{"id":369,"date":"2022-12-10T21:03:20","date_gmt":"2022-12-10T21:03:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/?p=369"},"modified":"2023-05-31T11:41:45","modified_gmt":"2023-05-31T11:41:45","slug":"keskaja-linnad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/2022\/12\/10\/keskaja-linnad\/","title":{"rendered":"Keskaja linnad"},"content":{"rendered":"

Novembri ja detsembri v\u00e4ltel k\u00fclastas 11.a ajalootunni raames erinevaid linnu, mis olid keskajal aktuaalsed. Linnad, mida k\u00fclastasime, on Narva, Haapsalu, P\u00e4rnu (Uus- ja Vana-P\u00e4rnu), Viljandi, Rakvere ja Tartu.<\/span><\/p>\n

NARVA – Carl, Ingrid, Karl-Joosep, Jesper ja Urmas<\/strong><\/span><\/p>\n

L\u00e4ksime Narva rongile enne p\u00e4ikeset\u00f5usu, k\u00fclmal 26. novembri laup\u00e4evahommikul. Enne, kui meie hariv Narva k\u00fclastus sai alata, pidime Narva kindluse sissep\u00e4\u00e4su otsides k\u00f5ndima ringi \u00fcmber piiripunkti ja j\u00f5udma tagasi sinna, kus alustasime – v\u00e4hemalt said bastionid igast k\u00fcljest n\u00e4htud.<\/span><\/p>\n

Narva kindlus<\/strong><\/span><\/p>\n

Narvas ei saa k\u00e4ia ilma Narva kindlust k\u00fclastamata. See on \u00fcle elanud palju s\u00f5du ja vallutusi ning seisab juba 700 aastat majesteetlikult Narva j\u00f5e kaldal. Kindlus on n\u00e4inud erinevaid valitsejaid – ta on olnud Taani, Liivi ordu, Moskva tsaaririigi, Rootsi, Venemaa Keisririigi, Eesti Vabariigi ja N\u00f5ukogude Liidu valduses. K\u00f5ik need on j\u00e4tnud mingi j\u00e4lje linnusele. 2020 avati t\u00e4ielikult restaureeritud konvendihoone koos uue p\u00fcsiekspositsiooniga, mis keskendub linnuse enda ajaloole alates esimeste taanlaste tulekust Narva j\u00f5e kallastele kuni t\u00e4nap\u00e4evani. Ka nendel, kes on varem Narva linnust k\u00fclastanud, soovitan seda uuesti teha, sest n\u00fc\u00fcd p\u00e4\u00e4sevad k\u00fclastajad varem suletud j\u00f5epoolsesse idatiiba ja konvendihoone m\u00fc\u00fcriharjal kulgevale galeriile. Narva linnuses on v\u00e4ga palju huvitavaid v\u00e4ljapanekuid ja n\u00e4itusi. Meie n\u00e4gime teel torni kellade n\u00e4itust, mis tutvustas kellade arengut ja muutunud funktsiooni l\u00e4bi aegade.<\/span><\/p>\n

\"\"
Narva linnus<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Kasematid<\/strong><\/span><\/p>\n

Narva kindlusele tiir peale tehtud (s\u00f5na otseses m\u00f5ttes) ja sees huvitavalt aega veedetud oli aeg teha kiire peatus kohalikus Rimis, et kiirelt keha kinnitada. P\u00e4rast seda v\u00f5tsime suuna Kasemattide poole. J\u00f5udsime kohale v\u00e4ga t\u00e4pselt, ehk isegi liiga t\u00e4pselt (meil ei olnud enam aega piletite ostuks ning tegelesime sellega hiljem) ning suundusime v\u00e4ga m\u00e4rga, \u00fcllatavalt sooja maaalusesse. Kasematid, mis ehitati Narvas koos Victoria bastioniga Rootsi \u201ckuldajal\u201d, olid muldkehanditega kaitseehitiste sees paiknevad v\u00f5lvruumid, mis olid m\u00f5eldud suurt\u00fckkide laskmiseks. Maailmas\u00f5dade ajal kasutati neid ka pommivarjenditena, milleks sobisid k\u00e4ike \u00fcmbritseva bastioni \u00fcle 3 meetri paksused m\u00fc\u00fcrid ning 16 meetri k\u00f5rgused seinad ideaalselt. Nende pommide varjamisv\u00f5ime on lausa nii hea, et nad v\u00f5ivad ka t\u00e4nap\u00e4eval h\u00e4daolukordades seda funktsiooni t\u00e4ita. T\u00e4nap\u00e4eval on kahekorruselise kasemattide kompleks kasutusel muuseumi ja turistiatraktsioonina, mille \u00fclemine korrus serveerib talviti ka teist funktsiooni – olla nahkhiirte pesitsuspaik. Alumine korrus on aga aastaringselt turistidele avatud ning seal asuvad ka erinevad stseenid ehitise ajaloost. Iga laskeava juurde on paigaldatud vahakujud, demonstreerimas seal erinevaid ajastukohaseid stseene – ehitust, tulistamist, m\u00e4ngimist ja aardejahti, pommide eest varjumist ja ka uurimisretki \u00fcleujutatud osasse \u00fche omaaegse Narva linnapea poolt.<\/span><\/p>\n

Narva raekoda (& Muna)<\/strong><\/span><\/p>\n

Victoria bastioni kasematid n\u00e4htud, otsustasime minna raekoda vaatama. Narva raekoda kuulub Eesti esimeste barokkehitiste hulka, mille ehitamisele pani alguse Rootsi kuningas Karl XI. See valmis t\u00e4ielikult 1687. aastal, ligikaudu kaks k\u00fcmnendit p\u00e4rast ehitust\u00f6\u00f6de algust. Omal ajal oli Narva raekoda baroki, samas ka varaklassitsistliku arhitektuuri iseloomujoontega kahekorruseline ehitis, mille peafassaadi liigendasid pilastrid ja avarad aknad. Hoone sissek\u00e4igu keskel oli kahepoolne t\u00f5usev trepp, mis viis portaalini. Portaali kohal oli barokne skulptuurigrupp ja vapikilp. Hoones olid kohtusaalid, arhiiv, magistraadi koosolekusaal ja muud. Teise maailmas\u00f5ja k\u00e4igus sai Narva raekoda kannatada, p\u00e4rast seda on hoonet osaliselt restaureeritud. T\u00e4nap\u00e4eval on ehitis kolmekorruseline, kelpkatus ja torn on juba taastatud. Viimased paark\u00fcmmend aastat on ehitis siiski kasutusel olnud v\u00e4he ja suuresti t\u00fchi. Raekoja ees tegime grupiga ka paar pilti. P\u00e4rast piltide tegemist k\u00fclastasime raekoja k\u00f5rval asuvat Muna kohvikut, kus linnas veel viimast korda einestasime.<\/span><\/p>\n

\"\"
Narva raekoda<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Rootsi l\u00f5vi<\/strong><\/span><\/p>\n

Teinud veel enne viimase objekti k\u00fclastamist kiire p\u00f5ike Narva Aleksandri kiriku juurde, leidsime enda eest kivist metsiku aafrika looduse esindaja. Rootsi kinkis Rootsi l\u00f5vi skulptuuri Eesti riigile aastal 1936. See on graniitalusel seisev l\u00f5vi, \u00fche k\u00e4pa all kera. Kuju k\u00fclje peal on Karl XII monogramm ning aastaarv 1700 ladina numbritega. Kuju originaal, mis valmis aastal 1704 ning mille autor on Bernard Fouquet, t\u00e4histas Rootsi v\u00f5itu Venemaa \u00fcle Narva lahingus aastal 1700. See v\u00f5it oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, sest Rootsi v\u00e4ed olid tunduvalt v\u00e4iksemad, kui vastase omad. Narva lahing toimus p\u00f5hjas\u00f5ja osana. See s\u00f5da kestis aastast 1700 aastani 1721 ning algas, sest mitmed riigid n\u00e4gid Rootsi, tollase Eesti alade omaniku, suurt v\u00f5imu L\u00e4\u00e4nemerel ning soovisid osa sellest endale saada. P\u00f5hjas\u00f5ja ajal oli Rootsi kuningas noor Karl XII (sellep\u00e4rast on tema nimi kujul). Koopia originaal sulatati ilmselt teise maailmas\u00f5ja k\u00e4igus Saksamaal \u00fcles, selle koopia, n\u00fc\u00fcd kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4iksem, pandi uuesti \u00fcles aastal 2000- ehk n\u00fc\u00fcd on Narvas koopia koopia. Rootsi l\u00f5vi on \u00fcks Narva t\u00e4htsamaid s\u00fcmboleid. Meie k\u00fclastasime Rootsi l\u00f5vi \u00f5htul, kui oli \u00fcsna k\u00fclm ja pime. L\u00f5vi oli t\u00f5epoolest seal ja vaatas kaugusesse.<\/span><\/p>\n

\"\"
Rootsi l\u00f5vi<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

L\u00f5puks oli sama pime kui meie reisi alguses. Rong viis meid tagasi pealinna, loodetavasti paari kogemuse v\u00f5rra targemana.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

HAAPSALU – Chris, Jan, Markus, Hedvig, Kaspar ja Johannes<\/strong><\/span><\/p>\n

Haapsalu rajas Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskop Hermann I, peale vana keskuse, Vana-P\u00e4rnu mahap\u00f5letamist leedukate poolt. Linn otsustati rajada L\u00e4\u00e4ne-Eestisse, kuna sealne asukoht oli v\u00e4lisr\u00fcndajate eest paremini kaitstud. Riia linna\u00f5iguse sai Haapsalu 1279. aastal. Linna ajalooline nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest s\u00f5nast Haavasalu v\u00f5i 12. sajandi l\u00f5pul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest. Keskajast p\u00e4rinevad Haapsalu ja Lihula piiskopilinnus, paljud kirikud, samal ajal kujunes ka rannarootsi asustus. Uusajal oli L\u00e4\u00e4nemaa nii Rootsi kui ka Venemaa koosseisus. Rootsi aeg t\u00f5i kaasa muutused kirikuarhitektuuris ja m\u00f5isahoonete p\u00fcstitamise, t\u00e4nu rajatud raudteele<\/span>arenes L\u00e4\u00e4nemaa kiiresti.\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

Peeter I maja<\/strong><\/span><\/p>\n

Reaalkooli \u00f5pilaste jaoks on Peeter I \u00fcks t\u00e4htsamaid Vene tsaare, sest just tema auks asutati 1881. aastal Tallinna Peetri Reaalkool. Selle t\u00f5ttu otsustasime Haapsalus k\u00fclastada ka Peeter I maja. 1715. Aasta juulis k\u00e4is Peeter I Eesti rannikul s\u00f5jasadamale asukohta otsimas, laev pandi ankrusse Osmussaare kandis ning Peeter I isiklikult k\u00e4is Noarootsi ja Haapsalu kandis maad vaatamas. Haapsallu j\u00f5udes k\u00e4is tsaar mitmetes paikades, millest on t\u00e4naseks alles j\u00e4\u00e4nud mitmeid legende, millest \u00fcks k\u00f5lab j\u00e4rgmiselt: \u201cOotamatult linna sattunud Peeter kohtas oma teel meest, kes parasjagu parandas katust. Peeter tahtis temaga juttu puhuda, et linnas valitsevast elust-olust teada saada. Mees aga kartis l\u00e4henevat vihma ja pidas jutupuhumist ajaraiskamiseks. Seepeale ronis Peeter majakatusele ja aitas teda. T\u00f6\u00f6 k\u00e4igus sai ta teada, et mehe nimi on Jencken ning et ta on peale laastavat katku ainus linna magistraadi esindaja. Seepeale andis Peeter I foogt Jenckenile linna piires ainu\u00f5iguse \u00f5lle ja kange alkoholiga kauplemiseks, \u00fchtlasi m\u00e4\u00e4ras ta Haapsalu linnapeaks. Jenckenite perekonna k\u00e4es oli edaspidi mitu sugup\u00f5lve peaaegu p\u00e4rilikuna linnapea ametikoht, suguv\u00f5sa oli l\u00e4bi paljude aegade Haapsalus \u00fcks j\u00f5ukamaid ning neile kuulusid v\u00e4ga paljud majad peat\u00e4nava \u00e4\u00e4res. Nii ongi peat\u00e4nav on saanud oma arhitektuurilise n\u00e4o nende maitse j\u00e4rgi.\u201d Samale majale, mille katust Peeter parandada aitas, on paigaldatud m\u00e4lestustahvel. N\u00f5ukogude ajal taheti promenaadi \u00e4\u00e4rde ehitada hiiglaslik sanatooriumikorpus. Selleks oleks pidanud lammutama R\u00fc\u00fctli t\u00e4nava ja promenaadi vahele j\u00e4\u00e4vad majad. Et lammutamisele oleks l\u00e4inud ka Peetri maja, siis j\u00e4i promenaadi \u00e4\u00e4rde rajatava sanatooriumi idee katki. Nii p\u00e4\u00e4stis Peetri maja n\u00f5ukogude ajal Haapsalu vanalinna. Tallinna Reaalkooli usinad \u00f5pilased Mirjam, Jan, Chris-Robin, Hildegard, Hedvig, Juhan, Markus, Sten, Johannes, Kaspar ja Maibrit k\u00e4isid Peeter I maja akna taga uudistamas, ehk leiab ka siit Haapsalust m\u00f5ne tsaari kauge sugulase, kellega oleks tore koos juttu vesta.<\/span><\/p>\n

\"\"
Peeter I maja<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Haapsalu raekoda<\/strong><\/span><\/p>\n

P\u00e4rast Peeter I maja liikusime raekoja poole. Haapsalu raekoda on ehitatud 1775. aastal hilisbaroklikus stiilis. Raekoda ehitisena on lihtne nelinurkne \u00fchekorruseline paekivist maja, millel domineerivad tiheda jaotusega k\u00f5rged aknad. Lisaks on pildilt h\u00e4sti n\u00e4ha on raekojale omased kolmnurkne frontoon ning rokokoostiilis puitnikerdustega uks. Uks on \u00fcpriski h\u00e4sti s\u00e4ilinud ja selle j\u00e4rgi on tehtud ka 1970. aastatel restaureerimist\u00f6\u00f6de k\u00e4igus valmistatud tagauks. Hoone, mis algselt oli ning ka praegu on helekollane, on mitmeid kordi \u00fcle v\u00e4rvitud ning vahepeal oli isegi helesinine. Algselt oli ka majas barokile iseloomulik ruumide jaotus ehk uksed asusid \u00fchel pikiteljel. Lisaks asus maja keskel mantelkorsten, mis t\u00e4nap\u00e4evaks k\u00fcll s\u00e4ilinud pole, aga mantelkorstna v\u00f5ib t\u00e4nap\u00e4eval leida n\u00e4iteks Orava m\u00f5isast, kus Vabaduss\u00f5jas langes Reaalkooli \u00f5pilane Artur Sisask. Linna omavalitsuse asupaigaks oli raekoda kuni Saksa okupatsiooni alguseni 1941. aastal. Muuseumiks, mis on ka hoone funktsioon t\u00e4nap\u00e4eval, sai hoone aga 1950. aastal. Muuseumi p\u00fcsiekspositsioon tutvustab 20. sajandi esimese poole Haapsalu, annab \u00fclevaate elust Haapsalus, linnakeskkonnast ja k\u00f5ige olulisematest vaatamisv\u00e4\u00e4rsustest.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Haapsalu piiskopilinnus<\/strong><\/span><\/p>\n

Kuskil l\u00f5una ajal j\u00f5udsime Haapsalu piiskopilinnusesse. Vaatepilt oli muidugi imelilus. Kastell-linnuse, mille ehitamist alustati 1279. aastal, kahte torni kaunistas ere lumi. Enne linnusemuuseumisse sisenemist ronisime k\u00f5ik koos k\u00fcnkale, kus asus kahur. K\u00fcnkast \u00fcles saamine oli keeruline, sest maapind oli lumest libe. Sellest saime paar head pilti ka. Samuti tegime ka v\u00e4ikse lumes\u00f5ja ning arutlesime, mis oleks parim viis soodsalt muuseumisse sisse saada. Soodsaim viis v\u00e4lja m\u00f5eldud, sisenesime muuseumisse.<\/span><\/p>\n

\"\"
Piiskopilinnusega tutvumas<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Haapsalu toomkirik<\/strong><\/span><\/p>\n

Teise nimega Haapsalu linnuse kirik on, nagu nimi ka \u00fctleb, Haapsalu linnuses asuv keskaegne kirik. Tegemist oli ka Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopkonna peakirikuga. Kiriku rajamise aasta pole t\u00e4pselt teada, kuid arvatakse, et kirik rajati 1250\/60. aastatel. Kirik on ehitatud romaanikalt gootikale \u00fcleminevas stiilis, mist\u00f5ttu v\u00f5ib leida kirikus nii romaani kui ka gooti stiili tunnuseid (teravkaarsed roidv\u00f5lvid – gooti stiil, seinapiilarite kapiteelide stiliseeritud taimdekoor – romaani stiil). Kirikut on v\u00f5imalik k\u00fclastada \u00fches linnusega, mida tegime ka meie. Meie \u00f5nneks saime kuulata ka imeilusat koorimuusikat<\/span>. Nimelt oli t\u00e4pselt meie k\u00fclastuse ajal proovi tegemas Haapsalus tegutsev t\u00fctarlastekoor Canzone. Kiriku akustika oli imetlusv\u00e4\u00e4rne ning laulmist seal kuulata oli puhas r\u00f5\u00f5m. Aga kirik on natukene ka aja jooksul muutunud. Raskesti sai kirik kannatada 1688. aastal toimunud tulekahjus, lisaks h\u00e4vis 1726. aastal kiriku katus. Peale seda j\u00e4i kirik varemetesse ning alles 19. sajandi teisel poolel kirik taastati. Selle k\u00e4igus asendati romaani stiilis portaal neogooti astmikportaaliga ning viidi kirikust v\u00e4lja hauaplaadid.\u00a0\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

\"\"
Ernst Enno m\u00e4lestussammas<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

P\u00c4RNU – Tuuli, Lotta, Richard, Markus, T\u00f5nis ja William<\/strong><\/span><\/p>\n

Keskaeg algas Eestis muistse vabadusv\u00f5itluse l\u00f5puga 1227. aaastal. Keskaegne P\u00e4rnu jagunes kaheks linnaks: Uus-P\u00e4rnu ja Vana-P\u00e4rnu, mis olid kaks \u00fcheksast Eesti tolleaegsest linnast. \u00dclej\u00e4\u00e4nud olid Tallinn, Tartu, Viljandi, Paide, Haapsalu, Rakvere ning Narva.<\/span>Esimest korda mainiti P\u00e4rnu linna (tollaaegne Perona) 1251. aastal. Linn kerkis esmalt Vana-P\u00e4rnu asukohale ehk j\u00f5e paremale kaldale. Ordu alade ja Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopkonna piir jooksis m\u00f6\u00f6da j\u00f5ge, mist\u00f5ttu kujunes kaks linna erinevate \u00f5igustega eri valitsejatelt. Paraku langes Vana-P\u00e4rnu r\u00fc\u00fcstamise ohvriks, misj\u00e4rel linn koliti \u00fcmber vastaskaldale (Uus-P\u00e4rnu).\u00a0<\/span>Keskajal sai P\u00e4rnust hansalinn ja Liivimaa ordu komtuurkonna keskus. P\u00f5hiline elu keerles \u00fcmber kaubanduse, kaubeldi nii turul kui ka poodides. P\u00e4rnu linnal olid tihedad kaubandussidemed Riia, Tallinna, Madalmaade, L\u00fcbecki, Rostocki ja Danzigiga. Peamiselt eksporditi p\u00f5llumajandussaadusi, kuid ka h\u00fclgerasva, h\u00e4rja- ja lehmanahku, sokusarvesid jmt. P\u00e4rnu kaudu imporditi soola ja heeringat, mida tarbisid nii linnaelanikud, aadlikud kui ka talupojad. J\u00f5ukamatele klientidele pakuti viinamarjaveini, \u00f5lu ja idamaiseid v\u00fcrtse. V\u00e4ikekaubandusega v\u00f5isid tegeleda ainult P\u00e4rnu linna kodanikud, vabadel kaubasellidel oli kauplemine keelatud.\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

Vana-P\u00e4rnu<\/strong><\/span><\/p>\n

Vana-P\u00e4rnu asutas Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskop Sauga j\u00f5e suudmesse, millest kujunes 1251. aastaks Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopkonna keskuseks. Linnas kehtis kohaliku p\u00e4ritoluga piiskopi\u00f5igus. Paraku 1263. aastal p\u00f5letasid leedulased Vana-P\u00e4rnu maha ning Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopkonna pealinn viidi Haapsallu. K\u00fcll aga aja m\u00f6\u00f6dudes suutis Vana-P\u00e4rnu oma positsiooni taastada ning pakkuda Uus-P\u00e4rnule kaubanduslikku konkurentsi.<\/span>Vana-P\u00e4rnul erinevalt Uus-P\u00e4rnust polnud linnam\u00fc\u00fcri, mis soodustas selle r\u00fc\u00fcstamist. Haripunktiks osutus Liivi s\u00f5da, mille k\u00e4igus purustati Vana-P\u00e4rnu t\u00e4ielikult. S\u00e4ilinud on vaid Vana-P\u00e4rnu kalmistu. Liivi s\u00f5ja tagaj\u00e4rjel Vana-P\u00e4rnust tekkinud kalurik\u00fcla liideti 19. sajandil P\u00e4rnuga.<\/span><\/span><\/p>\n

Uus-P\u00e4rnu<\/strong><\/span><\/p>\n

Konrad von Mandern, Saksa ordu Liivimaa haru ordumeister, pani 5. aprillil 1265 aluse Uus-P\u00e4rnu (Embeck) linnale. Linn asutati P\u00e4rnu ordulinnuse \u00fcmber, millest sai oluline sadamakoht (Novgorodisse viiv j\u00f5etee) ning ainuke linnam\u00fc\u00fcriga \u00fcmbritsetud kindlus Tallinna ja Riia vahel. 14.-15. sajandil elas Uus-P\u00e4rnus umbes 400-500 inimest, kuid 16. sajandiks kasvas elanike arv 600-ni. Valitsusorganina tegutses linnas j\u00f5ukate linnakodanike seast valitud P\u00e4rnu raad. Keskaegsete linnade kujunemisel oli oluline linna\u00f5igus, mille andis antud piirkonna maaisand. Ordu aladel asuv ning ordulinnuse juurde tekkinud Uus-P\u00e4rnu sai oma linna\u00f5iguse (Hamburgi \u00f5igusel rajanev Riia \u00f5igus) 1318. aastal.<\/span>
\nP\u00e4rnu ordulinnus ehitati 14. sajandil, mil valitses ordumeister Gerhard von Jork. Hiljem ehitati Uus-P\u00e4rnu umber ka kivim\u00fc\u00fcr ja teine eeskindlus, et kindlustada P\u00e4rnu linna ja linnust. P\u00e4rnu kivim\u00fc\u00fcris oli seitse v\u00e4ravat: j\u00f5epoolsel k\u00fcljel J\u00f5e v\u00e4rav, V\u00e4ike v\u00e4rav ja Gilditoa v\u00e4rav, idak\u00fcljel Viljandi (ka Karja) v\u00e4rav ning l\u00f5unak\u00fcljel Riia ja Ranna v\u00e4rav. Ringm\u00fc\u00fcri kirdenurgas asus \u00fcmartorn (Viljandi torn, Valge torn, P\u00fcssirohu torn). 1533. aastal plahvatas suures tulekahjus seal hoitud p\u00fcssirohi, kuid torn taastati veelgi v\u00f5imsamana ja uueks nimeks pandi Uus torn. M\u00fc\u00fcri kaguosas seisis Punane torn, Valge torni asukoht on t\u00e4nap\u00e4eva Port Arturi tagusel parkimisplatsil kivisillutisega maha m\u00e4rgitud. P\u00fchavaimu t\u00e4nava otsas asus samanimeline linnam\u00fc\u00fcritorn. Keskaegsetest linnakindlustustest on kahjuks s\u00e4ilinud vaid 15. sajandil rajatud Punane torn.<\/span>15. sajandi l\u00f5puks \u00fcmbritses linna Vallikraav. Ajaloolased on 17. sajandi linnaplaanidelt v\u00e4lja lugenud, et P\u00e4rnu linna \u00fcmbritses 19 meetri laiune vesit\u00f5ke ja P\u00e4rnu muldkindlustused.<\/span><\/p>\n

Punane torn<\/strong><\/span><\/p>\n

Punane torn on vanim s\u00e4ilinud ehitis P\u00e4rnus, mis ehitati 15. sajandil linnam\u00fc\u00fcri kagunurka. Punane torn oli keskaegse Uus-P\u00e4rnu linnakindluse \u00fcks osa ning ka kauaaegne linna vangla. Nime sai maakividest ehitatud torn punastest tellistest kattevoodi j\u00e4rgi. Keskaegne vangikong asus maapinnast kuue meetri s\u00fcgavusel keldris. Torni \u00fclemisi korruseid, mille seinad olid ligi kahe meetri paksused ja kus paiknesid kitsad laskeavad, kasutati linna kaitses. Arvatakse, et torni neljandat korrust rakendati vahitornina \u00fcmbruskonna j\u00e4lgimiseks. T\u00e4nap\u00e4eval tegutseb Punases tornis P\u00e4rnu Muuseumi filiaal, kus on v\u00f5imalik tutvuda kunagise vangitorni ja keskaegse P\u00e4rnu looga. Torni hoovigaleriis tutvusime stendin\u00e4itusega kohalikust ajaloost. Hoovist leiab ka keskaegse Veskim\u00e4ngu.<\/span><\/p>\n

\"\"
Punane torn<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

P\u00e4rnu muuseum<\/strong><\/span><\/p>\n

P\u00e4rnu Muuseumile pani aluse 1896. aastal asutatud baltisakslastest ajaloohuviliste linnakodanike \u00fchendus P\u00e4rnu Muinasuurimise Selts (Pernauer Alterthumforschende Gesellschaft). Eesm\u00e4rgiks oli kohaliku ajaloo uurimine ja s\u00e4ilitamine. Muuseumi kollektsioon kasvas t\u00e4nu annetustele ja ostudele ning see otsustati avada ka laiemale publikule. Esialgu vaid piiratud huvilistele avatud muuseum kolis 1909. aastal Elevandi tn 7 asunud hoonesse, kuid see p\u00f5les maha II maailmas\u00f5ja k\u00e4igus aastal 1944. Kollektsioon sai kannatada ning mitmed unikaalsed esemed h\u00e4visid. Muuseum riigistati 1940. aastal ning aastal 1944 kolis muuseum Aia t\u00e4navale, n\u00fc\u00fcd hakati kujundama ekspositsiooniruume. Aastaks 1971 oli muuseumi kollektsioon paisunud 83 160 eksponaadini ning tollaaegne hoone j\u00e4i kitsaks. Siis koliti P\u00e4rnu j\u00f5e \u00e4\u00e4res asuvasse 19. sajandi viljaaita (Aida tn 3). Uus Aidahoone koos uute, interaktiivsete p\u00fcsin\u00e4itusega avati 2012. aastal. T\u00e4naseks saab muuseumis kogeda 11 000 aastat Eesti ajalugu, selle hulgas Pulli asula aeg, Eesti Vabariigi v\u00e4ljakuulutamine ning Hansa linna eluolu ja kaubandus.<\/span><\/p>\n

\"\"
P\u00e4rnu muuseum<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Hansa liit<\/strong><\/span><\/p>\n

Hansa Liit oli 12. ja 17. sajandi vahel tegutsenud nii linnade kui ka individuaalsete kaupmeeste kaubanduslik ning poliitiline liit. 1143. aastal rajati l\u00e4\u00e4ne-slaavlastelt vallutatud aladele L\u00fcbeck, mis kujunes sakslaste idaretkede v\u00e4ravaks (Laur et al. 2005: 44). Hansa Liitu juhiti L\u00fcbeckist, sest see oli s\u00f5lmpunkt P\u00f5hja- ja L\u00e4\u00e4nemere vahel. Hiilgeajal kuulus korraga Hansa Liitu ligi 70 linna, kokku aga 160 erinevat linna. Kui algselt olid \u00fcksikud kokkulepped ja lepingud, siis 14. sajandi keskpaigas oli Hansa Liidul oma kindel struktuur, juhtimine ja eesm\u00e4rgid. Hansa Liidu \u00fcks peamisi eesm\u00e4rke oli \u00fchendada liikmeslinnade j\u00f5ud L\u00e4\u00e4ne- ja P\u00f5hjamere kaubanduse korrastamiseks ning l\u00e4bi selle kindlustada kaubateede ohutus maal ja merel. Riikide suurenemise ja kaubateede \u00fcmberpaiknemise t\u00f5ttu hakkas Hansa Liidu t\u00e4htsus v\u00e4henema ning lagunes t\u00e4ielikult kolmek\u00fcmneaastase s\u00f5ja ajal.<\/span><\/p>\n

Hansalinn P\u00e4rnu<\/strong><\/span><\/p>\n

Keskajal oli Eestis 4 hansalinna: Viljandi, Tallinn, Tartu ning meie lemmik, Uus-P\u00e4rnu. P\u00e4rnu keskaegne nimi oli Perona. Uus-P\u00e4rnu kuulus ordule ning l\u00e4bi selle saigi ta Hansa Liitu. Kuna Vana-P\u00e4rnu ei kuulunud liitu, ei saanud viimane Uus-P\u00e4rnult raha, soola ega muid tooteid kauplemiseks. Uus-P\u00e4rnu oli \u00fcks peamisi linnu, kust imporditi kaupu L\u00fcbeckist. Hansaliitu kuulumine tagas Uus-P\u00e4rnule kaitse, kauplemiseelised, kunstiarengu ning soodustas reformatsiooni Uus-P\u00e4rnus. (P\u00e4rnu linnavalitsuse koduleht)<\/span>
\nOlulisematest sisseveoartiklitest oli esikohal kalev, j\u00e4rgnesid \u00f5lu, humalad, sool, linane riie, heeringad, kuivatatud tursk ja mitmesugused veinid. L\u00fcbeckisse veeti kohalikust kaubast lina (92,5% P\u00e4rnu ekspordi koguv\u00e4\u00e4rtusest), rukist, tuhka, t\u00f5rva, h\u00fclgerasva, sokusarvi, kanepiheiet ja kasetohtu.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

VILJANDI – Sven, Oskar, Ardi, Johannes, M\u00e4rten ja Uku<\/strong><\/span><\/p>\n

\u00dchel kargel varajasel laup\u00e4eva hommikul leidsime endid keskaegsest Viljandist. \u00dcmbritseva unise vaikuse katkestas Jaani kiriku kellam\u00e4ng, mis k\u00f5las piduliku kutsungina sisenemaks keskaegsesse maailma.<\/span><\/p>\n

Viljandi ordulinnus<\/strong><\/span><\/p>\n

Viljandi ordulinnuse ehitamist alustati M\u00f5\u00f5gavendade ordumeistri Volquini korralduste alusel aastal 1224. Ordulinnust ehitati \u00fcle kolme sajandi ning selle aja jooksul sai linnusest \u00fcks Liivi ordu peamisi tugipunkte kogu Vana-Liivimaal. 1481.<\/span>aastal Ivan III saadetud v\u00e4ed piirasid linnuse ja linna \u00fcmber ning p\u00f5letasid \u00fcmbritseva linna maha, kuid linnust ei suudetud alistada. Liivi s\u00f5jas sai Viljandi ordulinnus sai palju kannatada mitmete piiramiste ja pommitamiste l\u00e4bi. Selle tagaj\u00e4rjel on linnusest t\u00e4naseks j\u00e4rgi varemed.<\/span><\/p>\n

Viljandi linnam\u00fc\u00fcr<\/strong><\/span><\/p>\n

13. sajandi l\u00f5pul valmis k\u00fcmne hektari suurust ala \u00fcmbritsev Viljandi linnam\u00fc\u00fcr. M\u00fc\u00fcr on veidi \u00fcle kilomeetri pikkune ning m\u00fc\u00fcril paikneb 3 v\u00e4ravat ja 4 torni. M\u00fc\u00fcri \u00fcmbritseb 20\u201330 m laiune ning 6 m s\u00fcgavune vallikraav. V\u00f5ttes m\u00fc\u00fcri alguspunktiks ordulinnuse kolmanda eeslinnuse ning liikudes p\u00e4rip\u00e4eva, jooksis linnam\u00fc\u00fcr p\u00f5hja poole kuni Riia v\u00e4ravani. Selle m\u00fc\u00fcril\u00f5igu \u00e4\u00e4rde j\u00e4i ka keskaegne frantsisklaste klooster. Praegu asub v\u00e4rava kohal hoone Kauba t\u00e4nav 12. Riia v\u00e4rava kohta tehti esimesed joonised juba 1911. aastal, mil rajati linna veev\u00e4rki ja kanalisatsiooni. 1980. aastal toimusid siin p\u00f5hjalikumad arheoloogilised uuringud. Riia v\u00e4rava juurest viis m\u00fc\u00fcr linna loodenurgani, kus asus nelinurkne nurgatorn. Sellest m\u00fc\u00fcrijupist on t\u00e4nap\u00e4evani vaadeldav umbes k\u00fcmne meetri pikkune l\u00f5ik, mis on maketina \u00fcles laotud.Loodenurgalt v\u00f5ttis linnam\u00fc\u00fcr suuna Tartu v\u00e4ravale. See m\u00fc\u00fcriosa oli pikka aega \u00fcsna h\u00e4sti s\u00e4ilinud ning sellest on \u00fcles laotud m\u00fc\u00fcrijupp Arkaadia aia Tallinna t\u00e4nava poolses k\u00fcljes. Umbes poolel teel Tartu v\u00e4ravani asus m\u00fc\u00fcri v\u00e4lisk\u00fcljel \u00fcmartorn. Teine linna peav\u00e4ravatest, Tartu v\u00e4rav, asus t\u00e4nase Lossi t\u00e4nava kohal, Jakobsoni kuju ja selle vastas asuva \u00e4rihoone vahelisel alal. Tartu v\u00e4ravast jooksis linnam\u00fc\u00fcr edasi j\u00e4rve poole ning veidi enne praegust Kraavi ja Oru t\u00e4nava ristumiskohta keeras linnuse poole. M\u00fc\u00fcri j\u00e4rvepoolne osa, mida on v\u00f5imalik n\u00e4ha praeguse raekoja hoovis, kulges m\u00f6\u00f6da Linnu ja Lutsu t\u00e4nava tagahoove ning piki h\u00e4sti j\u00e4lgitava vallikraavi \u00e4\u00e4rt kuni ordulinnuseni. Linna j\u00e4rvepoolset k\u00fclge kaitsesid t\u00f5en\u00e4oliselt kaks torni. Esimest neist, Moskva torni, on mainitud ja kujutatud nii Poola kui ka Rootsi aja allikates. Kuigi t\u00e4nap\u00e4evani pole seda ehitist arheoloogiliselt tuvastatud, arvatakse, et see v\u00f5is asuda praegusest Trepim\u00e4e tammist m\u00f5nik\u00fcmmend meetrit linnuse poole. Teine, m\u00e4rksa v\u00e4iksem torn asus Pika t\u00e4nava ja linnam\u00fc\u00fcri l\u00f5ikekohalt m\u00f5ned meetrid linnuse poole. M\u00f5lema torni puhul v\u00f5ib arvata, et need ehitati Liivi s\u00f5ja ajal.<\/span><\/p>\n

\"\"
Linnam\u00fc\u00fcr<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Viljandi Jaani kirik<\/strong><\/span><\/p>\n

Asub otse kesklinnas keskaegse linnuse varemete ja toonase turuv\u00e4ljaku (praegune Johan Laidoneri plats) vahetus naabruses. Algselt ehitati frantsiskaani kloostri kirik aastatel 1466-1472. Kuna p\u00fcha Franciscuse ordu ideaalid olid kasinus ja \u00fclev lihtsus, sai kirik tagasihoidlik ja v\u00f5lvimata. Hoone asus vahetult linnam\u00fc\u00fcri \u00e4\u00e4res, seet\u00f5ttu vajas see m\u00fc\u00fcril\u00f5ik kaitset. Nii sai kirik oma l\u00e4\u00e4netorni, kuigi ordu reeglid ei pidanud kirikutorne sobivaks.1560. aasta s\u00f5jas kirik purustati. Selle varemetele rajati 17. sajandil uus ristija Johannesele p\u00fchendatud kirik, mis omakorda sai kannatada P\u00f5hjas\u00f5jas. 18. sajandil sai kiri tornikiivri, mis kahjuks 1811. aastal p\u00f5les – neli aastat hiljem valmis praeguseni s\u00e4ilinud hilisbarokne tornikiiver. 1850. aastal suleti kirik n\u00f5ukogude v\u00f5imu poolt ning muudeti kaubalaoks. Uuesti taastatud puup\u00fcsti t\u00e4is kirikus peeti 1991. aastal esimene jumalateenistus ning evangelist Johannese p\u00e4eval, 27. detsembril 1992. aastal p\u00fchitseti kirik sisse. Jaani kirik on k\u00fclastajatele avatud aastaringselt. Kiriku kaunis sisearhitektuur on m\u00e4lestis oma ajastu vaimsusest. Keskaegsed on ka kiriku p\u00f5hiseina ukseavad, lame kaaristu, selle l\u00e4\u00e4nepoolne aken, altariruumi kaaristud ja orvad. Kiriku kellatornis on 25 kellaga kellam\u00e4ng ja 3 tornikella, mis on Eestis ainulaadsed. Kellam\u00e4ngu on v\u00f5imalik kuulata iga p\u00e4ev 5 korda p\u00e4evas.<\/span><\/p>\n

Viljandi muuseum<\/strong><\/span><\/p>\n

Viljandi muuseum asub vanas apteegihoones, mille kahel korrusel paikneb p\u00fcsin\u00e4itus, mis tutvustab Viljandimaa ajalugu l\u00e4bi aastasadade. Keskaega p\u00e4\u00e4semiseks l\u00e4bisime me esiaja mesoliitikumist kuni 13.sajandi esimese veerandini, millest saime \u00fclevaate rikkalikku arheoloogiliste leidude kogu imetledes. Keskaega kajastab Viljandi ordulinnuse t\u00e4pne makett. J\u00e4rgisime soovitust tutvuda maketiga enne linnusevaremete k\u00fclastamist ja jagame seda soovitust omakorda edasi tulevastele keskaegse Viljandi k\u00fclastajatele. Muuseumis aitab keskaega sisse elada tolleaegse linna plaan, talu- ja sepat\u00f6\u00f6riistad, k\u00e4sit\u00f6\u00f6 ja kaubandusega seonduv\u2026 Huviga uurisime kogu Viljandimaalt p\u00e4rit keskaegseid arheoloogilisi leide. L\u00f5puks j\u00f5udsime aastasada aastasaja j\u00e4rel erinevaid ruume l\u00e4bides t\u00e4nap\u00e4eva v\u00e4lja ja olime oma p\u00f5neva r\u00e4nnaku eest v\u00e4ikesele kompaktsele muuseumile v\u00e4ga t\u00e4nulikud.<\/span><\/p>\n

\"\"
Johan Laidoneri ratsamonument<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

RAKVERE – Roosi, Elisabeth, Laur, Alina, Lisette, Anna ja Helena<\/strong><\/span><\/p>\n

\u00c4ratuskella helisedes oli v\u00e4ljas pime, kell liiga v\u00e4he, silmad alles magusat uneliiva t\u00e4is ning teki alt v\u00e4ljas hirmutavalt k\u00fclm. N\u00e4dalavahetusel niimoodi oma voodi soojast embusest v\u00e4lja ronida tundus vastu k\u00e4ivat isegi loodusseadustele. Sellest hoolimata astusid k\u00f5ik r\u00f5\u00f5msate tervituste saatel riburadamisi rongi. P\u00e4ris viimasel hetkel n\u00e4gime vaguni aknast oma suureks kergenduseks ka meist viimast, juba kadunuks peetut, tulisjalu perrooni poole tuiskamas. Piletikontrol\u00f6r m\u00fcntidega \u00fcle puistatud, j\u00f5udis uinakute, vene keele s\u00f5nade ja meeldiva vestluse saatel pea k\u00e4tte hetk v\u00e4ljuda k\u00f5rvetavalt k\u00fclma talvehommikusse. Lumehelbed katsid riided, katsid koti ning ninale musisid jagades tungisid ka v\u00e4gisi prillidele ja silma. Varsti andsid ka jalad valjuh\u00e4\u00e4lselt teada, kui v\u00e4ga neil meist, meie m\u00e4rgades sokkides ja\u00a0 taliekspeditsioonidest k\u00f5rini oli. Ebameeldivusi ja alamate m\u00e4ssu (valutavad s\u00f5rmed ja varbad) ignoreerides \u00fcritasime keskenduda hoopis meid avas\u00fcli vastu v\u00f5tva linna toredatele inimestele, kaunile hoonestusele, armsatele koertele ja vaikselt selginevale taevale.\u00a0<\/span><\/p>\n

Linnuse \u00fcldmulje<\/strong><\/span><\/p>\n

Linnusesse astudes transporditakse k\u00fclastaja hetkega keskaegsesse Liivimaale. Linnuse t\u00f6\u00f6lised, kes kannavad 14. sajandi kuumimat moodi, v\u00f5tavad k\u00f5rgest soost k\u00fclalised soojalt vastu ja tutvustavad neile p\u00f5hjalikult linnuse majaplaani ja sealseid teenuseid, sh l\u00fchike kuid tabav p\u00f5rguk\u00fclastus ja martinsaarelik alkeemia sissejuhatav kursus. Linnuse \u00fclemisel korrusel peitus kardina taga v\u00e4ike kabel, kus ajalooliselt r\u00fc\u00fctlid osalesid missal ja p\u00e4evastel palvustel. Kabeli tagant avanes m\u00f5\u00f5gasaal, kus leidus k\u00f5ike rapiirist viikingim\u00f5\u00f5gani. Suursuguste k\u00fclalistena oli meil v\u00f5imalus terariistadega k\u00e4tt proovida, tingimusel, et ei vallandu m\u00f5\u00f5gav\u00f5itlus. Keskaegse ajar\u00e4nnaku raames saime veel veeta aega Rakvere linnuse sisehoovis elavate loomade seas, kes uitasid vabalt ringi ja p\u00fcherdasid v\u00e4rskel lumel.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Linnuse ajalugu<\/strong><\/span><\/p>\n

1238 -1346 kuulus Rakvere (Wesenberg) Eestimaa hertsogkonna koosseisu, mille hertsogiks oli Taani kuningas. Tema nimel valitses Tallinnas resideeruv kuningale alluv asehaldur ning Rakveres valitses asehaldurile valitsev \u00fclemjuhataja. 13. saj rajasid taanlased endise muinaslinnuse asemele kivist kaitserajatised ja 14. sajandi keskpaigaks oli Vallim\u00e4ele p\u00fcstitatud taanlaste rajatud ringm\u00fc\u00fcrlinnus. Peale J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu (23. aprill 1343 – 1345) andsid Harju-Viru vasallid end Liivi ordu kaitse alla ning 16. maist 1343 kuulus Rakvere linnus Liivi ordule. 1346. aastal m\u00fc\u00fcs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa hertsogkonna 19 000 h\u00f5bemarga (u. 4,4 tonni h\u00f5bedat) eest Saksa ordule, kes omakorda m\u00fc\u00fcs alad Liivi ordule. 6000 h\u00f5bemarka (u. 1,6 tonni h\u00f5bedat) sai Brandenburghi krahv Saksa ordult kompensatsiooniks Taani kuninga poolt talle m\u00e4\u00e4ratud alade (Eestimaa hertsogkond) kaotamise eest. Ordu ajal valitses Rakveret foogt – <\/span>k\u00f5rgem haldusametnik ja<\/span> kohtunik. Orduajal ehitati Rakvere linnus p\u00f5hjalikult \u00fcmber. Ringm\u00fc\u00fcrlinnusest sai konvendihoone, mis sobis paremini vaimuliku Liivi r\u00fc\u00fctliordu vajadustega. Konvendihoone asus linnuse p\u00f5hjaosas, mille keskele j\u00e4i ristk\u00fclikukujuline sisehoov. Seda \u00fcmbritsesid kabel, kapiitli- e. koosolekutesaal, refektoorium e. s\u00f6\u00f6gisaal ja dormitoorium ehk magamissaal. L\u00f5una poole j\u00e4i eeshoov, mille m\u00fc\u00fcri \u00e4\u00e4res paiknesid k\u00e4sit\u00f6\u00f6kojad, laudud, tallid ja teised majapidamishooned. Eeshoovi kirdenurka rajati 16. sajandi esimesel poolel rondeel \u2013 pool\u00fcmar suurt\u00fckitorn. <\/span>Orduaeg kestis kuni Liivi s\u00f5jani ehk kuni 1558. aasta juulini, kui venelased v\u00f5tsid linnuse Liivi ordu foogtilt Gert Huyn von Ansteraidtilt ilma vastupanuta \u00fcle. Selle kohta v\u00f5ib leida detailsema \u00fclevaate Johann Renneri Liivimaa kroonikas.<\/span> Liivi s\u00f5ja ajal kuulus linnus venelaste valdusesse, kes kasutasid linnakodanike majade ja frantsisklaste kloostri k\u00fcljest murtud kive, et ehitada linnuse \u00fcmber uus kindlustusteliin. 1577. aastal langes Rakvere linnuse all Liivimaa Hanniball Ivo Schenkenberg venelaste k\u00e4tte, kes viisid ta Pihkvasse, kus ta tsaar Ivan IV Julma k\u00e4sul hukati.\u00a0 1576. aasta juulis, kui Vene v\u00e4ed j\u00f5udsid Tallinna l\u00e4histele moodustas Schenkenberg talupoegadega v\u00e4esalga linna kaitsmiseks. Tema lipkond sai kiiresti tuntuks oma julge ja kavala tegutsemise ning paljude v\u00f5itude eest. 4. m\u00e4rtsil 1581. aastal vallutas rootsi v\u00e4gi Pontus de la Gardie juhtimisel territooriumi venelastelt tagasi.<\/span> 1599. aastal puhkes katoliikliku Poola ja Rootsi kuninga Sigismund II ja tema onu, luterliku Karl IX vahel kodus\u00f5da. 1600. aastal langesid P\u00f5hja-Eesti alad ja linnus Karl IX valdusesse, kuid 1602. aastal vallutasid poolakad Rakvere. 1600-1629 aastail toimunud Pool<\/span>a-Rootsi s\u00f5ja k\u00e4igus lasid nii poolakad kui ka rootslased linnuse osaliselt \u00f5hku ning sellest<\/span>ajast saati seisab linnus varemetes. Linnus isegi kustutati 1635. aastal rootslaste kindluste nimekirjast. Edaspidi kuulus linnus Rakvere m\u00f5isale.<\/span><\/span><\/p>\n

Dante j\u00e4lgedes<\/strong><\/span><\/p>\n

Olles natuke aega nautinud linnust, kutsuti meid piinakambrisse. Olime juba valmis \u00f5udustega kohtuma, kui meid peatas \u00fcks linnuse elanik, kellega olime juba kohtunud ja ta tuli ise meile juhiks, teades meid ja meie hirme paremini. Piinakambris leidsime \u00fche eelneva turisti j\u00e4\u00e4nused, kes polnud t\u00f5n\u00e4oliselt piletiraha tahtnud maksta. Seal r\u00e4\u00e4giti, kuidas timukad tegelikult oma n\u00e4gu ei katnud, sest nagunii k\u00f5ik teadsid kellega tegu oli. \u00dchtlasi selgus, et hispaanlased olid leidlikud piinamisvahendite leiutajad. Nii h\u00e4biv\u00e4\u00e4ristavad riistad nagu Hispaania viiul, mis oli p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fcmber k\u00e4te ja kaela k\u00e4iv j\u00e4ik v\u00f5ru, millel oli k\u00fcljes kelluke ja siis saadeti inimene linnat\u00e4navatele. Seal oli ka Hispaania tool, millega purustati inimese kaelal\u00fclid. Ja loomulikult oli seal piinapink, millega venitatakse Rakvere korvpallimeeskonda. Sealt l\u00e4ksime surmakambrisse, kus kohtusime kolme meeldiva isiksuse katku, n\u00e4lja ja s\u00f5jaga, katk oli k\u00fcll uhkeldaja, r\u00e4\u00e4kides, kuidas ta tappis 200 miljonit inimest Euroopas aga muidu v\u00e4ga meeldiv seltskond. Seej\u00e4rel k\u00f5ndisime Dante j\u00e4lgedes l\u00e4bi P\u00f5rgu ja nagu Dantegi, j\u00f5udsime l\u00f5puks pattudest puhtana maapinnale tagasi.<\/span><\/p>\n

\"\"
Piinamiskambris<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Alkeemia<\/strong><\/span><\/p>\n

P\u00e4rast p\u00f5rgut oli aeg suunduda alkeemiasse. Alkeemia eesm\u00e4rkideks oli tarkade kivi valmistamine ja elueliksiiri loomine. Esimesel oli v\u00f5ime muuta madalamaid metalle \u00f5ilsateks metallideks (h\u00f5be v\u00f5i kuld) ja teisel anda noorust ning pikendada eluiga. Kuna neid eesm\u00e4rke pole meie teada veel siiani saavutatud, siis piirdus meie alkeemia tund p\u00fcssirohu tegemisega. Kell 11.00 lasi munk Tauno meie grupi ja \u00fche perekonna teadustekambrisse sisse. Usinate \u00f5pilastena ronisime kohe esimesse pinki ning ootasime p\u00f5nevusega tunni algust. Algatuseks r\u00e4\u00e4kis munk meile alkeemia ajaloost ning siis hakkas tutvustama p\u00fcssirohu koostisosi. Ta saatis ringi k\u00e4ima potsiku valge pulbriga, mida v\u00f5is maitsta. Pulbril oli soolalaadne m\u00f5ru maitse, millest sain lahti alles reisi l\u00f5pus, kui me k\u00fclastasime restorani, mis pakkus v\u00fcrtsikat kanasuppi. P\u00e4rast m\u00f5nusa maigu suhu saamist \u00fctles munk meile, et tegemist on saltpeetriga(kaaliumnitraat) ning seda eraldati v\u00e4ljaheidetest. Tundus, et enam \u201cparemaks\u201d see lugu minna ei saa. \u00d5nneks oli see sool eraldatud maagaasist, mitte v\u00e4ljas olevate koduloomade ekskrementidest. P\u00fcssirohu valmistamiseks oli meil vaja ka v\u00e4\u00e4vlit ja s\u00fcsi. S\u00f6ed tuli \u00e4ra uhmerdada ning kuna meie munk uskus \u00f5ppimisse l\u00e4bi tegemise, siis sai j\u00e4lle publik v\u00f5imaluse oma k\u00e4ed loomeprotsessile k\u00fclge panna. P\u00e4rast s\u00fcte uhmerdamist ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud koostisosade lisamist, juhtis munk meid kambrist v\u00e4lja ning me seisime ringis \u00fcmber \u00fche puupaku, mille peale ta laotas vast valminud p\u00fcssirohu. Loomad, teades mis juhtuma hakkab, jooksid kiiresti oma aedikusse ning j\u00e4lgisid toimuvat sealt.\u00a0 Munk s\u00fc\u00fctas tikku ning viis selle pakul oleva p\u00fcssirohu juurde, mis s\u00e4hvatas p\u00f5lema. Sellega oli alkeemia tund l\u00f5ppenud ning t\u00e4nasime tormilise aplausiga munk Taunot.<\/span><\/p>\n

Silt Nero barberi ees<\/strong><\/span><\/p>\n

Juuksurite sissek\u00e4ike ehtivate puna-valgete m\u00e4rkide ajalugu ulatub keskaega, kui ilus soeng polnud sugugi ainus p\u00f5hjus sellest uksest sisse astuda. Nimelt, kui 1163. aastal v\u00e4hendas paavst Alexander III munade t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid, taandades need hinge eest hoolitsemisele, j\u00e4i aadrilaskmine koos hambaarsti ja kirurgi kohustustega barberite kanda. Selleks, et veresooned paremini ligip\u00e4\u00e4setavad oleksid, anti patsiendile pulk, mida k\u00e4es pigistada. Sama pulk kinnitati koos selle \u00fcmber seotud verise sidemega \u00e4ri ette kuulutamaks linnarahvale teenuse usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Euroopas olid sildid punase-valge kirjud, sinise lisasid juurde ameeriklased. P\u00f5hjus pole t\u00e4pselt teada: see v\u00f5is olla nii patriotismi v\u00e4ljendus kui ka viide veenidele. Salongi aknal seisvas nimes sisalduv Nero seostub eelk\u00f5ige vana rooma keisriga, kes valitses aastatel 54-68 ning on tuntud\u00a0 kristlaste tagakiusajana. Konkreetsele salongile nime andjaks on aga hoopis samanimeline bullterjer, kes tervitab r\u00f5\u00f5msa s\u00fcndantsoojendava sabaliputusega k\u00f5iki k\u00fclmast k\u00e4ngunud kliente.<\/span><\/p>\n

\"\"
Nero-nimeline juuksur<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Rakvere kolmainu kirik<\/strong><\/span><\/p>\n

K\u00f5ndides linnuse poole m\u00e4rkasime k\u00f5rget kellatorni ning sellel olevat kella (mis ka t\u00f6\u00f6tas!). J\u00f5udsime sinna nii vara, et kirik ei olnud lahtigi veel, kuid saime keskaegset hoonet imetleda v\u00e4ljast. Keskajal olid valdavateks arhitekuuri stiilideks gootika ja romaani stiil. Teadmistega, et eesti aladel ei ole pea \u00fchtegi puhtalt romaani stiilis kirikut, saime j\u00e4reldada, et tegu on gooti stiilis kivi kirikuga. Seda tunnistavad ka akende teravkaared ning k\u00f5rge ja terav torn. Kiriku ehitus l\u00f5ppes umbes aastal 1430, algsest kirikust alles vaid p\u00f5hiplaan, torn, akende teravkaared ja osaliselt piilarid. Basiilikalaadne ehitis oli p\u00fchendatud peaingel Miikaelile, kes on \u00fcks peainglitest. Ta on Iisraeli ning kristliku koguduse kaitsja, ingliv\u00e4gede juhataja, \u00f5igluse ja armu ingel. Hoone on mitmete s\u00f5dade k\u00e4igus kahjustada saanud ning 19. sajandi l\u00f5pul toimusid viimased muudatused arhitektuuris. Kui linnusest tagasi jalutasime, saime kirikut ka seest n\u00e4ha ja sattusime kogemata esimese advendi teenistusele. Kui oleksime kauemaks j\u00e4\u00e4nud oleksime saanud armulaual k\u00e4ia ja teenistuse l\u00f5pust osa saada. Rongile j\u00f5udmine aga kiirustas meid takka ning selleks korraks pidime keskaegse ehitisega h\u00fcvasti j\u00e4tma.\u00a0<\/span><\/p>\n

M\u00f6\u00f6da Rakveret seigeldes n\u00e4gime palju objekte, nagu:<\/span><\/p>\n

Rakvere kohtuhoone<\/strong>–Rakvere linna \u00fcks esinduslikumaid ametihooneid! Selle projekteerinud on arhitekt K. Nyman ning ehitati see Rakvere-Paide Rahukogule lisaks. Uus kohtumaja hoone on neorenessansilikus stiilis U-kujulise p\u00f5hiplaaniga, k\u00f5rge soklikorrusega, kahekorruseline ja madala kelpkatusega krohvitud paekivi ehitis.<\/span><\/span><\/p>\n

Rakvere pank<\/strong>– 1930. aastatele iseloomuliku arhitektuuriga esinduslik pangahoone linna peav\u00e4ljaku \u00e4\u00e4res. Ehitatud Eesti Panga Rakvere osakonnale. Projekteeris ehitusinsener Ferdinand Gustav Adoff.<\/span><\/p>\n

“Tarvas”\u00a0<\/strong>– tarvast kujutav skulptuur Rakvere Vallim\u00e4el. Kuju autor on skulptor Tauno Kangro. Kuju avati 15. juunil 2002, kui t\u00e4histati 700 aasta m\u00f6\u00f6dumist Rakverele L\u00fcbecki linna\u00f5iguste andmisest. <\/span><\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

TARTU – Siim, P\u00e4rtel, Arthur, Karl-Erich, Kaspar, Oskar ja Karl-Ustav<\/strong><\/span><\/p>\n

12.\u201313. novembril k\u00e4isid seitse tubli ajaloohuvilist \u00f5pilast 139.a-st Tartus, uurimaks selle ajalugu ja ehitisi. Kindlateks sihtkohtadeks olid meil Jaani kirik, Toomem\u00e4gi, Linnam\u00fc\u00fcr ja Tartu \u00dclikool. Neid k\u00f5iki \u00f5nnestus meil n\u00e4ha, pealekauba avastasime veel palju muud p\u00f5nevat.<\/span><\/p>\n

Tartu toomkirik<\/strong><\/span><\/p>\n

Tartu toomkirik on Toomem\u00e4el asuv varemetes kirik, mida ehitati 13.sajandist 16. sajandini ning mis on \u00fcks kahest Tartus t\u00e4nap\u00e4eval s\u00e4ilinud kirikust. Toomem\u00e4gi oli Tartu piiskopkonna residents, mis oli all-linnast eraldi ning kus ei kehtinud rae v\u00f5im. Esialgne neljal\u00f6\u00f6viline basiilika oli rajatud kaitsekirikuna. Kirik sai r\u00e4ngalt kannatada 1525. aasta pildir\u00fc\u00fcste ajal, kui linnakodanikud tungisid kirikusse, r\u00fc\u00fcstades p\u00fchakute kujusid ja krutsifikse. Samuti sai kirik kannatada Liivi s\u00f5ja alguses 1558. aastal, kui kirikut laastasid venelased. Alates kiriku taastamisest (1804-1807) kasutas Toomkiriku ruume Tartu \u00dclikooli raamatukogu. 1981. aastal sai kirikust Tartu \u00dclikooli muuseum.<\/span><\/p>\n

Tartu linnam\u00fc\u00fcr<\/strong><\/span><\/p>\n

Tartu linnam\u00fc\u00fcri hakati ehitama 13.sajandil ning see valmis 14. sajandil. Kaitserajatis \u00fcmbritses ligi 27 ha suurust ala, mis oli v\u00f5rdne keskaegse Riia linna pindalaga. M\u00fc\u00fcri pikkus oli kaks kilomeetrit ja keskmine paksus kaks meetrit, see \u00fcmbritses Toomem\u00e4ge ja kulges osaliselt m\u00f6\u00f6da Emaj\u00f5e kallast.\u00a0<\/span>Tartu linnam\u00fc\u00fcr eraldas linna ja eeslinnasid, viimases elavaid ei peetud linna elanikeks. Kahjuks ei ole Tartu linnam\u00fc\u00fcrist s\u00e4ilinud pea midagi, suurim h\u00e4vitust\u00f6\u00f6 tehti 1708. aastal, mil venelased \u00f5hkasid linnam\u00fc\u00fcri kartuses, et linn langeb rootslaste k\u00e4tte.<\/span><\/span><\/p>\n

Gustav II Adolfi kuju<\/strong><\/span><\/p>\n

1629. aastal sai Tartust Liivimaa kindralkubermangu keskus ning j\u00e4rgmisel aastal saabus Tartusse kindralkuberner Johan Skytte (1577\u20131645), kuningas Gustav II Adolfi omaaegne \u00f5petaja ja kasvataja, kaasas kuninga korraldus asutada Tartusse g\u00fcmnaasium. Skytte eesm\u00e4rk p\u00e4rast oli saada kuningalt luba laiendada g\u00fcmnaasium \u00fclikooliks. 30. juunil 1632. aastal kirjutas kuningas Gustav II Adolf N\u00fcrnbergi all s\u00f5jalaagris \u2013 k\u00e4imas oli Kolmek\u00fcmneaastane s\u00f5da \u2013 \u00fclikooli asutamise \u00fcrikule alla. \u00dclikooli ametlikuks nimetuseks sai Tartu Akadeemia (Academia Dorpatensis<\/i>), kuid rohkem on see tuntud Academia Gustaviana<\/i> nimetuse all. \u00dclikool avati 15. oktoobril 1632. Avaaktusel pidas k\u00f5ne Johan Skytte, kes \u00fctles, et \u00fclikoolis peavad \u00f5ppida saama mitte ainult aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad. \u201eAndku jumal, et r\u00fc\u00fctelkond sellest aru saaks,\u201c r\u00f5hutas Skytte. Academia Gustavianas oli neli klassikalist teaduskonda: filosoofia-, usu-, \u00f5igus- ja arstiteaduskond. \u00d5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6 toimus ladina keeles. Tartus v\u00f5is rootsiaegses \u00fclikoolis \u00f5ppida kokku \u00fcle 1000 \u00fcli\u00f5pilase.Tartu \u00dclikooli peahoone taga Jakobi ja Munga t\u00e4nava nurgal seisab Rootsi kuninga, \u00fclikooli asutaja Gustav II Adolfi kuju.<\/span><\/span><\/p>\n

\"\"
Gustav II Adolfi kuju<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Tartu Jaani kirik<\/strong><\/span><\/p>\n

Kuigi Tartu Jaani kiriku tegelikku rajamise aega ei teata, on arheoloogilised uuringud n\u00e4idanud, et see juba 12. saj teisele poolele v\u00f5i 13. saj alguses v\u00f5is seal v\u00f5is olla puidust kirik. Kiriku teeb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks selle fassaadil ja interj\u00f6\u00f6ris olevad terrakotaskulptuurid, mis on kogu Euroopa gootikas parim oma tehnika ja kunstilise taseme poolest. Sellest ajast kui Tartu oli hansalinn on\u00a0 tehtud pikihoone l\u00f5unak\u00fcljele L\u00fc\u00fcbeki kabel ja 18. sajandist lisandub sinna juurde veel mitu matusekabelit. Ehkki Jaani kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on selle keskaegne \u00fcldkuju s\u00e4ilinud. Uusaeg oli Tartu Jaani kiriku jaoks raske, sest 1708. aastal h\u00e4vitasid lahkuvad Vene v\u00e4ed kiriku, mida k\u00fcll koheselt hakati taastama, kuid asjatult, sest juba 1775. aastal puhkes kirikus tulekahju. 1820.\u201330. aastail rekonstrueeriti kiriku interj\u00f6\u00f6r p\u00fc\u00fcdega muuta ruum antiiktempli sarnaseks, mille k\u00e4igus aga h\u00e4vitati mitu skulptuuri ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud kujud m\u00fc\u00fcriti kinni. Kahjuks sellega polnud Tartu Jaani kiriku kannatused veel l\u00f5ppenud, sest 1944. aastal Punaarmee pealetungi ajal p\u00f5les see j\u00e4lle ning taastamine sai alguse alles 1989. aastal.<\/span><\/p>\n

\"\"
Tartu Jaani kiriik<\/figcaption><\/figure>\n

Tartu raekoda<\/strong><\/span><\/p>\n

Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Keskajal ehitati siia linnav\u00f5imu keskus – raekoda. S\u00f5dade t\u00f5ttu on Tartu raekoda korduvalt h\u00e4vinenud. Sellest tulenevalt p\u00fcstitati praegune hoone alles aastatel 1782 – 1789. Projekti autoriks on Rostockist p\u00e4rit <\/span>\u00a0<\/span>Johann Heinrich Bartholom\u00e4us Walte<\/span>r. Selles on segu barokist, rokokoost ja varaklassitsismist. V\u00f5lvitud keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas – seal, kus 1922. aastast on apteek – paiknes aga vaekoda. Rae ruumid paiknesid kahel \u00fclakorrusel, kuhu viis vahetult v\u00e4lisukse juurest algav trepp. T\u00e4nini t\u00f6\u00f6tab raekojas Tartu linnavolikogu ja linnavalitsus \u2212 vihje sellele, et Tartu on traditsioonide linn. <\/span>2001. aastal paigaldati raekoja torni kellam\u00e4ng, mis v\u00f5imaldab esitada mitmesuguseid meloodiaid, neile lisandusid hiljem hollandi kellad. Iga p\u00e4ev m\u00e4ngivad raekoja kellad Raimond Valgre “Tartu marssi”.<\/span><\/span><\/p>\n

Tartus k\u00e4imine oli v\u00e4ga tore ja hariv kogemus. Saime palju uut ja p\u00f5nevat teada <\/span>Dorpati<\/span><\/i> ajaloo kohta. \u00d5ppisime tundma prestii\u017eikaid keskaegseid hooneid: Jaani kirikut, Toomkirikut ja palju muud. Arhitektuur oli suurep\u00e4rane ning kultuur lihtsalt meeli\u00fclendav.\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

\"\"
Kubu<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

\u00a0\u00a0<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Novembri ja detsembri v\u00e4ltel k\u00fclastas 11.a ajalootunni raames erinevaid linnu, mis olid keskajal aktuaalsed. Linnad, mida k\u00fclastasime, on Narva, Haapsalu, P\u00e4rnu (Uus- ja Vana-P\u00e4rnu), Viljandi, Rakvere ja Tartu. NARVA – Carl, Ingrid, Karl-Joosep, Jesper ja Urmas L\u00e4ksime Narva rongile enne p\u00e4ikeset\u00f5usu, k\u00fclmal 26. novembri laup\u00e4evahommikul. Enne, kui meie hariv Narva k\u00fclastus sai alata, pidime Narva […]<\/p>\n","protected":false},"author":194,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-369","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-11-klass"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/369","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/users\/194"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=369"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/369\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":928,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/369\/revisions\/928"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=369"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=369"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=369"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}