Kirjutas Martin<\/span><\/p>\n <\/p>\n 24.04\u00a0<\/b><\/p>\n Kell sai 00.00. Teised olid l\u00e4inud, meie, 26 inimest olime aga Tallinnas lennujaamas. \u00dcritasime t\u00e4ita pabereid, et kindlustuselt raha tagasi saada. Otsisime ka v\u00e4lja uue v\u00f5imaluse, kuidas Rooma saada. L\u00f5puks otsustati Helsingi kasuks. Lennule Helsingi-Rooma sai piletid kiiresti ostetud, kuid laevapiletitega l\u00e4ks v\u00e4ga kaua aega. Osad l\u00e4ksid vahepeal oma m\u00f5nusat \u00f6\u00f6d veetma Hiltoni hotelli. Meie aga olime kuni kella kolmeni lennujaamas. Istusime keset lennujaama p\u00f5randat. Vahepeal k\u00fclastasime massaa\u017eitooli. \u00d5nneks saime \u00f6\u00f6maja Steni juures. Kell 5.15 oli vaja juba \u00e4rgata. Hommik algas kerge smuuti ja v\u00f5ikuga. Edasi otse laevale. Pool k\u00fcmme olime juba Helsingis ning sealt l\u00e4ksime rongile Vaantasse. Viis tundi lennujaamas passimist ning oligi aeg lennule asuda. Vahepeal k\u00e4isime s\u00f6\u00f6mas (kindlustuse kulul). Meile ei \u00f6eldudki, et oleme <\/span>stand by<\/span><\/i>-d. Me saime lennukisse ilma \u00fchegi takistuseta. Roomas ootas meid buss, mis viis meid hotelli. Olemegi roomas!\u00a0<\/span><\/p>\n Kirjutas Anna-Liisa<\/span><\/p>\n <\/p>\n 25.04<\/b><\/p>\n Linnulaulu ja kirikukellaga \u00e4ratus andis m\u00e4rku, et aeg on jalad selga v\u00f5tta. Kui m\u00f5nus hommikus\u00f6\u00f6k oli s\u00f6\u00f6dud, oli aeg kiirelt asjad pakkida ja metroojaama marssida, sest ees ootas uus 4-t\u00e4rniline Aristoni hotell. Kui k\u00f5ik oma uutesse tubadesse sisse olid s\u00e4titud, oli voodis l\u00f6sutamise aeg otsas ning algas meie esimene tuur Rooma kesklinnas. Diocletianuse termid, P\u00fcha Maarja basiilika, roomlaste poolt vihatud Moosese purskkaev, \u200b\u200bTrinit\u00e0 dei Monti katoliku kirik, 135-astmelised Hispaania trepid, Piazza di Spagna v\u00e4ljak, kolme t\u00e4nava keskel asuv kurikuulus Trevi purskkaev, Daakia s\u00f5ja v\u00f5itu meenutav Traianuse sammas, Piazza della Madonna v\u00e4ljak, Constantinuse triumfikaar, Rooma foorum ja muidugi ka Colosseum – k\u00f5ik n\u00e4htud. Vahepeal limpsisime ka Trevi purskkaevu l\u00e4heduses oma esimest gelatot, kuid kui Maibrit oma ,,suurep\u00e4raste\u2019\u2019 s\u00f6\u00f6misoskustega t\u00f5estas, et see meil veel nii h\u00e4sti ei edene, oli aeg edasi sammuda. Kuna hirmutav uurimist\u00f6\u00f6 on veel ees, kindlustasid paljud oma \u00f5nne ja edu m\u00fcnti purskkaevu visates. Suure seltskonnaga reisimine osutus hetkedel v\u00e4ljakutsuvaks just siis, kui m\u00f5ned udupead olid keset tuuri \u00e4ra kadunud. Kuna aga k\u00f5ik teed viivad Rooma, suutsime me taas kohtuda ja tuuriga j\u00e4tkata. Kui m\u00fcndid olid vette visatud, k\u00f5hud gelatot t\u00e4is s\u00f6\u00f6dud ja 20 000 sammu \u00e4ra tehtud, oligi meie esimene tuur l\u00e4bi saanud. \u00d5htul mugisid k\u00f5ik restoranis pastat ja pitsat, et ikka j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks valmis olla.<\/span><\/p>\n Kirjutas Simone<\/p>\n 26.04\u00a0<\/b><\/p>\n K\u00e4es oli teine p\u00e4ev, kus k\u00f5ik olid Roomas kohal. P\u00e4ev algas tavalisest natukene varem ja osad, kes sisse ei maganud, said hotelli all hommikus\u00f6\u00f6gilauas nautida saiakesi. Liikusime suure pundiga Vatikani, et sealset muuseumi k\u00fclastada. Riietus oli Vatikanis suhteliselt range arvestades ilma: ei tohtinud olla l\u00fchikeste p\u00fckstega. Enne muuseumisse p\u00e4\u00e4semist pidime v\u00e4ljas umbes \u00fche tunni piletij\u00e4rjekorras ootama. Muuseumis oli palju p\u00f5nevat, mida vaadata. V\u00e4ga palju ajaloolisi esemeid ja kujusid. M\u00f5ned k\u00e4isid ka paavsti autode n\u00e4itusel, kus sai n\u00e4ha autosid, millega on paavsti ringi s\u00f5idutatud. Peale muuseumi k\u00e4isid k\u00f5ik m\u00f5nes heas restoranis s\u00f6\u00f6mas ja siis k\u00fclastasime Santa Sabina kloostrit. Meile tegi seal ringk\u00e4igu dominikaani munk. V\u00e4ljast tundus ehitis palju v\u00e4iksem, aga sees ringi k\u00e4ies oli iga nurga taga m\u00f5ni uks, kust sai kuhugi edasi. See oli selle p\u00e4eva viimane \u00fchine tegevus ja edasi l\u00e4ksime \u00f5htust s\u00f6\u00f6ma ning siis \u00f6ist Roomat nautima.\u00a0<\/span><\/p>\n Kirjutas Hugo<\/span><\/p>\n <\/p>\n 27.04<\/b><\/p>\n 27. aprilli hommik algas meil suhteliselt varakult ja vaevaliselt. Kuigi me \u00e4rkasime tund aega enne kogunemist, siis jalgade valu ja suure une p\u00e4rast\u00a0 j\u00f5udsime me hommikus\u00f6\u00f6gile ainult 10-minutilise ajavaruga. Huvitav k\u00fclg meie hotellis oli, et sa pidid tellima hommikus\u00f6\u00f6gi lauast, ilma selleta, et keegi annaks sulle valikuid, mida \u00fcldse s\u00fc\u00fca saab. Seega tuli s\u00fc\u00fca suhteliselt kiiresti. Esimene p\u00e4evane sihtm\u00e4rk oli P\u00fcha Peetruse basiilika. Kui me metroost maha tulime, kuulsime, et paavst oli just selle ees v\u00e4ljakul k\u00f5net pidamas. Aga kahjuks, vaatamata meie tormamisele, ei oodanud ta meie tulekut ja l\u00f5petas oma k\u00f5ne varem. Edasi me l\u00e4ksime Inglisilla juures olevasse Hadrianuse muuseumi. V\u00e4ga palju uut sealt teada ei saanud, aga vaade oli v\u00e4ga ilus ja v\u00f5imas. Lisaks, minu v\u00e4sinud jalad hindasid sealseid ilusate vaadetega pinke. Teel Panteoni juurde v\u00f5tsime me ilmselt parima j\u00e4\u00e4tise, mida ma terve reisi jooksul s\u00f5in. See oli kreemine, hea ning maitses nagu suvi. L\u00f5unas\u00f6\u00f6ki serveeris meile teenindaja, kes oli v\u00f5lutud Monika ilusast ja nooruslikust n\u00e4ost. \u201eYou have a face like a baby!\u201d. Aga teenindaja v\u00f5lutus Monikasse l\u00f5ppes, kui ta sai aru, et Monikale ei meeldi tiramisu. Nende suhe l\u00f5ppes. P\u00e4rast l\u00f5unat k\u00f5ndisime oma lemmik istumiskohta Roomas. See asub Victor Emmanuel II monumendi juures, seal oli vari ning l\u00e4hedal oli ka hea kvaliteediga j\u00e4\u00e4tisekoht. Ekskursioonip\u00e4eva l\u00f5petasime Colosseumiga. Grupi juhtimisel asusime Colosseumis valele teele ning oleksime peaaegu j\u00e4\u00e4nud kogu Colosseumist ilma. Kuid \u00f5nneks saime kasutada oma suure grupi privileege ning tr\u00fcgisime \u00f5igesse kohta tagasi.<\/p>\n Kirjutas Anett<\/span><\/p>\n <\/p>\n 28.04<\/b><\/p>\n Neljap\u00e4eva hommik ja k\u00f5ik on millegip\u00e4rast v\u00e4sinud. K\u00f5ik kiirustavad s\u00f6\u00f6ma, et lahkuda 7.30 hotellist ja minna uudistama P\u00fcha Peetruse Basiilikasse. Muidugi ei j\u00f5udnud k\u00f5ik 7.30 ennast valmis ja lahkusime hiljem (nagu alati). Metroosse j\u00f5udes hoiatati meid taskuvaraste eest ja k\u00f5ik l\u00e4ksid unisena metroo peale. Rahvast oli nii palju, et ei leidnud \u00fchtegi tuttavat \u00fcles. K\u00f5ik olid vaikselt ja poolunes, kui j\u00e4rsku Joosep \u00e4rkas ja karjus \u00fcle kogu metroo: \u201cAYO, WHAT THE F***\u201d. K\u00f5ik vaatavad ehmunult tema poole ja selgub, et Joosep oli teolt tabanud taskuvarga, kelle k\u00e4si talle taskusse oli libisenud. Mees keda s\u00fc\u00fcdistati, v\u00e4itis, et ei teinud midagi, kuid siiski kuulas Joosepit, kui Joosep \u00fctles talle \u201cGET LOST\u201d. Sellel mehel vedas, et Joosep v\u00e4givalda ei pidanud kasutama, sest Joosep benchib n\u00fc\u00fcd juba 105 kg. Ait\u00e4h sellele politseinikule, kes hoiatas meid taskuvaraste eest! J\u00e4rsku olid k\u00f5ik t\u00e4iesti \u00e4rkvel ja kahtlustasid oma k\u00f5rvalseisjaid. J\u00f5udsime siiski ilma teiste viperusteta ilusti Basiilikasse. Enne sisseastumist m\u00f5tlesin, et miks siin kogu aeg nii pikk j\u00e4rjekord on ja et kas see on t\u00f5esti v\u00e4\u00e4rt seda ootamist. Kohe kui aga sisse astusin, vajus mul suu lahti ning sealt ei tulnud s\u00f5nagi. Tegu oli t\u00f5esti v\u00f5imsa ehitisega ning osadel oli v\u00f5imalus isegi \u00fcles kuplisse minna. Peale seda oli meil natuke vaba aega ning k\u00f5ik l\u00e4ksid v\u00e4ikeste gruppidega kuhugi s\u00f6\u00f6ma. Naljakas oli see, et need grupid said j\u00e4rsku sama ajal kuskil ristmikul t\u00e4iesti juhuslikult kokku ja l\u00e4ksid siis s\u00f6\u00f6ma. Kui k\u00f5hud t\u00e4is, ootas meid Palatinuse k\u00fcngas ja Keisrite palee. Keegi tegelikult ei jaksanud enam ringi k\u00f5ndida ja k\u00f5ik tahtsid hirmsasti magada. Hildegardil hakkas halb ning otsustasime lahkuda varem, kui teised ning minna hotelli puhkama. Enne hotelli j\u00f5udmist s\u00f5ime hotelli k\u00f5rval asuvas restoranis 8 maailma parimat carbonara pastat. Seej\u00e4rel l\u00e4ksime ja magasime korraliku l\u00f5unaund. \u00c4rgates avastasin, et olin j\u00e4tnud oma koti hotelli k\u00f5rvale restorani ja paanikas jooksin sinna. \u00d5nneks oli seal ka maailma parim teenindus ning nad olid mu koti leti taha viinud. Ait\u00e4h restoran Al Fagianetto! P\u00e4rast magamist oli energiat k\u00fcllaga ning \u00f5htu algas uue restoraniga. Seekord oli aga veidi erilisem. Tegemist oli pererestoraniga, kes pakkusid \u201cp\u00e4ris\u201d Itaalia toitu. \u00dcks pereliikmetest andis ka klaverikontserti ja me nautisime t\u00e4iega.\u00a0 Peale v\u00e4ikest istumist otsisime melu ja m\u00f5tlesime minna Ice Bari. Pilet maksis 15\u20ac seega k\u00f5ndisime sealt lihtsalt m\u00f6\u00f6da.<\/span><\/p>\n Kirjutas Rico<\/span><\/p>\n <\/p>\n 29.04<\/b><\/p>\n Ega siis eestlased pole ainukesed, kes t\u00e4histavad igat reedet nagu see oleks viimane! K\u00e4tte oli j\u00f5udnud RR, ehk Rooma Reede ehk vaba p\u00e4ev ja ka \u00fchtlasi meie viimane t\u00e4ispikk p\u00e4ev selles imelises linnas<\/span>. Pisut magushapu tunne oli s\u00fcdames, kui \u00e4rkasin hommikul m\u00f5eldes sellele, et juba 24 tunni p\u00e4rast oleme lennuki peal s\u00f5itmas tagasi raagus puudega ja halli kodulinna. Hoolimata sellest ei lasknud me kindlasti oma reisi l\u00f5pup\u00e4eva kurbuses veeta, vaid v\u00f5tsime t\u00e4iega viimast! Raske on r\u00e4\u00e4kida reedest kogu klassi silme l\u00e4bi, kuna enamjaolt olid k\u00f5ik linnapeal v\u00e4iksemate satsidega laiali – kes poet\u00e4navatel tehinguid tegemas, kes pitsat s\u00f6\u00f6mas v\u00f5i hoopis veel viimaseid vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi nautimas ja samme kogumas. Aga \u00fchte v\u00f5in kindlasti k\u00f5igi kohta kinnitada: jalad enam ei t\u00f6\u00f6tanud. Viimasel p\u00e4eval oli k\u00f5ige rajumalt tunda neid k\u00fcmneid tuhandeid samme, mis me n\u00e4dalaga olime kogunud. Olles aga sportlikud, hea tervise juures ja vastupidavad noored, tatsasime ikka linnapeal edasi. Peab t\u00f5dema, et \u00fcks m\u00f5nnamaid asju reede juures oli see, et sai rahuliku s\u00fcdamega hommikul voodis m\u00f5nuleda ja ei pidanud viie minutiga hommikus\u00f6\u00f6ki alla kugistama, et teistega metroo peale j\u00f5uda. Olin iseendaga lahke ja lasin endal pisut hiljem \u00e4rgata. Seej\u00e4rel l\u00e4ksime Hedvigiga v\u00e4lja hommikust (kellaajaliselt pigem brunch) s\u00f6\u00f6ma. P\u00e4rast seda sain Birgiti, Rico, Steni, Kristenpruni, Simone ja Tuulega kokku ning otsustasime viimasel p\u00e4eval oma viimase osa taskurahast millelegi toredale \u00e4ra kulutada. K\u00e4isime Itaalia kaltsukates, hirmutavalt suures Zaras (kust, hoolimata massiivsest valikust, me ikka midagi meelep\u00e4rast ei leidnud) ning sattusime ka \u00fchele vahvale raamatuturule. Rico ja Tampere imetlesid dinosauruseraamatut ja mina soetasin omale itaaliakeelse Boccaccio \u201eDekameroni\u201d, mille Itaalia kavalad m\u00fc\u00fcgimehed suutsid mulle ikka kahe euro v\u00f5rra kallimalt maha m\u00fc\u00fca, kui tegelik hind oli. K\u00e4isime veel m\u00f5nest poest l\u00e4bi ja siis oli juba aeg l\u00f5unat s\u00fc\u00fca. Teenindaja muidugi naeris meiesuguste turistide \u00fcle, kui me k\u00f5ik tellisime lasanjet. Puhkasime jalga ja kuulsime k\u00fcla pealt, et teised olid Rooma t\u00e4navatel n\u00e4inud Lamborghini politseiautot. Sellist vaatamisv\u00e4\u00e4rsust vist Eestimaal ei satu niisama n\u00e4gema. Tampere oli ka Zara l\u00e4histel n\u00e4inud v\u00e4idetavalt k\u00f5ige ilusamate silmadega neiut. Kahju, et numbrit ei k\u00fcsinud\u2026 K\u00f5hud t\u00e4is, k\u00f5ndisime imeilusasse parki, kus nautisime maalilist vaadet ja head seltskonda. Kuskilt kaugustest sprintis t\u00e4ie kiirusega kohale ka Maibrit ning seej\u00e4rel k\u00f5ndisime hotelli tagasi. Tee peale j\u00e4i ka Goethe kuju, mis kattus h\u00e4sti meie \u201eFausti\u201d lugemisega. Saatsime paar p\u00e4eva tagasi ka \u00f5petaja Anu Kellale kujust pildi, mis pakkus loodetavasti ka talle pisut r\u00f5\u00f5mu. Tagasi hotellis, pidin t\u00f5ele n\u00e4kku vaatama ja hakkama vaikselt oma vara tagasi kohvrisse pakkima, et hommikul kergem oleks. Pesin veel umbes k\u00fcmnendat ja viimast korda reisi jooksul oma tossud linnamustusest puhtaks, et \u00f5htul saaksid need uuesti s\u00e4rada. Peale pakkumist sai veel \u00e4ra n\u00e4htud meie kurikuulus Aristoni hotelli katus, millelt oli \u00f5htuvalguses eriti kaunis vaade. K\u00f5ndisime veel suurema grupiga viimast korda Colosseumi juurde, tee peal s\u00f5ime j\u00e4\u00e4tist ja nautisime viimase \u00f5htu v\u00f5lusid.\u00a0<\/span><\/p>\n Mis juhtus Roomas, j\u00e4\u00e4b Rooma ;))) Grazie famiglia!!!! <\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n Kirjutas Marii<\/span><\/p>\n 30.04<\/b><\/p>\n Laup\u00e4ev oli Rooma reisi viimane p\u00e4ev, v\u00e4hemalt enamikule, sest \u00fcks grupp inimesi pidi naasma Eestisse Rootsi kaudu. Sel p\u00e4eval pidime \u00e4rkama palju varem kui tavaliselt, sest 6.30 oli juba bussiga v\u00e4ljas\u00f5it lennujaama poole. Samuti polnud veel hotellis hommikus\u00f6\u00f6gile mineku aeg alanud, mist\u00f5ttu saime v\u00f5ileiva, jogurti, <\/span>croissanti<\/span><\/i>, moose ja muid toiduasju paberkotis, millest ka varasemad \u00e4rkajad ja kiiremad s\u00fc\u00fca j\u00f5udsid. Kahjuks ei j\u00f5udnud meie tellitud buss 6.30 kohale ning pidime hommikuse Rooma t\u00e4naval veidi ootama. Kui l\u00f5puks buss umbes seitsme paiku j\u00f5udis, oli meil kiire peale minemisega, sest taga olev liinibuss ei mahtunud meist m\u00f6\u00f6da. Lennujaamas l\u00e4ks k\u00f5ik ladusalt ning sai veel viimased ostud Itaalias tehtud. Unisemad magasid j\u00e4rele puudu j\u00e4\u00e4nud unetunde ja k\u00f5igi \u00f5nneks said k\u00f5ik pardale. Lennukis oli meil \u00fcks pere umbes aastaste kaksikutega, kes reisi ajal tegid valjemat h\u00e4\u00e4lt. K\u00f5igile see kahjuks meelt m\u00f6\u00f6da ei olnud. Pardal oli \u00fcllatavalt palju eestlasi. Riia lennujaamast liikusime kiiresti l\u00e4bi ning juba kell kaks algas bussiga tagasis\u00f5it Eestisse. Enne Eesti-L\u00e4ti piiri s\u00f5itis meile kahel korral vastu s\u00f5jamasinate jada ning me seisime ja vaatasime neid. Ka piiril ei l\u00e4inud nii ladusalt. Dokumendikontroll k\u00e4is kiiresti, kuid s\u00f6\u00f6misega nii lihtsalt ei l\u00e4inud. Meile oli antud aega 30 minutit, et k\u00e4ia tualetis ja v\u00f5tta midagi s\u00fc\u00fca, kuid kui 60 inimest korraga j\u00e4rjekorda l\u00e4heb, siis kulub aega antust rohkem. Kell viis j\u00e4tkasime tagasis\u00f5itu Tallinnasse. Paljud kasutasid v\u00f5imalust magada bussis, sest reis oli olnud seiklusi t\u00e4is ja v\u00e4sitav. Tagasi Tallinnasse, Estonia juurde j\u00f5uti umbes seitsmeks. Osadele tuldi ka plakatitega vastu.<\/span><\/p>\n Kirjutas Helen<\/span><\/p>\n 23.04 P\u00e4ev algas klassijuhataja juures P\u00e4rnus. Meie klassi rahvas ja 10.a klassi poisid, kes seal oli, ajasid \u00f5petaja Somelariga juttu nii kaua, kuni buss tuli. Buss j\u00f5udis veidi enne kella kolme ja see viis meid Riiga. Teel sinna said enamus inimesi paar unetundi veel k\u00e4tte. Riia lennujaamas l\u00e4ks ilusti ja keegi maha ei j\u00e4\u00e4nud. Lennukis […]<\/p>\n","protected":false},"author":186,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"class_list":["post-236","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-10-klass-ehk-rebaseaasta"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/236","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/186"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=236"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/236\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":247,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/236\/revisions\/247"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=236"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=236"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=236"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/05\/IMG-4332-300x224.jpg\")
\u00a0![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/05\/IMG-4333-300x224.jpg\")
![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139c\/files\/2022\/05\/IMG-4334-300x224.jpg\")
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"