l\u00f5pule. Venemaal keelatakse aga selle sisu \u00e4ra ning Saveli hukatakse filmi m\u00f5tte varjamise eest. Valminud film j\u00f5uab siiski Ameerikas kinodesse ning Stalini soov n\u00e4idata ennast selles filmis karmi, kuid vajaliku valitsejana, ei t\u00e4itu.<\/span><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400\"><span style=\"font-family: 'times new roman', times, serif\">Ma arvan, et etenduse p\u00f5hiidee saab v\u00f5tta kokku etenduse viimase lausena k\u00f5lanud tsitaadiga ,,Kunst elab t\u00fcrannid \u00fcle\u201d. Etendus prooviski eelk\u00f5ige n\u00e4idata seda, kui suur roll on \u00fchiskonnas loojal. Looja suurest rollist saab aru ka N\u00f5ukogude Liit, mille t\u00f5ttu otsustatakse \u00fcldse Eisensteini sellise p\u00f5hjalikkusega j\u00e4lgida, nagu seda n\u00e4idendis tehakse. Minu silmis p\u00fc\u00fcab etendus \u00f6elda, et loojal on inim\u00fchiskonnas alati m\u00e4\u00e4ramatult suur roll ning seda, et iga\u00fcks saab oma veendumuste eest v\u00f5idelda ka totalitaarses ja vohava tsensuuriga \u00fchiskonnas. Just s\u00f5na on totalitaarse \u00fchiskonna k\u00f5ige v\u00f5imsam ja seet\u00f5ttu ka v\u00f5imu poolt kardetuim relv, sest s\u00f5na v\u00f5ib panna \u00fchiskonda haarama relvi, mitte alluma ja oma peaga m\u00f5tlema \u2013 t\u00e4pselt seda totalitaarne v\u00f5im ei taha. Minu silmis p\u00fc\u00fcdis etendus r\u00f5hutada ka seda, kuidas iga inimene peaks ka diktaruuririigis seisma alati enda s\u00fcdametunnistuse eest, mitte alluda millelegi, mille puhul inimene tegelikult teab, et see on oma olemuses halb. Kindlasti oli etendusel strateegiliselt paigutatud tugev v\u00f5rdluspunkt ka t\u00e4nap\u00e4eva Venemaaga, kus tegelikult ei ole midagi muutunud: kunstnikud on endiselt tsenseeritud, inimesi piinatakse endiselt t\u00f5e r\u00e4\u00e4kimise eest ja inimesed elavad tegelikult repressioonides. Siiski r\u00f5hutab etendus ka t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonna kontekstis, kuidas looja seda k\u00f5ike m\u00f5jutada saab, sest hoolimata t\u00fcranni p\u00fc\u00fcdlustest, siis ,,Kunst elab alati t\u00fcrannid \u00fcle\u201d.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: 'times new roman', times, serif\">Foto Draamateatri etendusest &#8220;Eisenstein&#8221;: https:\/\/www.draamateater.ee\/lavastus\/eisenstein<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-687\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2024\/04\/Image-2-300x197.jpeg\" alt=\"\" width=\"494\" height=\"324\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2024\/04\/Image-2-300x197.jpeg 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2024\/04\/Image-2.jpeg 640w\" sizes=\"auto, (max-width: 494px) 100vw, 494px\" \/><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Aprilli algul oli meil viimane kultuurip\u00e4eviku t\u00e4htaeg &#8211; nagu ikka, siis m\u00f5ni veetis \u00f6\u00f6 magamata ja teine t\u00f5i juba paar p\u00e4eva varem p\u00e4eviku Anu Kellale \u00e4ra. Kultuurip\u00e4evikut on t\u00f5esti v\u00e4ga ajakulukas kirjutada, kuid sellele vaatamata on see meid kolme aasta jooksul palju arendanud. See on andnud meile v\u00f5imaluse kujundada oma seisukoht \u00fchiskondlikes probleemides, arendanud anal\u00fc\u00fcsimisv\u00f5imet [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":186,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-686","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-12-klass-ehk-abituriendid"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/686","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/186"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=686"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/686\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":689,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/686\/revisions\/689"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=686"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=686"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=686"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}