Arhiveeritud - kategooria: ‘8. kl’

MĂĽstiline mai


Maikuu kokkuvõte

Maikuu alguseks oli distantsõpe kestnud juba rohkem kui poolteist kuud. Motivatsioon oli siiski kõrgel, kuna peaaegu igas aines oli tulemas mingit sorti lõputöö. Näiteks muusikas meil otseselt kontrolltööd ei olnud, vaid pidime vaatama ühte ooperit ning seda kirjeldama. Maikuu alguses oli ka videokõnesid aineõpetajatega rohkem, sest võtsime läbi viimaseid teemasid ning kordasime kokkuvõtvateks töödeks. Enamus selliseid töid võtsidki aset maikuu keskel ja lõpupoole, väljaarvatud eesti keel ja matemaatika, kus kokkuvõtvad tööd jäid viimasesse koolinädalasse. Maikuu jooksul sujus õppetöö üldiselt väga hästi: info liikus õpetajate ja õpilaste vahel kiiresti, videotunnid aitasid õpetajatel paremini teemasid seletada ning õpilaste küsimustele vastata. Ka näiteks kehalises kasvatuses oli õpetaja meile loomingulisi ülesandeid välja mõelnud. Näiteks kujundorienteerumine, kus saab telefonirakenduse abil oma liikumisega kaardile erinevaid kujundeid luua. Kunstis olid samuti väga mõnusad ülesanded ja projektid. Näiteks ülesanne ,,Peatame viiruse’’, kus me saime A3 lehele joonistada vabas tehnikas midagi loomingulist ja teemakohast.
Mai lõpuks oli umbes pooltes ainetes õppekava läbitud ning maikuu kokkuvõtteks võiks öelda, et oli töökas ning huvitav ja mai lõpus oli juba tunda suveootust.

Autor: Ergo Tamm

Toimetaja: Anette Auväärt

08.06.2020

Kooliaasta kokkuvõtte

Aeg on minu meelest väga kiiresti läinud. Alles ma mäletan, kuidas ma augusti lõpus õpikuid raamatukogust võtma läksin. Mulle meeldis see, et sellel õppeaastal oli palju klassiüritusi: klassiõhtud, isegi ööbimisega, vahetusõpilane, kinoskäigud, Otepää matk, kokkamine, võimlemispidu jne.

Sellest aastast jääb meelde näiteks see, et poisid seebitasid toole. See oli omakorda kurb ja naljakas hetk. Kahjuks pidi ka meie geograafiaõpetaja meie juurest lahkuma ja järgmisel aastal ootab meid uus õpetaja. See on tore, kuna saab tutvuda uute inimestega, aga tegu on siiski uue õpetajaga ja tema õpetamise meetodid ja hindamine saab olema meie jaoks võõras. Aga ühtse ja kokkuhoidva klassina saame hakkama. Kahjuks jäi sellel aastal ka ära meie kauaoodatud klassireis Soome. Minul on sellest eriti kahju, kuna me oleksime pidanud seal külastama suurt lõbustusparki ja ma pole varem nii suures lõbustuspargis käinud ning see oleks toonud vahvaid elamusi, mida pärast mäletada.

Karantiinis ka väga halb pole olnud. Distantsõpe on osadele paremaid hindeid kinkinud, kuigi need tulevad suure töö ja pühendumisega. Selle õppeaasta klassiekskursiooni asemel teeb igaüks mingi rõõmsa sõnumiga pildi või video ja lõpuks pannakse sellest kokku video, mida koos ühiselt Meeti teel vaadata. Kui ma võtaks kokku selle õppeaasta sündmused, siis minu jaoks oli meeldejäävaim sündmus võimlemispidu. Tõsi, kava ettevalmistamine oli raske ja kõik kogu aeg kisasid, aga kava tuli päris lahe välja. Kellelgi väga segamini liigutused ei läinud, sest me olime kõvasti tööd teinud. Ja poiste soengud olid ka üsna naljakad ja geniaalsed.

Aga siiski minu lemmik üritus sellel õppeaastal oli jõulukokkamine õppeköögis. See meeldis mulle väga, sest õhkkond oli rahulik, kõik panustasid ja toidud tulid imemaitsvad. Pärast küll enamus klassist läks ära, aga mina, klassijuhataja Egle ja paar inimest jäime koristama. Mulle väga koristamine ei meeldi, aga me tegime seda koos ja ma tõdesin, et mulle tegelikult meeldib koristada.

See õppeaasta oli huvitav, elamuste- ja emotsiooniderohke ja distantsõppelt ka kuidagi teistsugune, aga me läbisime selle õppeaasta edukalt. Me tahame väga tänada meie klassijuhataja Eglet, kes panustas väga paljude nende ürituste toimumisse. Ning me tahame tänada ka kõiki õpetajaid, kes meiega vaeva nägid. Aitäh!

Ma soovin kõigile ilusat suve ja loodan, et ilm alt ei vea, et saaks ikka ujuda, päevitada, raamatut lugeda ja matkata.

Autor: Heleri Sõer

Toimetas: Anett Veskimägi

06.06.2020

Koroonapäevik #5nädal

Viimane aeg siin kodus istudes on olnud rahulik. Ikka väga rahulik. Nii rahulik, et kui koolipäevi poleks, ei teakski enam, mis päev parasjagu on. Nii rahulik, et võiks panna aeda üles oma isikliku linnuvaatluspunkti ja rahulikult kõik linnud, kes aias käivad ja laulavad, üles märkida. Nii rahulik, et ema, kellele filmid ega kino ei meeldi ja kes neist suure kaarega mööda käib, oli nõus ühte filmi vaatama. Nii rahulik, et vanemad otsustasid 90ndate videomängud riiulist välja võtta ja mängisid nendega hulk aega. 

Tõesti on elu viimastel kuudel olnud väga rahulik. Paljud ütlevad, et on isegi nii rahulik, et kodus istudes võib lausa hulluks minna. Aga mina ütlen, et on nii rahulik ja mõnus kodus istuda ja mõelda, et ma ei igatsegi tagasi tsivilisatsiooni.

Olen nende nädalatega õppinud seda kuidas inimesi mõista, nendega mitte tülli minna ja kuidas tüli lepitada. Olen õppinud palju enda kohta ja jõudnud natuke lähemale elu mõttele. On aega olnud käia perega matkamas, taas avastada oma kaduma läinud andeid ja potentsiaale. Kõik see on olnud väga silmi avav ja samal ajal ka ahastav, sest kellele ikka meeldib tõde kuulda. 

Pole olnud paremat aega omi asju ajada ja ennast hästi tunda ning võib-olla midagi uutki õppida. 

Võib-olla õpid ära mõne uue keele või avastad järsku endas mõne uue ande või leiad, et sulle sobib India joogi või askeedi elu. Ja miks mitte, sest praegu on suurepärane aeg proovimaks askeetlust: loobuda kõigest, lukustada end oma tuppa, kustutada tuli ja istuda kuskil nurgas või lamada teki all täielikus rahus ja harmoonias ning mõelda elu mõtte üle. 

Niimoodi mõeldes tuleb pähe palju erinevaid mõtteid ning lõpuks mõistad, kui ilus on see elu ja kui tore on, et saame elada just sellel ajal, just siin ja praegu, just nende inimestega, kes meile kallid on.

Autor: Sarah Elisabeth Tihvan

Toimetas: Anett Veskimägi

18.05.2020

Koroonapäevik #3nädal

Vaikselt on möödunud mitmed nädalad kodus õppides. Oli päevi, mil oli väga palju õppimist, aga oli ka päevi, mil võis pisut lõdvemalt olla. Üldiselt möödusid need 5 nädalat töiselt. Kätte oli jõudnud viimane nädal enne mõnusat vaheaega. See nädal oli väga töine, ees ootas vene keele jutustamisi, inglise keele vastamisi, matemaatika kontrolltöö ja ajaloo suuline arvestus. Ajaloo vastamine tundus minu jaoks küll üsna õudne, aga olles mitmed nädalad selleks valmistunud, võis ka tulemuses rõõmustada. Klassi peale kokku läksid ka kõik need tööd üsna hästi, vahepeal tekkis väike segadus, aga muidu saime hakkama. Minu jaoks on kodus õppida kergem, kuna ma saan asjadesse rohkem süveneda kui tunnis. Alguses oli raske, kuna polnud kujunenud sellist rutiini, et teada, kui palju mingi koolitükk aega võtab. Aga nüüd, mida kauem on seda koduõpet, seda kergem on kodus õppida. Esimese asjana kohe hommikul hakkan õppima ja saan varem valmis. Jääb aega õhtusteks jalutuskäikudeks ja praegusel ajal, mil inimesi liigub tänavatel vähem, on märgata kevadist looduse ilu, mis annab mõista, et suvi pole kaugel.

Autor: Heleri Sõer

Toimetas: Anett Veskimägi

Pildid: Heleri Sõer

25.04.2020

Koroonapäevik #2nädal

Praegu on meie karantiin kestnud kaks nädalat. Inimesed on koolist kodus ja kõik huviringid ja trennid on ära lõpetatud. Uue kooli korraldusega pole lihtne harjuda. Nagu kõikidel asjadel, siis on ka sellel nii miinuseid kui ka plusse. Positiivne külg on see, et saab kauem magada ja ei pea koolis olemise pinget taluma. Negatiivne pool on see, et koolitükid on palju mahukamad. Alguses oli probleem selles, et nii õpetajad kui ka õpilased polnud harjunud sellise korraga. Tekkis segadus, kuhu peab asju esitama ja kust täpsemalt saab õppimist. Aga ajapikku tekkis rutiin ja hakkasid asjad laabuma. Praegune probleem on see, et kui koolitükid tehtud, siis hakkab igavus peale tükkima, sest kuskile ei tohi minna. Aga seda saab peletada jalutuskäigu või hea raamatuga.
Autor: Margaret Tsahkna

Toimetaja: Anette Auväärt

30.03.2020

Koroonapäevik #1nädal

Pärast pikka kodust nädalavahetust, mille vältel just eriti midagi teha ei olnud, tuli esmaspäev hea üllatusena. Alustasin kohe hommikul koolitööga, valides esimeseks tegemiseks kehalise kasvatuse jaoks koostatud trennikava läbi viimise, millele järgnes mõnus hommikusöök. Päris mõnus oli vahelduseks süüa hommikul mõnusas soojas kodus, ilma mingi kohustuseta sealt lähiajal lahkuda.

Pärast hommikusööki jätkasin koolitööga. Aga mu teele sattus esimene takistus, nimelt ekool ei töödanud. Koos klassikaaslastega mõtlesime välja, mida õppida ning saime alustada oma distantsõpingutega. Nii mõnegi aine puhul tundus, et õppisin isegi rohkem kui tunnis. Aga samas mõistsin kohe, et kodus õppimist raskendavad pidevad segavad faktorid nt kodus töötavad vanemad, telefoni pausid ja soov jätkata põneva raamatuga.

Pärast kõikide kodutööde lõpetamist, tekkis dilemma, kas alustada ka järgmise päeva ülesannete täitmist või säästa neid, et homme ka nii igav poleks. Õnneks meenus, et kõik ülesanded pole veel täidetud ja suundun 45 minutilisele jalutuskäigule.

Autor: Anett Veskimägi

Pildid: Egle Pihlap ja Eric Kergandberg

16.03.2020

Märgipidu

18. veebruaril oli kogu meie lennul märgipidu. Kõiki hoiatati ette, et see on väga pidulik üritus ning nii ka oli, kuid see oli ka väga rõõmus pidu.  Kohale tuldi viisakas riietuses ning igale klassile oli aulas oma koht. Eelnevalt aitasime aula valmis sättida— kõik toolid paika panna ja koogi jaoks lauad tuua.

Alguses läksime kõik koos pudireas õue. Seal peeti kõne nii direktori kui ka lennukaaslaste poolt ning viisime Poisi juurde küünla. Tagasi tulles istusime kõik oma kohtadele aulas ja vaatasime etteasteid ning iga klassi poolt tehtud videosid. Meile jagati pidulikult märgid, meid kõiki üks haaval ette kutsudes. Märgid rinnas, saime minna kooki sööma ning seltskonnamänge mängima. Kõige lõpus oli ka väike disko.

Autor: Amanda Maljugina

Toimetas: Anett Veskimägi

Pildid: Egle Pihlap ja Ingrid Kuusk

19.02.2020

Kinos vaatamas filmi “Talve”

7. veebruaril käisime klassiga vaatamas äsja linastunud filmi “Talve”. Film ise on järg filmidele “Kevade”, “Suvi” ja “SĂĽgis”. See konkreetne film on selle saaga viimane osa. Paljud ootasid sellest filmist palju, sest olime eelneval õppeaastal “Kevade” teemat põhjalikult käsitlenud. Filmi ajal said paljud muljetada filmi tegelastest, keda nad eelneval õppeaastal vaadatud filmist “Kevade” mäletavad. Peale filmi tundus, et film läks kõigile sĂĽdamesse ja klass oli selle kinos käiguga väga rahul.

Autor: William Vodi

Toimetas: Anett Veskimägi

Pilt: Robert Lang, https://leht.postimees.ee/6899497/priit-pullerits-kus-ja-millega-talve-film-eksib

17.02.2020

Tartu Rahu

2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping, millega lõpetati Vabadussõda ja tunnustati Eesti iseseisvust. Meie tähistasime Tartu rahu 100. aastapäeva 3. veebruaril aulas. Sõna võttis õppealajuhataja Tiina Talvi, Vabadussõjast ja seal osalenud Tallinna Reaalkooli õpilastest rääkis meie koolivend 9. klassist. Hindame meie esivanemate panust Eesti Vabariigi kujunemisel.
Autor: Anna-Maria Tammik
Toimetas: Anett Veskimägi

16.02.2020

Otepää reis ja tõukeratta matk

Ăśhel reedel jätsime oma mallid ja kalkulaatorid koju ja võtsime suuna Otepääle. KĂĽlalistemajja kohale jõudes saime valida endale toad ja alustada lauatennise mängimisega. Kuna sellel aastal meile lund ei antud, olime mäel olemise asemel võtnud plaani tõukerattamatka. Me kõik läksime sellele matkale kergelt umbusklikuna ja ei olnud kindlad, kuidas me peaksime sopastel metsaradadel tõukeratastega sõitma. Aga õnneks selgus, et saame suuremate ratastega tõukerattad, kui me linnas näinud olime. Matk kulges väga mõnusas tempos ja mäest alla sõita oli väga lahe. Lõunasöök oli väga maitsev ja isegi need, kes söökla suppide suhtes eriti entusiastlikud ei ole, sõid isuga. Tegime tagasiteel ka paar peatust, kus mängisime mänge ja tegime pilte. Tagasi jõudes  olid jalad rampväsinud, aga meel hea. Kokkuvõttes oli väga vahva retk ja saime endale uue klassi moto – I’m so proud of you! 

Autor: Anett Veskimägi

Pildid: Egle Pihlap

03.02.2020