Linnus<\/strong><\/span><\/p>\n J\u00f5udes Narva linnusesse ehk muuseumi ostsime k\u00fclastuseks piletid. Meile teadmata lisandus piletitele ka audiogiid, mis t\u00e4iustas meie keskaegse linnuse uurimise kogemust. Kuna muuseumi ala oli suur, liikusime kahes r\u00fchmas, sest me ei leidnud \u00fcksteist kohe \u00fcles ja otsustasime, et nii j\u00e4\u00e4b siis. Audiogiid mainis meile esimese asjana, et Narvat kui asulat mainitakse kirjalikes allikates esmakordselt 1240. aastal. Taani hindamisraamatus nimetatud Narva n\u00e4ol polnud tegemist siiski linnaga, vaid Taani kuningale kuulunud v\u00e4ikese k\u00fclaga. Narva sai oma L\u00fcbecki linna\u00f5iguse 1345. aastal, kuid linnus ehitati juba 13. sajandi teisel poolel. Kohe j\u00e4rgmisel aastal m\u00fc\u00fcdi linn Saksa Ordu Liivimaa harule. Edasi kuulsime, kuidas m\u00fc\u00fcr \u00fcmber ehitati, mis k\u00fcll Liivi s\u00f5ja ajal vastu ei pidanud v\u00e4ga h\u00e4sti. P\u00e4rast Liivi s\u00f5da l\u00e4ks Narva Ivan Julmale, siis Rootsile ja p\u00e4rast P\u00f5hjas\u00f5da taas Venemaale. 1845. aastal Nikolai I andis v\u00e4lja korralduse, et tuleb s\u00e4ilitada Narva kindlust, kui ajaloov\u00e4\u00e4rtust. Parandustega s\u00e4ilitatu kindluse gooti stiili. Eesti ajal j\u00e4i see linnus militaarkasutussse ja 1944. aastal sai linnus t\u00f5sise purustamise. 1950. aastal avati Narva linnamuuseum. 1953. aastal restaureesis seda meie okupandid. Kuid 1964. aastal l\u00f5petati rahastus ja hakkas ENSV Liidu nime all eestlased seda taastama. 1970.-80. aastatel ning seal avati muuseum, kus oli \u00fcheaegselt eksponeeritud Narva linna ajalugu tutvustav p\u00fcsiekspositsioon ja k\u00fcmmekond ajutist n\u00e4itust. 2018. aasta jaanuaris alanud Narva linnuse rekonstrueerimist\u00f6\u00f6de tulemusel avati 2020. aasta juunis t\u00e4ielikult restaureeritud konvendihoone koos uue p\u00fcsiekspositsiooniga, mis keskendub linnuse enda ajaloole alates esimeste taanlaste tulekust Narva j\u00f5e kallastele kuni t\u00e4nap\u00e4evani. Siis l\u00f5ppes meie audiogiid sees ja l\u00f5puks saime j\u00e4lle kokku \u00fches hubases toas, kus vaade Narva linnale oli v\u00e4ga kena. Enne lahkumist k\u00e4isime veel korra linnuse sisehoovis ja siis oli edasi minek meil.<\/span><\/p>\n Muuseum<\/strong><\/span><\/p>\n Muuseumis ei olnud peale meie \u00fchtegi inimest, aga sellest hoolimata oli see v\u00e4ga kultuurne ja hariv kogemus. Anett sai ka k\u00e4tt suruda Konstantin P\u00e4tsiga, keda ta v\u00f5itis! Peale seda l\u00e4ksime linnuse juurde s\u00f6\u00f6ma ja seal nautisime toorest delikatesskana. Liikusime edasi raekoja hoone juurde, mis aga oli kahjuks renoveerimisel ja peatrepi peal olid kuhjas aiad. Siis tuli v\u00e4lja, et v\u00e4ike Stenar oli ma vihmavarju kohvikusse unustanud ja pidi \u00fcksi tagasi minema:(. Narva raekoda on ehitatud barokkstiilis ja asub Narva vanalinnas. K\u00e4su hoone ehitamiseks andis Rootsi kuningas Karl XI ja ehitus kestis 1668-1671. Hoone ehitus p\u00f5hineb L\u00fcbecki ehitusmeistri Georg Teuffeli projektil, ehitusinsenerideks on Narva ehitusmeistrid Z. Hoffman sen. ja J. Bischoff ning kiviraidur H. Oracker. Raekoja torni tipus asub kullatud tuulelipp – kurg. Hoone sai II maailmas\u00f5jas tugevalt kahjustada ja 1960. aastatel restaureeriti.<\/span><\/p>\n \u00d5igeusukirik<\/strong><\/span><\/p>\n Teised l\u00e4ksid vaatama suurt imekaunist \u00f5igeusukirikut, kus oli enne just toimunud p\u00fchap\u00e4evane jumalateenistus. Novembris 1879 otsustati Narva Jaani koguduse \u00f5petaja Friedrich Gottlieb Tannenbergi algatusel Narva \u00fcmbruse eestlastele uuesti hakata ehitama oma kirikut. Kiriku arhitekt oli Otto Pius Hippius. 21. juunil 1881 pandi kirikule nurgakivi. Huvitav on see, et kuna kirikusse pidid mahtuma k\u00f5ik Kreenholmi manufaktuuri luterlastest t\u00f6\u00f6lised, pidi kirik alguses mahutama ligi 5000 inimest. Kirik on oma nime saanud hukkunud Aleksander II j\u00e4rgi. Kirik on historitsistlikus stiilis, milles on \u00fchendatud uusromaani ja uusklassitsistlikke elemente. Kirik sai vigastada Narva pommitamise t\u00f5ttu venelaste poolt 1944. aastal. Peale seda seisis kirik pikka aega t\u00fchjalt ja t\u00e4itis kaubalao funktsiooni. Iseseisva Eesti Vabariigi ajal renoveeriti kirik t\u00e4ielikult.<\/span><\/p>\n K\u00e4isid Anett, Meriliis, Stenar, Liis ja Johannes.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n VILJANDI \/ FELLIN<\/p>\n Lossim\u00e4gi<\/b><\/span><\/p>\n Viljandisse j\u00f5udes sammusime esimesena Viljandi keskaegsesse linnusesse. Viljandi ordulinnus on v\u00e4lja kasvanud muinaslinnusest, mille 13. sajandi esimesel veerandil vallutasid ristis\u00f5dijad. 1224. aastal alustati kivikindluse rajamist, selle ehitamine kestis kokku \u00fcle kahesaja aasta. Viljandi ordulinnus oli Liivimaa Eesti k\u00f5ige suurejoonelisem keskaegne linnus – seda juba oma loodusliku asendi t\u00f5ttu. Kahel p\u00f5hjapoolsel platool (rahvasuus Kirsim\u00e4ed) paiknesid peamiselt majandusotstarbelised eeslinnused, l\u00f5unapoolsel platool (Kaevum\u00e4el) paiknes pealinnus. Kindlustuste keskne ehitus oli ordule t\u00fc\u00fcpiline riiaendihoone, selle suursugusest arhitektuurist annavad tunnistust v\u00e4ljakaevamistelt leitud kapiteelid ja raidkivid, mida hoitakse Viljandi Muuseumis ja Viljandi P\u00e4rimusmuusika Aidas. Viljandi linnuse kaitsev\u00f5ime tugines oluliselt j\u00e4rskudele m\u00e4en\u00f5lvadele ja vallikraavidele. Oletatavasti on vallikraavid k\u00f5ik looduslikku p\u00e4ritolu. Samuti pole selge, kas kraavid olid kuivad voi veega t\u00e4idetud – arvatakse, et Viljandi j\u00e4rve veetase ei ulatunud keskajal vallikraavideni.Linnus oli orduajal komtuurkonna keskus, 15. sajandi l\u00f5pus aga l\u00fchiajaliselt koguni Liivimaa ordumeistri residents. 1441. aastast on teada, et Liivimaa ordu kassa asus Viljandis ning m\u00f5ningail teadetel oli siin ka orduhospidal. Linnuse t\u00e4htsusele viitab muu hulgas orduvendade arv v\u00f5i siis meeskonna suurus. 1554. aastal on Viljandi linnusemeeskonnas loendatud \u00fchtekokku 194 isikut, samal ajal kui komtuurkonna teistes linnustes (P\u00f5ltsamaa, Laiuse, Tarvastu) oli neid tosina jagu. Kuni 1481. aastani j\u00e4\u00e4b Viljandi linnus s\u00f5jas\u00fcndmustest k\u00f5rvale. Siis toimub venelaste suurem s\u00f5jaretk Eestisse. Viljandi linn p\u00f5letatakse maha, ent linnust vallutada ei suudeta. Ordulinnus kannatas t\u00f5siselt Vene-Liivimaa s\u00f5ja ajal 1560. aastal. Linnusele k\u00f5ige purustavam oli 17. sajandi alguse Poola-Rootsi s\u00f5dade periood. Oma l\u00f5pliku s\u00f5jalise t\u00e4htsuse kaotas linnus P\u00f5hjas\u00f5jas 1700-1710. Linnuse rususid, eelk\u00f5ige kivimaterjali kasutati s\u00f5dades h\u00e4vinud linnahoonete taastamiseks. 1744. aastast kuulus varemetes linnuseala Viljandi m\u00f5isale. 19. sajandi alguses kasutas Viljandi m\u00f5is lossiparki karjamaana. Ilmastiku, varingute, erosiooni ning inimtegevuse pikaajalisel koosm\u00f5jul linnusemaastik stabiliseerus ning seisis puutumatuna ligi sajandi. Aastal 1826 v\u00e4ljastas tsaar Nikolai I korralduse Viljandi muinasm\u00e4lestiste kaitsest, mis s\u00e4\u00e4stis linnuse varemeid l\u00f5plikust h\u00e4vingust. Alles 1863. aastal said linnakodanikud m\u00f5isalt \u00f5iguse lossipargis k\u00e4ia. Pargi kujundamine ja linnuse korrastamine algas 1893. aastal. Suuremaid t\u00f5id tehti 1920.-1930. aastail. Suure osa t\u00f6\u00f6dest tegid arestandid, kes said nii oma karistuse kestust v\u00e4hendada. Istutati puid, p\u00e4rna- ja tammealleed, rajati teed ja sillad, paigaldati pingid ning m\u00f5isaparki ehitati laululava. T\u00e4htsaimat informatsiooni linnuse kohta on seni pakkunud v\u00e4liuuringud, eelk\u00f5ige aastatel 1878-1879 toimunud kaevamised, mida juhendas toonane Viljandi g\u00fcmnaasiumi\u00f5petaja Theodor Schiemann. Paraku ei kaasnenud kaevamistega konserveerimist\u00f6id. Juba kaevamiste ajast on teateid, et nii m\u00f5nigi ehituslik s\u00f5lm varises. T\u00e4naseks on oluline osa tollal v\u00e4ljapuhastatust h\u00e4vinud.<\/span><\/p>\n Muuseum<\/b><\/span><\/p>\n Viljandi muuseumis oli n\u00e4itus kogu linna ajaloost alates muinasajast ~9000 eKr kuni 20. sajandi l\u00f5puni. Seal n\u00e4gime muinasajast p\u00e4rinevaid esemeid nagu nooleotsad, ehted, t\u00f6\u00f6riistad jms. \u00c4\u00e4retult huvitav oli vaadata, kuidas elati aastasadu tagasi. Seekord ei lugenud me lihtsalt ajaloo\u00f5pikut, vaid n\u00e4gime reaalseid esemeid, mida kasutati muinasajal elluj\u00e4\u00e4miseks.<\/span><\/p>\n Linnam\u00fc\u00fcr<\/b>\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n Viljandi linnam\u00fc\u00fcr rajati 1260.\u20131300. aastatel. Arvatakse, et linnam\u00fc\u00fcr oli ligikaudu kolm kuni viis meetrit k\u00f5rge (tegelikult m\u00fc\u00fcri k\u00f5rguse ja kaitsek\u00e4igu kuju kohta puuduvad andmed), altpoolt umbes kahe meetri paksune, kogupikkusega umbes 1,2 km ning kaitses linna kolmest k\u00fcljest. M\u00fc\u00fcr oli laotud r\u00e4ndkividest. Esmakordselt mainitakse linnust juba 1553. aastal. Liivi s\u00f5jas ning Poola-Rootsi s\u00f5jas 17. sajandi algul sai linnam\u00fc\u00fcr tugevalt kahju. Mis m\u00fc\u00fcrist s\u00e4ilis, lammutati aga 18. sajandil ehitusmaterjaliks. Siiski on mitmed osad m\u00fc\u00fcrist praegugi n\u00e4htavad, neist suuremad on eksponeeritud Arkaadia aias ja Raekoja taga. M\u00fc\u00fcri juures oli neli torni: Moskva torn m\u00fc\u00fcri idak\u00fcljel, torn m\u00fc\u00fcri loodenurgas, poolringikujuline torn p\u00f5hjak\u00fcljel ning umbes samasugune torn samal k\u00fcljel. Sisse- kui ka v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suks oli tehtud kolm v\u00e4ravat: Riia v\u00e4rav linna l\u00e4\u00e4nek\u00fcljel, Tartu v\u00e4rav p\u00f5hjak\u00fcljel ja v\u00e4rav p\u00e4\u00e4suks j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde m\u00fc\u00fcri idak\u00fcljel. V\u00e4ravad olid tornideta. Lisaks oli m\u00fc\u00fcri \u00fcmber rajatud vallikraav.<\/span><\/p>\n Rippsild<\/b>\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n Viljandi rippsild asub Viljandi ordulinnuse varemetes Kaevum\u00e4ge \u00fcmbritseval vallikraavil konvendihoone l\u00e4\u00e4nem\u00fc\u00fcri l\u00e4hedal. Tegemist on 50 meetri pikkuse jalak\u00e4ijate rippsillaga, mis on malmist portaalidega ja neetliidetega kinnitatud profiilterasest tarindiga, Viljandi lossim\u00e4gedes ning see on \u00fcks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsematest s\u00fcmbolitest Viljandi linnas. Sild valmistati 1879. aastal Riia firma Felser & Co poolt. Lind asus algselt Tarvastu ordulinnuse vallikraavil, kus see kergendas Tarvastu m\u00f5isniku von Mensenkampffi pereliikmete juurdep\u00e4\u00e4su linnuse varemetes asuvale kabelile. 1930. aastal kinkis m\u00f5isah\u00e4rra Viljandi linnale silla metallosad ja kandetrossid. 1995. aastal rekonstrueeriti sild l\u00f5plikult Viljandi Rotary Klubi eestvedamisel ja Viljandi Metall AS abiga.<\/span><\/p>\n K\u00e4isid Ants, Simone, Tuule, Marii, Karl Marten, Hans ja Shuji.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n RAKVERE \/ WESENBERG<\/p>\n Meie seltskond<\/span>\u00a0valis Rakverre minekuks \u00fche ilusa laup\u00e4evahommiku ning l\u00e4ksime Tallinnast 7.55 v\u00e4ljuvale rongile. Rakverre j\u00f5udes jalutasime rongijaamast linnusesse. Tee peal m\u00f6\u00f6dusime ka Kreutzwaldi kujust, mille juures lihtsalt pidime peatuma ja pilti tegema. Natuke m\u00e4e otsa ronimist ning j\u00f5udsime skulptuurini Tarvas, mille autoriks on skulptor Tauno Kangro. Kuju on saanud oma nime Rakvere ajaloolise nime Tarvanp\u00e4\u00e4 j\u00e4rgi ning kuju avati 15. juunil 2002, kui t\u00e4histati 700 aasta m\u00f6\u00f6dumist Rakverele L\u00fcbecki linna\u00f5iguste andmisest (puhkaeestis.ee).<\/span><\/span><\/p>\n Linn<\/strong><\/span><\/p>\n Vanimad j\u00e4ljed Rakvere linna asustusest on p\u00e4rit praeguselt Teatrim\u00e4elt ning ulatuvad 3. – 5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati Vallim\u00e4ele, praeguse kivilinnuse kohale puitlinnus. Nii asula Teatrm\u00e4el kui ka linnus Vallim\u00e4el on p\u00fcsinud t\u00f5en\u00e4oliselt katkematuna keskajani. Muinasja l\u00f5pu, 12. – 13. sajandi linnuse ehitisest andmed peaaegu puuduvad, kuna kivilinnuse ehitamisega on kultuurkiht h\u00e4vinud. 1220. aasta paiku l\u00e4ks linnus t\u00f5en\u00e4oliselt ilma lahinguta taanlaste valdusesse, kelle valitsuse all hakati rajama esimesi kivihooneid ja \u00fcmbritsema linnust kivim\u00fc\u00fcriga. Esimest korda mainitakse asulat Tarvanpea aastal 1226 L\u00e4ti Henriku kroonikas. 1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud asula L\u00fcbecki \u00f5igused. 1346. aastal m\u00fc\u00fcs Taani kuningas Eestimaa, sealhulgas Rakvere Saksa Ordule, kes omakorda andis selle aastal 1347 Liivi Ordule. Ordu ehitas ringm\u00fc\u00fcrilinnusest tornide ja eeshoovidega kaitstud konvendihoone, millest sai Rakvere foogti asupaik. Liivi s\u00f5jas oli Rakvere aastail 1558-1581 venelaste v\u00f5imu all ja sai tugevalt kannatada. Seej\u00e4rel oli linn rootslaste k\u00e4es. 1602. aastal l\u00e4ks Rakvere kolmeks aastaks poolakatele, kes aastal 1605 linnuse purustasid.<\/span><\/p>\n Linnus<\/strong><\/span><\/p>\n Tarvase kuju juurest edasi l\u00e4ksimegi linnusesse. Peale meie oli seal veel \u00fcks Ungari turistide seltskond, kellega koos k\u00e4isime piinakambris, kus saime \u00fclevaate keskaja olulisematest piinariistadest. Kusjuures kasutati m\u00f5nda neist piinariistadest veel ka 20. sajandil (viimane hukkamine Hispaanias toimus alles 1975. aastal). Huvitav on fakt, et tegelikult keskajal timukad tavaliselt maski ei kandnud nagu filmides meile n\u00e4idatakse. Samuti saime l\u00e4bida p\u00f5rgu \u00fcheksa ringi.\u00a0<\/span>Peale seda saime uudistada ringi linnuse hoovis, kus jalutasid ringi kitsed ja haned ning \u00fcks lammas. Meid kutsuti ka p\u00fcssirohu t\u00f6\u00f6tuppa, kus \u00fcks muuseumit\u00f6\u00f6taja n\u00e4itas, kuidas tehti p\u00fcssirohtu. Ta \u00fctles naljaga pooleks, et me ei tohi retsepti (ainult kolm komponenti) meelde j\u00e4tta, sest muidu s\u00fc\u00fcdistatakse teda terrorismi \u00f5hutamises. Nagu me teame, leiutati p\u00fcssirohi (nagu v\u00e4ga palju muid asjugi) k\u00f5igepealt Hiinas ning alles mitu sajandit hiljem j\u00f5udis see Euroopasse. Kui p\u00fcssirohi sai valmis, suunduti hoovi, kus p\u00fcssirohi p\u00f5lema pandi ning \u201epauh\u201d – p\u00fcssirohi oli \u00f5nnestunud. Kusjuures p\u00fcssirohule iseloomuliku terava\/hapuka maitse t\u00f5ttu kasutati seda maitseainena, sest see oli odavam kui sool. Katsest n\u00e4gime, et plahvatusest j\u00e4i alles \u00fcks komponentidest, mis m\u00e4\u00e4ris ja ummistas tulirelvi. Kuna veega ei tohtinud p\u00fcssirohi kokku puutuda, puhastusvahendeid nappis ja head omadustega uriin oli k\u00e4ttesaadav, siis kasutatigi just viimast relvade puhastamisel.<\/span><\/span><\/p>\n K\u00e4isid Mirtel, Nora, Helen ja Kaisa<\/span>.<\/span><\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n TALLINN \/ REVAL<\/p>\n Tallinn ehk ajaloolise nimega Reval sai esmakordselt mainitud kroonikas 1219. aastal. Samal aastal vallutasid taanlased linna ja rajasid dominiiklaste ordu esialgse puukiriku. Seda perioodi saab nimetada ka ajalooliselt Eesti aladel \u00fcleminekuperioodiks muinasajast keskaega. Nimi Reval tuleb hirvede kukkumisest Toompea n\u00f5lvalt. On kahjuks ebaselge, miks need hirved Toompealt lahkusid, kuna tegu oli sellise kohaga nagu \u00fclalinn. Reval on ajalooliselt jagunenud kaheks: \u00fclalinnaks ja all-linnaks. \u00dclalinnas resideerusid aadlikud ja \u00fcliku ning seaalne elu v\u00f5is olla v\u00e4gagi peen. All-linna seevastu kutsusid koduks aga kolmandasse seisusesse kuuluvad linnakodanikud. Siiski v\u00f5is alllinnast kohata ka rikkaid kaupmehi. Tallinna kohta leidub ka teisi humoorikaid fakte- eks pika ajalooga tuleb ka palju huvitavaid lugusid. 1248. aastal sai linn L\u00fcbecki linna\u00f5iguse. Selle tulemusena hakkas pealinnas tegutsema ka kaupmeeste raad. Tallinn on tuntud hansalinnana ning sealt tuleb ka v\u00e4ljend, et Tallinn on ehitatud soolale. K\u00f5ige suuremad traditsioonid on keskaegses Tallinnas seotud joogikultuuriga. Arvatakse, et keskmiselt joodi p\u00e4evas lausa neli liitrit \u00f5lut. Ka peeti nelja suuremat pidustusi ehk joodusid. Nendeks olid j\u00f5ulujoodud, vastlajoodud, maikrahvipidu ja papagoilaskmine. J\u00e4\u00e4b m\u00fcstikaks, kas iga p\u00e4evas joodud liitri kohta peeti \u00fchte \u00fcritust v\u00f5i ei. K\u00fcll aga on kindel see, et Tallinnas on palju traditsioone, kultuurin\u00e4htusi ja vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi.\u00a0<\/span><\/p>\n Raeapteek<\/b><\/span><\/p>\n Tallinna Raeapteek on Euroopa vanim siiani samades ruumides tegutsev apteek. Apteegi t\u00e4pse asutamisaasta kohta me ei tea, kuid on kindlalt kirjas, et 1442 aastal oli poel juba kolmas omanik.\u00a0<\/span>Raeapteek oli raeh\u00e4rrase ja \u00fchiskonna koorekihi kohtumispaik. Kohtumised, mis nende kivist seinte vahel aset leidsid m\u00f5jutasid Tallinna k\u00e4ek\u00e4iku tohutult.<\/span>Raeapteegis on m\u00fc\u00fcgil nii keskaegne klarett ja v\u00e4ga populaarne martsipan. Poest saab osta ka t\u00e4nap\u00e4evaseid rohte, kuid n\u00fc\u00fcd on apteek enim tuntud muuseumina. Martsipani kasutati vanasti, et leevendada hingevalu. See on m\u00fc\u00fcgil veel t\u00e4naseni. Kellel hing valutab see teab, kuhu minna!<\/span><\/span><\/p>\n Kiek in de K\u00f6k<\/b><\/span><\/p>\n Kiek in de K\u00f6k on 15. sajandil ehitatud v\u00f5imas paekivist kaitsetorn, mille eesm\u00e4rk oli kaitsta Revalit ehk Tallinnat. Praegu t\u00f6\u00f6tab hoones samanimeline muuseum, mis eksponeerib keskaegseid Mustpeade vennaskonna ja Suurgildiga seotud esemeid, piinariistu, timukat\u00f6\u00f6d ja keskaegset linnapilti.\u00a0<\/span>Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega v\u00f5rreldes palju v\u00e4iksem ja selle nime ei teata. Uut torni on esimest korda mainitud 1475. aastal, siis nimetati seda “uueks torniks Bolemanni sauna taga”. Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna linnam\u00fc\u00fcri \u00fcks v\u00f5imsamaid torne. Tornil oli algselt kuus korrust, torni k\u00f5rgus oli umbes 38 m. Torn on s\u00f5\u00f5rja p\u00f5hiplaaniga ning selle l\u00e4bim\u00f5\u00f5t oli jalamil umbes 17,3 m ja eenduvas \u00fclaosas umbes 18,5 m. Kiek in de K\u00f6k on Tallinna linnam\u00fc\u00fcri k\u00f5ige k\u00f5rgem torn. Torn sai k\u00f5vasti kannatada, kui<\/span>Moskva tsaaririigi v\u00e4ed 1577. aastal Tallinna piirasid, Liivi s\u00f5ja m\u00e4lestuseks m\u00fc\u00fcriti tornipaigale suured suurt\u00fckikuulid sisse.<\/span><\/span><\/p>\n Niguliste kirik<\/b><\/span><\/p>\n Niguliste kirik on p\u00fchendatud kaupmeeste ja meres\u00f5itjate p\u00fchakule Nikolausele. See ehitati ligikaudu 13. sajandi poole peal. Niguliste kirik pole tegelikult kirik, vaid muuseum. Muuseumiks sai see n\u00f5ukogude ajal, kui m\u00e4rtsipommitamises kannatada saanud hoonet ei saanud taastada algsel kujul ehk kirikuna, sest kommunistid ei tolereerinud usku ega kirikuid. Enne pommitamist oli Niguliste kirik suursugune barokse interj\u00f6\u00f6riga ehitis. Pingid olid kaunistatud v\u00e4gevate nikerdustega ning olemas olid r\u00f5dud. Nigulistes on praegu eksponeeritavad kuulsad kunstiteosed nagu Rode altariretaabel, h\u00f5bekambris olevad v\u00e4ljapanekud, Mustpeade altar, Kristoforuse kuju ja \u201eSurmatants\u201d.<\/span>\u00dcks hinnatumaid kunstiteoseid terves Eestis on L\u00fcbecki meistri Hermen Rode valmistatud peakappaltar. See valmistati aastatel 1478-1481 Rode t\u00f6\u00f6kojas L\u00fcbecki linnas. Nigulistesse j\u00f5udis altariretaabel aastal 1481. 6,3 meetrit lai ja 3,5 meetrit k\u00f5rge altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel. Retaabel on hindamatu kunstiteos, see on tammepuidust, \u00fclekullatud ning see on k\u00f5ige vanem teadaolev teos, mis kujutab L\u00fcbecki linna. Altar on kahe tiivapaariga ja kolme vaatega. Tavaliselt v\u00f5ib muuseumit k\u00fclastades n\u00e4ha retaablit poolavatund, kuid seda on t\u00e4ielikult avatuna v\u00f5imalik n\u00e4ha kaks korda aastas, lihav\u00f5tetel ja nigulap\u00e4eval. Rode altar on p\u00fchendatud kaupmeeste ja meres\u00f5itjate p\u00fchakule Nikolausele ja Tallinna kaitsep\u00fchekule P\u00fcha Viktorile, mist\u00f5ttu ongi retaablil poolavatud vaatel kujutatud nende kahe elulugu kuueteistk\u00fcmne pildiga.<\/span>V\u00f5iks \u00f6elda, et Eestis olevatest kunstiteostest on k\u00f5ige hinnatum 15. sajandil loodud Bernt Notke \u201eSurmatants\u201d. Maali teeb erakordseks asjaolu, et see on ainus l\u00f5uendile maalitud surmatants maailmas. Kunstiteos oli algselt 30 meetrit pikk, kuid praeguseks on sellest s\u00e4ilinud vaid 7,5 meetrit. Notke tuntuim \u201eSurmatants\u201d oli L\u00fcbecki Maarja kirikus, kuid see h\u00e4vis teises maailmas\u00f5jas. Sarnase teose tegi Notke Niguliste kiriku jaoks. Eestis olev \u201eSurmatants\u201d s\u00e4ilis ainult t\u00e4nu sellele, et see viidi s\u00f5ja ajal J\u00e4rlepa m\u00f5isa varjule. Maalil on kujutatud eri seisustest inimesi t\u00e4htsuse j\u00e4rjekorras, iga\u00fche vahel tantsib \u00fcks luukere, mis s\u00fcmboliseerib surma. Tantsu juhatab sisse preester, talle j\u00e4rgneb torupilli hoidev Surm. Maali all\u00e4\u00e4res jookseb alamsaksakeelne tekst, mis sisaldab dialoogi inimese ja Surma vahel. Teose p\u00f5him\u00f5te on see, et pole oluline, mis seisusest inimene on, surm ootab meid k\u00f5iki. Surm kohtleb meid v\u00f5rdsetena. Surmatantsuga on seotud ka m\u00f5iste <\/span>memento mori <\/span><\/i>ehk \u201em\u00f5tle surmale\u201d. Keskajal v\u00e4ga levinud katkuhaigused panid m\u00f5tlema, et mis saab inimesest peale maiset elu. Kuna surm v\u00f5is oodata iga nurga taga, nauditi elu igat hetke.\u00a0\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n Tallinna raekoda<\/b><\/span><\/p>\n Raekoda on algusest peale olnud linna esindushoone ja linnav\u00f5imu s\u00fcmbol. 1248. aastal sai Tallinna linn L\u00fcbecki linna\u00f5iguse, t\u00e4nu millele sai Tallinna raad alustada t\u00f6\u00f6d. 1404. aastal valmis uuendatud reakoja hoone sellisena, nagu me tunneme seda t\u00e4nap\u00e4eval – esindusliku torni ning teisel korrusel asuvate pidulike saalidega. Tallinna raekoda on P\u00f5hja-Euroopas ainus gooti stiilis s\u00e4ilinud raekoda ning see kannab euroopaliku linnav\u00f5imu traditsiooni.<\/span>Raekojas olevad gobel\u00e4\u00e4nid, maalid ja puitnikerdused tuletasid raeh\u00e4rradele meelde, et linna juhtimisel tuleb j\u00e4\u00e4da \u00f5iglaseks.<\/span>Raekoja \u00fcks k\u00f5ige olulisematest ruumidest on kodanikesaal, mis oli keskajal pidus\u00f6\u00f6mingute ja koosviibimiste ruum. Kodanikesaali ehivad 1547. aastast Madalmaadest p\u00e4rit gobel\u00e4\u00e4nide ehk seinavaipade koopiad stseenidega kuningas Saalomoni elust. Saalomoni kujutamine oli oluline, sest ta sai enda \u00f5igluse ja aususe jumalalt. \u00dchel gobel\u00e4\u00e4nil on kujutatud Saalomoni kuulsaimat lugu tema \u00f5iglusest ja tarkusest. Lugu r\u00e4\u00e4gib kahest naisest, kes tulevad Saalomoni juurde keerulise k\u00fcsimusega. M\u00f5lemal naisel s\u00fcndis samal ajal laps, kuid \u00fchel neist suri laps \u00e4ra. M\u00f5lemad naised v\u00e4idavad, et elus olev laps kuulub neile. Selle peale \u00fctleb Saalomon kavalusega:\u201eSelleks, et \u00f5iglus oleks jalule seatud, raiume lapse pooleks, nii et m\u00f5lemad emad saavad pool last endale.\u201d Lapse t\u00f5eline ema ei ole sellega n\u00f5us, vaid \u00fctleb, et pigem antagu laps teisele emale. Sellise kavalusega paljastas Saalomon lapse p\u00e4ris ema. Siit tuleb ka v\u00e4ljend \u201cSaalomonlik otsus\u201d, mis t\u00e4hendab targa ja \u00f5iglase otsuse langetamist v\u00e4ga keerulise olukorra puhul.\u00a0<\/span>Kodanikesaalis asuvad samuti Tallinna linna suur ja v\u00e4ike vapp. Suurel vapilt on kujutatud kolm l\u00f5vi, nagu Eesti vapilgi, ent Tallinna vapil on l\u00f5videl peas kroonid. V\u00e4iksel vapil on punasel kilbil h\u00f5bedane rist. See ulatub Taani aega ning kujutab niinimetatud Danneborgi risti.<\/span>Raekoja k\u00f5ige t\u00e4htsam ruum on raesaal. Raesaalis k\u00e4is koos Tallinna raad ehk linnavalitsus. Sinna kutsuti ainult k\u00f5ige t\u00e4htsamaid k\u00fclalisi. Raesaali kasutati ka kohtusaalina, seda otstarvet r\u00f5hutavad saali seinte punane v\u00e4rv ja kohtum\u00f5istmisteemalised maalid. Raesaalis on v\u00e4ga olulised kunstiteosed, puunikerdustega kaunistatud raepingid ning kohtum\u00f5istmisega seotud piibliteemalised maalid, mis on t\u00e4is s\u00fcmboleid \u00f5iglusest, moraalist, tarkusest ja aususest. Raeh\u00e4rrade pinke tullakse vaatama igalt poolt maailmast. 1530.<\/span>aastal asetati raekoja torni tippu tuulelipp, mis sai hiljem nimeks Vana Toomas. Esimene Vana Toomas sai viga 1944. aasta m\u00e4rtsipommitamisel ning see asendati 1952. aastal uuega. 1996. aastal raekoda renoveeriti ning teine Vana Toomas asendati kolmandaga, mis on s\u00e4ilinud torni otsas t\u00e4nap\u00e4evani.\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n Toomkirik<\/b><\/span><\/p>\n Tallinna Toomkiriku kui ehitism\u00e4lestise ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse kolmandikku. Riiklikus registris on koguduse esmamainimise aastaks m\u00e4rgitud 1233. Samas tuleb m\u00e4rkida, et ega kiriku asutamise aasta pole t\u00e4pselt teada, kuid on v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik. K\u00fcmme aastat hiljem, 1229. aastal saabusid Taanist Tallinna dominikaani mungad, kelle eesm\u00e4rgiks oli Toompeale rajada uus klooster. Dominikaani mungad alustasid praeguse toomkiriku kohale kivist klooster-kiriku ehitamist, kuid konflikt Taani kuninga vasallide ning M\u00f5\u00f5gavendade Ordu r\u00fc\u00fctlite vahel pani kiriku ehituse seisma. Alles p\u00e4rast vaenupoolte vahel rahu s\u00f5lmimist valmis uus kivist kirikuhoone. 1240.<\/span>aastal sai kirikuhoone valmis ning kirik p\u00fchitseti P\u00fchale Neitsi Maarjale. Samal aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna piiskopkonna peakirikuks ning Tallinna Toomkirikust sai kogu Eesti kirikute emakirik (ladina k matrix eccelesiae). Seda \u00fclesannet on Tallinna Toomkirik t\u00e4itnud juba aastasadu. Olenemata Eestimaa ja Tallinna isandatest on Tallinna Toomkirik alati olnud kirikupeade kodukirikuks. Kuni Vene ajani olid toomkiriku \u00fclem\u00f5petajateks piiskopid. Vene ajal kaotati piiskoppide amet ja seati sisse kindralsuperintendentide institutsioon ning seega muutus toomkirik ka kindralsuperintendentide kirikuks. Kindralsuperintendent oli \u00fchtlasi ka toomkiriku \u00fclem\u00f5petajaks.<\/span><\/span><\/p>\n Mustpeade maja<\/b><\/span><\/p>\n Mustpeade vennaskonda Tallinnas on esmamainitud 1400. aastal ja selle tekke ajaks loetakse 1399. aasta. Vennaskond \u00fchendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuv\u00f5tmist ja v\u00e4lismaiseid kaupmehi, kes viibisid k\u00fcll pikka aega, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsep\u00fchaku P\u00fcha Mauritiusega, kes legendi j\u00e4rgi oli Aafrikast p\u00e4rit mustanahaline. P\u00fcha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapim\u00e4rk. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja L\u00e4ti aladel (Tallinnas, Riias ja Tartus), mujal Euroopas on ta tundmatu.\u00a0<\/span><\/p>\n Tallinna linnam\u00fc\u00fcr<\/b><\/span><\/p>\n Tallinna linnam\u00fc\u00fcri vanimad l\u00f5igud kuuluvad 13. saj. Kujunedes l\u00f5plikult v\u00e4lja j\u00e4rgneva kolme sajandi jooksul, oli see oma aja suuremaid ja tugevamaid kaitses\u00fcsteeme kogu P\u00f5hja-Euroopas. M\u00fc\u00fcri otstarve oli kaitsta alllinna ning Toompead. Sellest v\u00f5imsast kaitses\u00fcsteemist on t\u00e4nap\u00e4eval maapealse linnam\u00fc\u00fcrina alles \u00fcle poole – t\u00e4psemalt 1,85 km m\u00fc\u00fcrifronti, 26 kaitsetorni(Seegitagune torn, Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn, Nunnadetagune torn, Loewenschede torn, K\u00f6ism\u00e4e torn, Plate torn, Eppingi torn, Grusbeke-tagune torn, Renteni torn, Wulfardi-tagune torn, Paks Margareeta, Stoltingi torn, Hattorpe-tagune torn, Bremeni torn, Munkadetagune torn, Hellemani torn, Hinke torn, Assauwe torn, Kitsetorn, Kiek in de K\u00f6k, Neitsitorn, Tallitorn, Lurenburgi torn), 2 vahev\u00e4ravat ja kahe eesv\u00e4rava osi. Linnam\u00fc\u00fcri on hea vaadelda Patkuli vaateplatvormilt, paljud tornid on avatud k\u00fclastamiseks.<\/span><\/span><\/p>\n K\u00e4isid Birgit, Henrik, Allar-Joel ja Monika.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n TARTU \/ DORPAT<\/p>\n Linn<\/strong><\/p>\n Teame, et t\u00e4nap\u00e4evase Toomem\u00e4e juurde kerkis 6. Sajandil pKr palkidest linnus. Seda tunti Tarbatu p\u00fcsiasustuse nime all.\u00a0 Muinasasula kujunes linnuse ja j\u00f5e vahelise ala kuivematele kohtadele. Ajalooliselt asus Tartu p\u00f5hja-l\u00f5una ja ida-l\u00e4\u00e4ne \u00fchendusteede ristumiskohal ja seega olid tal tugevad eeldused kujuneda oluliseks kaubanduss\u00f5lmeks. Tartut l\u00e4bisid liivlaste ja latgalite kaubad, mille l\u00f5plik siht asus P\u00f5hja-Eestis. Tartut mainiti esmakordselt Jaroslav Targa s\u00f5jak\u00e4igu t\u00f5ttu, mille k\u00e4igus langes Tartu Vene v\u00f5imu alla 30 aastaks.Venelastest vabaneti 1061. aastal s\u00f5jak\u00e4igu tulemusena. S\u00f5jak\u00e4igus j\u00e4litati venelasi kuni Pihkvani, kuid sealt edasi ei j\u00f5utud.<\/span>J\u00e4rgmisel perioodil, kuni muinasaja l\u00f5pu ristis\u00f5ja ja muistse vabadusv\u00f5itluseni Tartu \u00f5itseng j\u00e4tkus. Arheoloogilised andmed viitavad sellele, et lisaks eestlastele resideerusid Tartus inimesed idast kui ka l\u00e4\u00e4nest. Tartust kujunes v\u00e4lja sisemaine keskus, sest ta oli omandanud muinasusundilise religioosse tugipunkti staatuse.\u00a0 Viikingiajal oli Tartus pidev kaubanduslik l\u00e4bik\u00e4imine, mis omakorda soosis selle arengut.<\/span>P\u00e4rast ristis\u00f5dijate vallutusk\u00e4ike sai Tartust (Dorpatist) Vana-Liivimaa vasallriigi ehk Tartu piiskopkonna keskus. Tartu peapiiskop allus Riia peapiiskopile, kuid aja jooksul oli mitmeid t\u00fclisid suurmaavaldajate ja orduga. Tartule avaldas m\u00f5ju ka Hansa liidu tekkimine. Tallinn oli vitaalse olulisusega kauplemiseks Novgorodiga ning Tartu kaudu liikusid kaubad Pihkva suunas. Seet\u00f5ttu oli Tartul v\u00e4ga suur roll kaubavahetuses Venemaaga. Tartule anti Tartu konf\u00f6deratsiooni k\u00e4igus 1304. aastal vahekohtuniku \u00f5igused Riia ja Liivi ordu vaheliste konfliktide lahendamisel. Linna \u00fcldilme oli sel ajal kaunis ning peegeldas v\u00e4ga h\u00e4sti tolleaegsete linnaelanike v\u00f5rdlemisi h\u00e4id elustandardeid. 13.<\/span>ja 14. sajandil olid Tartu elumajad ja t\u00e4navasillutised peamiselt puidust, kuid lisaks nendele kerkis Tartusse kividest ja tellistest piiskoplinnus, katedraal ja Jaani kirik. N\u00e4ha oli ka \u00fcksikuid kivist eramaju. Alles 15. sajandil hakati linna maju tellistest ehitama, tekkisid dominiiklaste, fransisklaste ja tsistertslaste kloostrid. Tartus oli ka kaks kreeka-katoliku kirikut, sest Tartus elas tollel ajal ka venelasi. Tartus asuv venelaste linnaosa asus p\u00f5hja pool ja Tartu eeslinn asus keskusest l\u00f5una pool.\u00a0<\/span>Reformatsioon j\u00f5udis Tartusse hilinedes, aga see-eest tormiliselt. Alguses saadeti 1524. aastal saabunud evangelistlik jutlustaja Johann Blankenfeldi k\u00e4sul linnast v\u00e4lja, sest piiskop Blankenfeld oli v\u00f5imujanus v\u00e4ga ambitsioonikaks muutunud. Piiskop \u00fctles, et kaotab enne oma viis v\u00f5i k\u00fcmme s\u00f5rme kui lubab evangelistliku jutlustajat linna. 1524. hiliss\u00fcgisel oli k\u00f5nemees Melchior Hoffmann linnarahvast kiriku vastu h\u00e4\u00e4lestanud. Samal aastal l\u00e4ks Tartu piiskop Blankenfeld hoopis Riia piiskopiks. Pinged kulmineerusid m\u00e4ssuga 7. jaanuaril 1525. aastal, kus r\u00fcnnati kirikuid, aeti kloostritest v\u00e4lja vaimulikke ja r\u00f6\u00f6viti religioosseid institutsioone. Ainsana j\u00e4i puutumata Katariina klooster. P\u00e4rast ulatuslikke r\u00fc\u00fcstamisi p\u00fc\u00fcdis raad linna rahustadaning katoliikliku k\u00f5nemehe Sylvester Tegetmeyeri abiga see \u00f5nnestuski. Selle k\u00e4igus sai raad omale v\u00f5imu juurde ning omandas eelnevalt kirikule kuulunud v\u00f5imupositsiooni. Kirikuhooned l\u00e4ksid ilmalikuks otstarbeks. Esimesed luterlikud jutlustajad olid Heinrich S\u00fcdert ja Franz Witte,kellest viimane t\u00f5lkis 1554. aastal eesti keelde katekismuse.1554. aastal l\u00e4ks Liivimaa delegatsioon Moskvasse, et pikendada endist rahulepingut. Venemaa n\u00f5udmised olid karmid ning nende hulgas oli ka Tartu maksu maksmine 45000 taalri ulatuses, millele lisandus 1000 Ungari kuldnat igal j\u00e4rgneval aastal. S\u00f5jaks oli ajend olemas. S\u00f5da algas 22. jaanuar 1588. aastal ning Tartu oli sunnitud alistuma sama aasta 18. juulil. Vallutusest hoolimata j\u00e4i luterlik kirik ja sakslaste maaomand p\u00fcsima. 1571. aastal tegi Poola katse Tartut venelaste k\u00e4est vallutada, ent t\u00f5rjuti tagasi. Venemaa ja Poola jesuiit Antonio Possevino s\u00f5lmisid 15. jaanuaril 1582. aastal Jam Zapolski rahulepingu, mille k\u00e4igus andis Venemaa \u00e4ra Liivimaa ning sealhulgas ka Tartu. Liivi s\u00f5da oli l\u00f5ppenud ning sellega oli l\u00f5ppenud ka Eesti keskaeg.\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n K\u00e4isid Erik, Anna-Liisa, Brigitte, Kretel ja Katarina.<\/span><\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n PAIDE \/ WEISENSTEIN<\/p>\n 1154. aastal l\u00e4ks Liivimaa delegatsioon Moskvasse, et pikendada endist rahulepingut. Venemaa n\u00f5udmised olid karmid ning nende hulgas oli ka Tartu maksu maksmine 45000 taalri ulatuses, millele lisandus 1000 Ungari kuldnat igal j\u00e4rgneval aastal. S\u00f5jaks oli ajend olemas. S\u00f5da algas 22. jaanuar 1588. aastal ning Tartu oli sunnitud alistuma sama aasta 18. juulil. Vallutusest hoolimata j\u00e4i luterlik kirik ja sakslaste maaomand p\u00fcsima. 1571. aastal tegi Poola katse Tartut venelaste k\u00e4est vallutada, ent t\u00f5rjuti tagasi. Venemaa ja Poola jesuiit Antonio Possevino s\u00f5lmisid 15. jaanuaril 1582. aastal Jam Zapolski rahulepingu, mille k\u00e4igus andis Venemaa \u00e4ra Liivimaa ning sealhulgas ka Tartu. Liivi s\u00f5da oli l\u00f5ppenud ning sellega oli l\u00f5ppenud ka Eesti keskaeg.<\/span><\/p>\n Nelja kuninga m\u00e4lestuskivi<\/strong><\/span><\/p>\n 23.04.1343 valisid J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu alustanud eestlased enda seast neli kuningat. Need kuningad juhtisid eestlasi Tallinna piiramise ajal. J\u00e4rva foogt kutsus ordumeistri, k\u00f5rgemad orduk\u00e4sknikud, Tallinna piiskopi ning eestlaste neli kuningat Paidesse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele. 4. mail 1343. aastal otsustas reeturlik ordumeister kuningad hukata koos nende kolme s\u00f5jasulasega ja nii ka juhtus. Vaid k\u00fcmme p\u00e4eva hiljem, 14. mail 1343. aastal purustati Tallinna all S\u00f5jam\u00e4el eestlaste v\u00e4gi. 1965. aastal p\u00fcstitasid paidelased Vallim\u00e4ele nende seitsme hukatud eesti saadiku auks m\u00e4lestuskivi.<\/span><\/p>\n Paide P\u00fcha Risti kirik<\/strong><\/span><\/p>\n Kivist ehitatud gooti stiilis P\u00fcha Risti kirik eksisteeris Paides juba keskajal. 1. jaanuaril 1573. aastal Liivi s\u00f5ja k\u00e4igus Paidet piirates lasid Moskva tsaaririigi v\u00e4ed kiriku \u00f5hku. P\u00e4rast Paides Rootsi v\u00f5imu taastamist rajati praeguse keskv\u00e4ljaku keskele v\u00e4ike puukirik. 1703. aastal p\u00f5letasid Vene v\u00e4ed h\u00e4vitusretke k\u00e4igus kiriku koos linnaga maha. 1730. aastal ehitati sama hoone kohale abikirik. 1767. aastal algas keskaegse kiriku m\u00fc\u00fcridele uue hoone rajamine. Kirik valmis rahapuuduse t\u00f5ttu alles 1786. aastal. Kiriku torn ehitati l\u00f5una-, mitte l\u00e4\u00e4nek\u00fcljele, et kirik sulanduks h\u00e4sti v\u00e4ljaku ansamblisse. Kiriku m\u00fc\u00fcrid ehitati paekivist, v\u00f5lvimata lagi ja torni \u00fclaosa puust. 10. mail 1845. aastal p\u00f5les kirik taas ja 1848. aastal valmis korjanduse abiga neobarokne hilisklassitsistlik hoone. M\u00fc\u00fcrid ehitati k\u00f5rgemaks ja torni tippu asetati \u00fclekullatud vaskrist ja paksust vaskplekist muna koos tuulelipuga. Oma l\u00f5pliku kuju sai hoone 1909-1910 aastatel suuremate juurdeehituste k\u00e4igus. Erinevalt paljudest kirikuhoonetest asetseb Paide kiriku torn klassitsismile omaselt p\u00f5hihoone keskel.<\/span><\/p>\n Paide ordulinnus\u00a0<\/strong><\/span><\/p>\n Liivimaa vanem riimkroonika m\u00e4rgib Paide linnuse olemasolu juba 1265. aasta paiku ordumeister Konrad von Manderni ajal. Linnuse asukoht oli v\u00e4ga h\u00e4sti valitud. See ehitati Viljandist Tallinna viiva tee \u00e4\u00e4rde soise ala keskel asuvale k\u00f5rgendikule. Linnuse rajamine ei olnud vastuolus ka 1238. aastal s\u00f5lmitud Stensby lepinguga, mis keelas ordul rajada J\u00e4rvamaale linnuseid ilma Taani kuninga n\u00f5usolekuta. 14.sajandil oli Paide linnus kastellilaadne nelinurkne hoonekompleks, mida ida poolt kaitses neljatahulise torniga eel\u00f5u koos vesiv\u00e4ravaga. L\u00e4\u00e4nde j\u00e4i peav\u00e4rav kahe t\u00f5stesillaga, mille ette rajati 15. sajandi l\u00f5pus ning 16. sajandi alguses kahe nurgatorniga eeslinnus, millest omakorda veel l\u00e4\u00e4ne poole j\u00e4i nn Lossialev, mis v\u00f5is olla m\u00fc\u00fcriga \u00fcmbritsetud teine eeslinnus, kuhu majutati palgas\u00f5jav\u00e4gi. N\u00f5nda sai Paidest ringm\u00fc\u00fcriga \u00fcmbritsetud eeslinnustega laagerkastell. 16. sajandi l\u00f5pul asuti Paides rajama kivim\u00fc\u00fcride ette muldkindlustusi ehk bastione. 17. sajandi keskpaigaks kaotas Poola-Rootsi j\u00e4tkus\u00f5dades purustatud linnus s\u00f5jalise t\u00e4htsuse ning anti koos linnaga M\u00e4o m\u00f5isa valdusse. Pikk Hermann kui ordulinnuse k\u00f5ige kauem p\u00fcsinud osa restaureeriti 19. sajandi l\u00f5pul eraldiseisva romantilise keskaegse tornlinnusena. 1941. aastal laskis taganev Punaarmee torni \u00f5hku. Praegune torn, kus tegutseb muuseum, on t\u00e4iesti uus ehitis. (Alliksoo et al. 2012)<\/span><\/p>\n Paide linna keskv\u00e4ljak<\/strong><\/span><\/p>\n Paide linna keskv\u00e4ljak on \u00fcks omap\u00e4rasemaid keskv\u00e4ljakuid Eestis. V\u00e4liselt m\u00f5\u00f5tmetelt suur, kujult trapetsilaadne, asudes linna plaanistruktuuris tsentraalselt ja omades linnakujunduses juhtivat kohta. Paide linna keskv\u00e4ljak asub t\u00e4pselt Paide P\u00fcha Risti kiriku k\u00f5rval. Teisel pool keskv\u00e4ljakut asub Paide Raekoda. Keskv\u00e4ljaku \u00fcmber on kauplused ning s\u00f6\u00f6gikohad. Keskajal oli v\u00e4ljaku p\u00f5him\u00f5te sama, kaubelda ja tulu teenida. Sealsamas Paide keskv\u00e4ljakul loeti 25. veebruaril 1918. aastal rahvale ette Eesti iseseisvuse manifest.<\/span><\/p>\n K\u00e4isid Hugo, Markus, Tim, Martin ja Markus.<\/span><\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n HAAPSALU \/ HAPSAL<\/p>\n Linn<\/strong><\/p>\n Haapsalu loodi, kui p\u00e4rast Vana-P\u00e4rnu mahap\u00f5letamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskop Hermann Ipiiskopkonna uue keskuse rajada p\u00f5hja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linna\u00f5igused. 1715. aastal k\u00fclastas Haapsalut tsaar Peeter I, kes tutvus Loode-Eesti sadamakohtadega ja andis tollasele kohtufoogtile Johann Tobias Jenckenileb\u00fcrgermeistri ametikoha.. 1721 Uusikaupunki rahulepingu p\u00f5hjal sai Venemaa endale Liivi-, Eesti- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga, Eestis l\u00f5ppes Rootsi valitsusaeg ning kehtestati Venemaa v\u00f5im. Kuni 1737. aastani juhtis Haapsalu linna kohtufoogt koos kahe raeh\u00e4rraga. 1740. aastal taastati Haapsalus b\u00fcrgermeistri amet. Selleks sai senine kohtufoogt Johann Tobias Jencken. Kuni 1784. aastani koosnes Haapsalu magistraat viiest liikmest. B\u00fcrgermeistri ja kohtufoogti k\u00f5rval olid ametis kolm raeh\u00e4rrat. Kohtufoogt oli portooriumi- ja aktsiisih\u00e4rra ning sekret\u00e4r. Esimene raeh\u00e4rra oli majutush\u00e4rra ja pruulih\u00e4rra. Raesekret\u00e4r tegeles lisaks protokollimisele, arvepidamisele ja asjaajamisele ka postikorraldusega. Rae teenistuses olid kohtuteener ja aktsiisiteener. Aegade jooksul m\u00e4ngiti t\u00f6\u00f6jaotus \u00fcmber vastavalt raeliikmete huvidele. 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus halduskorraldus, mis j\u00e4i kehtima kuni Katariina II surmani. 1796. aastal Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Linnade valitsemiseks loodi senise rae asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka v\u00e4hemj\u00f5ukatest kihtidest. Valimis\u00f5igus anti k\u00f5igile majaomanikele, s\u00f5ltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Haapsalu sai maakonna- ehk kreisilinnaks. 1797. aastal kaotati asehalduskord ja taastati magistraadid, kuid need kaotasid \u00fcha enam otsustus\u00f5igust.<\/span><\/p>\n Raekoda<\/strong><\/span><\/p>\n L\u00e4ksime m\u00f6\u00f6da ka Haapsalu Lossiplatsi k\u00f5rval olevast Haapsalu Raekoja muuseumist. Tegemist on 1775. aastal ehitatud hilisbarokse hoonega, kus asus Haapsalu Linnavalitsus ja omavalitsus. 1949. aastal sai sellest hoonest muuseum, kus t\u00e4nap\u00e4eval saab tutvuda Haapsalu kui Tsaari Venemaa kuurorti ja suvelinna arengu looga.<\/span><\/p>\n Linnus<\/strong><\/span><\/p>\n Piiskopilinnuse kui piiskopkonna keskuse rajas Haapsalusse 1279. aastal Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskop Hermann von Buxhoevden, mil Haapsalu sai ka Riia linna\u00f5iguse. Algsel kujul arvatakse linnust olevat valmis saanud aastal 1300. Linnust ehitati aga edasi j\u00e4rgnevate sajandite v\u00e4ltel vastavalt vajadusele, nt 16. sajandi alguses linnuse pindala peaaegu kahekordistus, kui laiendati kaitseehitisi idasuunas, et kaitsta pealetungide vastu maismaa suunast. Liivi s\u00f5jas p\u00f5letati linnus v\u00e4hemalt kolmel korral maha, kuid vallutada seda ei suudetud. Rootsi ajal kindlustati tugevalt kannatada saanud linnus lammutatud linnam\u00fc\u00fcri materjali arvelt ning linnus moderniseeriti. 1624 m\u00fc\u00fcs Rootsi kuningas linnuse krahv Jacob de la Gardie\u2019le, kes kavatses linnusest teha renessansslossi. See aga ei teostunud, sest 1688. aastal puhkenud tulekahjus linnus p\u00f5les t\u00e4ielikult maha.<\/span><\/p>\n K\u00e4isid Maibrit, Mirjam, Sten, Johann, Hildegard ja ka osad 11.a klassist.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n P\u00c4RNU \/ NEU-PERNAU<\/span><\/p>\n Keskaegset P\u00e4rnut k\u00fclastades tuleb paratamatult ette k\u00fcsimus: mis on P\u00e4rnus keskaegne? P\u00e4rast pikemat aega bussis google mapsi ja turisti lehek\u00fclgede uurimist, tuli ilmsiks, et neid v\u00e4ga palju ei ole. Ainuke keskaegne hoone, mis \u00f5nnestus leida, oli Punane torn, kust kohapealt saime kinnitust halvale eelaimdusele. See on ainukene s\u00e4ilinud keskaegne hoone P\u00e4rnus. K\u00f5ik muu on h\u00e4vinud, k\u00f5ige hiljutisemalt teise maailmas\u00f5ja m\u00e4rtsipommitamises. Peale s\u00f5dade on selle p\u00f5hjuseks ka t\u00f5siasi, et Vana-P\u00e4rnu, ega ka Uus-P\u00e4rnu polnud kuigi suured. Uus-P\u00e4rnu elanikkond oli keskajal alla tuhande inimese. Polnud kuigi palju hooneid, mis oleksid v\u00f5inud s\u00e4ilida.<\/span><\/p>\n Punane Torn<\/b><\/span><\/p>\n Natukene heidutatult uurisime Punase torni muuseumit. Torn ehitati 1520. aastal, mil tehti ehitust\u00f6id linnam\u00fc\u00fcri ja teiste kaitseehitiste kallal. See on ainukene s\u00e4ilinud osa Uus-P\u00e4rnu linnam\u00fc\u00fcrist, t\u00e4psemalt oli see \u00fclalinna m\u00fc\u00fcri kagutorn. Oma nime sai torn sellest, et tema sise- ja v\u00e4lissein oldi ehitatud punastest tellistest. Aja Jooksul on tornil olnud mitmeid erinevaid otstarbeid. Algselt kasutasid seda linnavahid ja palgas\u00f5durid, kust nad linna valvasid. Torni keldrikorrust on kasutatud ka vanglana ja sellest tuleb torni keskaegne nimi – Vangitorn. 1689. aastal Karl XI koraldusel hakati P\u00e4rnut bastionaals\u00fcsteemiga kindluslinnaks ehitama ja Punane torn kaotas oma kaitsefunktsiooni. 18. sajandil tehti tornile mitmeid juurdeehitusi ja Punasest tornist sai t\u00e4ielik vanglahoone. Alles 1892. aastal juurdeehitused lammutatud. S\u00e4ilinud andmete p\u00f5hjal on Punasel tornil ka 4. korrus olnud, kuid t\u00e4naseks on see h\u00e4vinud. Torni on kasutatud ka linnaarhiivina ja laoruumina. Hiljem v\u00e4rviti torn valgeks. T\u00e4nap\u00e4eval on sinna tehtud muuseum. Muuseumi teisel korrusel v\u00f5ib n\u00e4ha keskaegse Uus-P\u00e4rnu linna mudelit ja saab selles olnud ehitiste kohta lugeda. Kolmandal korrusel on panoraamkino, kust saab vaadata 10 minutit kestvat filmi P\u00e4rnu linna asukoha ajaloost, mis algab j\u00e4\u00e4ajast ja l\u00f5petab t\u00e4nap\u00e4eva P\u00e4rnuga.<\/span><\/p>\n P\u00e4rnu muuseum<\/b><\/span><\/p>\n Veel sai k\u00e4idud P\u00e4rnu muuseumis. Muuseumi ette on p\u00fcstitatud 19. sajandil elanud Gustav Faberge monument. Tegu oli P\u00e4rnus s\u00fcndinud baltisakslasest kullasepaga, kes hiljem asutas\u00a0<\/span>Peterburis Faberge kullasepa \u00e4ri. Seal sai ta ka omale poja Peter Carl Faberge\u2019i, kes sai maailmas kuulsaks juveelidega kaunistatud v\u00e4\u00e4rismetallist lihav\u00f5ttemunade valmistamisega. Neid tellisid nii Venemaa keisrikoda, kui ka Euroopa kuningakojad. P\u00e4rnu muuseumis ise r\u00e4\u00e4giti P\u00e4rnu maakonna ajaloost alates muinasajast, kuni eelmise sajandini. Muinasaja esemetest v\u00f5is seal n\u00e4ha n\u00e4iteks erinevaid oda- ja nooleotsi, looma luust valmistatud kujukesi, kammkeraamikat ja ka n\u00f6\u00f6rkeraamikat.<\/span><\/span><\/p>\n Nikolai kirik<\/b><\/span><\/p>\n L\u00f5petuseks k\u00e4isime ka kohas, kus oli kunagi asunud keskaegne kirik. 13.-14. sajandil ehitati Uus-P\u00e4rnusse kaupmeeste kirik – Nikolai kirik. Kiriku k\u00fclje peal asus kabel, kus hoiti kuulsat musta s\u00f6estunud risti, mis oli populaarne palver\u00e4ndurite sihtkoht. Arvatakse, et rist oli p\u00e4rit kunagise Vana-P\u00e4rnu 1251. aastal valminud toomkiriku altarilt, mis 1263. aasta leedukate poolt tekitatud Vana-P\u00e4rnu p\u00f5lengus terveks j\u00e4i. Sama rist on t\u00e4nase P\u00e4rnu linna vapi peal, kus on kujutatud jumala k\u00e4tt risti p\u00f5lengust p\u00e4\u00e4stmas. Vanim s\u00e4ilinud Uus-P\u00e4rnu vapi kujutis on aastast 1361. Kui ennem oli rist vapil musta v\u00e4rvi ja valgel taustal, siis 1651. aastal rootsi ajal muutsid rootslased risti v\u00e4rvi kuldseks ja tausta siniseks. 1525. aastal viidi Uus-P\u00e4rnus l\u00e4bi reformatsioon, kuid siiski j\u00e4tkati Nikolai kirikus katoliiklikku jumalateenistus. Sellep\u00e4rast viidi Nikolai kirikus juba aasta hiljem l\u00e4bi pildir\u00fc\u00fcste, kus arvatavasti h\u00e4vis ka must rist. L\u00e4bi aegade h\u00e4vis Nikolai kiriku torn mitmeid kordi p\u00f5lengutes. Kiriku torn p\u00f5les t\u00e4ielikult maha aastatel 1513, 1524, 1771 ja 1885. 22. septembril 1944. aastal panid Vene armee eest taganevad Saksa v\u00e4ed P\u00e4rnu vanalinna p\u00f5lema. Sama p\u00e4eva \u00f5htul hakkasid Vene lennukid P\u00e4rnut pommitama ja juba j\u00e4rgmine p\u00e4ev s\u00fcttis Nikolai kirik. Kirik ei h\u00e4vinud t\u00e4ielikult ja selle taastamine oleks olnud t\u00e4iesti tehtav, kuid n\u00f5ukogude v\u00f5im takistas seda. 1954. aastal lasti Nikolai kirik \u00f5hku. Kohal, kus kunagi asus uhke kirik, asub n\u00fc\u00fcd 1989. aastal avatud m\u00e4lestuskivi.<\/span><\/p>\n K\u00e4isid Jako ja Otto.<\/span><\/p>\n NARVA \/ NARWA Alustasime oma teekonda Narva Balti jaamast. Rong v\u00e4ljus varahommikul kell 7.55 ja viis meid 2,5 tunnisele teekonnale l\u00e4bi kauni Ida-Virumaa. P\u00e4rast kohalej\u00f5udmist oli tunne, et tahaks jalgu sirutada ning hakkasime Johannese juhtimisel liikuma Narva muuseumisse. Tee peale j\u00e4i l\u00f5vi kuju. ,,Rootsi l\u00f5vi\u2019\u2019 kuju on p\u00fcstitatud P\u00f5hjas\u00f5ja Narva lahingu m\u00e4lestuseks. Kuju tegi Ragnar […]<\/p>\n","protected":false},"author":186,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-398","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-11-klass-ehk-uurimistoo"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/398","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/186"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=398"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/398\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":419,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/398\/revisions\/419"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=398"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=398"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=398"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/12\/Image-05.12.2022-at-18.56-300x224.jpeg\")
![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/12\/Image-05.12.2022-at-18.55-300x223.jpeg\")
<\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/12\/Screenshot-2022-12-05-at-18.40.47-300x232.png\")
![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/12\/Image-05.12.2022-at-18.40-300x226.jpeg\")
<\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/12\/Screenshot-2022-12-05-at-18.47.51-226x300.png\")
![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/12\/Image-05.12.2022-at-18.49-222x300.jpeg\")
<\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/12\/IMG_8106-300x225.jpeg\")
![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/12\/IMG_8112-300x225.jpeg\")
<\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/12\/317945302_641304471115004_6346442528420152616_n-300x225.jpeg\")
![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/12\/318238432_5573548829387796_5623024106433392415_n-300x225.jpeg\")
<\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/12\/315882213_852929745860079_7847215864837668919_n-300x225.jpeg\")
![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/12\/316236030_396146305985882_6179336456635108019_n-300x225.jpeg\")
<\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/12\/IMG_1853-300x169.jpeg\")
![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/12\/IMG_1857-300x169.jpeg\")
<\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/11\/319185579_1217241555532889_1894735579260114585_n-300x169.jpeg\")
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"