{"id":1031,"date":"2023-05-04T15:42:45","date_gmt":"2023-05-04T15:42:45","guid":{"rendered":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/?p=1031"},"modified":"2023-05-31T21:18:03","modified_gmt":"2023-05-31T21:18:03","slug":"progejate-seiklused-kesk-aasias","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/2023\/05\/04\/progejate-seiklused-kesk-aasias\/","title":{"rendered":"Progejate seiklused Kesk-Aasias"},"content":{"rendered":"

I p\u00e4ev – teekond Ta\u0161kenti<\/strong><\/span><\/p>\n

Kell oli 7.45 ja kuup\u00e4ev 24. aprill, kui kogunesime ligikaudu 60 inimesega neoklassitsistlikus stiilis Tallinna Reaalkooli ette, et istuda bussi, mis suundus Riia poole, kus istusime lennukile ning maandusime ligikaudu viie tunni p\u00e4rast Usbekistani suures pealinnas Ta\u0161kendis. Lisaks 11.a ja 11.c klassi \u00f5pilastele olid kaasas oli ka k\u00fcmmekond muud tegelast, kes olid seotud reisi korraldamisega, lisaks ka klassijuhataja Helen Kaasik, Igor Kaasik, ajaloo\u00f5petaja Madis Somelar, Madise abikaasa Betty ja kaks vallatut last Vihur ja Sass ning huvijuht Piret Otsa. Reedel oli toimunud silmi avav Madise korraldatud salongi\u00f5htu, kus kuulasime k\u00fcmmekond esitlust, mis r\u00e4\u00e4kisid Usbekistani kultuurist, usust, stiilist, toidust ja peov\u00f5imalustest. T\u00e4nu salongi\u00f5htule olime k\u00f5ik v\u00e4ga elevil soojas riigis maandumiseks.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"\"\"<\/span><\/p>\n

Bussijuht pani mootori t\u00f6\u00f6le t\u00e4pselt kell 8.00, nii algaski meie teekond Usbekistani (Riia) poole. S\u00f5it Riiga kestis ligikaudu neli ja pool tundi. Vahepeal peatusime L\u00e4ti piiril Ikla kohvikus, kus saime t\u00e4ita oma k\u00f5hukesi erinevate h\u00f5rgutistega, n\u00e4iteks kr\u00f5bedad pelmeenid, friikartulid ket\u0161upiga ja kartulisalat. Peatus kestis pool tundi, siis s\u00f5itsime edasi Riia poole. Riiga lennujaama j\u00f5udsime paar tundi enna kella kolme, mil lennuk v\u00e4ljuma pidi. Umbes samal ajal j\u00f5udsid ka paark\u00fcmmend inimest, kes olid \u00f6\u00f6binud Madise kodus P\u00e4rnus. P\u00e4rnu inimesed olid startinud alles kell 10 hommikul.<\/span><\/p>\n

\"\"
Maibrit ja Marii 11.c-st magusaid unen\u00e4gusid n\u00e4gemas.\u00a0<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Turvakontrolli ja pileti-<\/span>checki<\/span><\/i> l\u00e4bimine l\u00e4ks k\u00f5igil libedalt. Enne lendu pidime k\u00f5hud t\u00e4is saama, mist\u00f5ttu l\u00e4ksime ja vallutasime kohaliku Caffeine.<\/span><\/span><\/p>\n

\"\"
Caffeinet vallutamas<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

P\u00e4rast s\u00f6\u00f6gipausi l\u00e4ksime oma v\u00e4ravasse, istusime 75-kesi lennukisse ning t\u00f5usime \u00f5hku. Lennus\u00f5it kestis umbes viis tundi, selle ajaga saime palju teha: s\u00f5pradega r\u00e4\u00e4kida, muusikat kuulata, \u00f5htuseid plaane arutada, Michelini tasemel l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki s\u00fc\u00fca ja magada.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"
Insta-minister unes \u00fckssarviku seljas ratsutamas<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Me maandusime kohaliku aja j\u00e4rgi kell 22.00. K\u00f5ik olid v\u00e4ga elevil hotelliga tutvumiseks. Bussis\u00f5it lennujaamast hotelli v\u00f5ttis ligikaudu 40 minutit. J\u00f5udnud Stella-nimelisse hotelli kohale, jaganud fuajees \u00e4ra passid ja v\u00f5tmed ning tuppa asjad maha pannud, suundusime suure grupiga poodi, et osta s\u00f6\u00f6gi- ja joogipoolist. Sellega kaasnes muidugi ka linnaskeene \u00fclevaatamine. P\u00e4rast poes k\u00e4imist tegi iga inimene, mida ise soovis.\u00a0<\/span><\/p>\n

Autor: Johannes Tampere<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

II p\u00e4ev – Ta\u0161kent, Timuri muuseum ja \u00f5htupoolik Platzkartis<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n

Meie esimene p\u00e4ev Usbekistani pealinnas Ta\u0161kendis algas Stella hotellist kell 9.40, kui hakkasime k\u00f5ndima c-klassi hotelli poole, mille nimeks oli Retro Palace. \u00d5hutemperatuur oli ligikaudu 30 kraadi, mis sundis isegi tumedanahalisemaid p\u00e4iksekreemi kasutama. Kell 10.00 kohtusime erksa paralleelklassiga ning suundusime koos Timuri muuseumi poole. Mina ja Rico (11.c) saime teel muuseumisse pilti kahe armsa hekihooldajaga:<\/span><\/p>\n

\"\"
Teel Timuri muuseumisse kohtasime kahte kohalikku, kes soovisid meiega pilti<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Vikipeedia jutustab Timurist nii: “Timur\u00a0oli\u00a0mongoli\u00a0p\u00e4ritolu\u00a0Turkestani\u00a0v\u00e4epealik. Timur rajas Indiast L\u00f5una-Siberi, Kaukaasia ja V\u00e4ike-Aasiani ulatuva suurriigi, mille valitsev kiht oli mongoli-usbeki \u00fclikkond, riigi pealinn oli\u00a0Samarqand.” Timuri muuseumis \u00f5ppisime palju kuulsa valitseja Timuri eluloost, vallutustest ja huvidest. Minu arust oli muuseumi k\u00f5ige lahedam osa muuseumi katus.<\/span><\/p>\n

\"\"
Timuri muuseum<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Umbes kell 12.45 j\u00f5udsime Timuri ratsamonumendi juurde, kus tegime palju pilte ja videoid. P\u00e4rast seda suundusime Ta\u0161kendi teletorni, kust oli n\u00e4ha tervet linna ning kus sai s\u00fc\u00fca j\u00e4\u00e4tist. Teletorni juures r\u00e4\u00e4kisime ka l\u00e4bi, mis \u00f5htul toimuma hakkab, ning siis oligi vaba aeg.<\/span><\/p>\n

\"\"
Johannes ja Lotta Ta\u0161kendi teletorni p\u00fcsti hoidmas<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Minu grupi esimene missioon oli leida hea s\u00f6\u00f6gikoht. Selleks k\u00fcsisime kolmelt kohalikult, kust saab head sa\u0161l\u00f5kki, ning k\u00f5ik soovitasid sama kohta. L\u00e4ksime siis 15-kesi sinna kohta ning tellisime kolm suurt plaati. Plaadid olid k\u00fcll v\u00e4ga suured, kuid toit kahjuks nii kvaliteetne ei olnud, kui olime lootnud. S\u00f6\u00f6gikord l\u00e4ks meile maksma umbes 400 000 Usbekistani sommi. Siis suundusime metrooga hotelli. Stellasse j\u00f5udes saime teada, et k\u00f5ik meie toad on juba \u00e4ra antud, kuid me tahtsime h\u00e4dasti pesus k\u00e4ia. Siis k\u00fcsisime klassigrupist, kellel oli soovi pesus k\u00e4ia, ning leidsime kokku umbes 15 inimest. Tuba l\u00e4ks maksma 40 eurot, selle jaotasime omavahel \u00e4ra. Keskmiselt oli igal inimesel aega umbes 1,5 minutit, et ennast puhtaks k\u00fc\u00fcrida ja \u00e4ra kuivatada. Kell 19.30 l\u00e4ksime bussi ning asusime teele Vokzali ehk rongijaama poole. Enne rongile istumist pidime l\u00e4bima turvakontrolli. Kui rongi istusime, pidi seal olema umbes 30 kraadi ning akende avamine abi ei andnud. Rongis olime jagunenud kuuesteks gruppideks, igal grupil oli oma vagun, vagunis oli igal inimesel oma voodi. \u00d5nneks hakkas rong varsti s\u00f5itma ning \u00f5hk hakkas vaikselt akendest sisse voolama. \u00d5htu oli v\u00e4ga pikk ja l\u00f5bus, sai restorani k\u00fclastatud, kohalike inimestega s\u00f5nu jagatud, kaarte m\u00e4ngitud. Umbes kella kolme paiku \u00f6\u00f6sel pandi ka meie vagunis tuled kustu ning l\u00e4ksime p\u00e4rast pikka p\u00e4eva voodisse. Platzkardil on minu s\u00fcdames eriline koht!<\/span><\/p>\n

\"\"
Enne s\u00f5idu algust oma toakeses palavusse suremas<\/span><\/figcaption><\/figure>\n
\"\"
Kohalikega restoranis (pildil Sharyar, vastas istus Islam)<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

III p\u00e4ev – Khiva – peopealinn<\/strong><\/span><\/p>\n

Hommik algas platzkardis, kus olime loksunud viimased 10h, s\u00f5ita oli veel j\u00e4\u00e4nud 4h. Kell 11 maandusime Khiva rongijaamas. Eelneva \u00f5htu peomelus oli \u00e4ra unustatud uni, nii et hommikul k\u00f5rbes rongist maha astuted oli kuum \u00f5hk nagu k\u00fclm vesi n\u00e4kku. Rongijaamast liikusime viie minuti kaugusele hotelli nimega Lokomotiv. V\u00f5rreldes Tashkenti hotelliga oli see t\u00e4ielik luks. Terve hotell oli kuldsetes toonides. Hotellis oli sisse s\u00e4ttimiseks aega tunnike, seej\u00e4rel liikusime Khiva vanalinna tuurile. Vanalinn oli v\u00e4ga kompaktne ning iga nurga peal v\u00f5is midagi uut leida. Tuur oli v\u00e4ga sisukas ning kestis neli tundi, mis osutus natuke liiga pikaks. 4:35 30-kraadises ilmas j\u00e4rjest olla on natuke palju soovitud. Tuuri l\u00f5ppedes saime avastada vanalinna turgu, kus tugevamad said kasutusse lasta oma \u00e4rimise oskused. Turult sai p\u00e4riseks ostetud legendaarne Usbekistani kalkulaator, kasutusse l\u00e4ksid keeled, mida siiani ei eksisteeri\u00a0 ning pika veenmise peale oli kalkulaator k\u00e4es. Peale v\u00e4sitavat tuuri sai m\u00f5ne tunni puhata ning iseseisvalt linna avastada. Linn avastatud, tuli naaseda lux hotelli, kus meid ootas \u00f5htus\u00f6\u00f6k, tants ja trall. \u00d5htus\u00f6\u00f6giks oli kebab koos kartulipudruga. Peale toitu k\u00fclastas meid kohalik b\u00e4nd, kes esitasid kohalikku muusikat ning haarasid kaasa k\u00f5ik kohalolijad. M\u00e4ngu l\u00e4ks ka parukas, kui sinu p\u00e4he sattus see kurikuulus parukas, tuli minna b\u00e4ndi solistiga paar puusan\u00f5ksu teha. \u00d5htu l\u00f5ppes pargipeoga, kus kohtasime nii kohalikke kui ka \u00f5petajaid Hollandist.<\/span><\/p>\n

\"\"
Vaade rongist kell 7 hommikul<\/span><\/figcaption><\/figure>\n
\"\"
Platzkard<\/span><\/figcaption><\/figure>\n
\"\"
Lotta flex<\/em>’imas oma somme<\/span><\/figcaption><\/figure>\n
\"\"
Khiva vanalinnas<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Autor: Markus Abel<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

IV p\u00e4ev – Khivaga h\u00fcvasti j\u00e4tmine, \u00f6\u00f6rong Bukharasse<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n

Oma neljandal p\u00e4eval Usbekistanis saime kogeda esimest t\u00f5eliselt kohalikku turgu. See oli 3 kilomeetri kaugusel, mis andis v\u00e4ga hea v\u00f5imaluse n\u00e4ha Hiiva tavaelu v\u00e4ljaspool vanalinna. Siin oli eriti v\u00f5imalik t\u00e4hele panna autode tihedat signaali laskmist, mida tehti iga v\u00e4iksemagi asja peale. Turg ise oli suurem kui v\u00e4ljast oleks osanud arvata. Sama kehtis ka kaubavalikuga. Lisaks t\u00fc\u00fcpilistele puuviljadele, ligak\u00e4ntsakatele, oli ka pakkuda Adibas nokam\u00fctse, erinevaid halatte ja muid riideid, v\u00e4ikeseid t\u00f6\u00f6kojasid asjade parandamiseks, lukkseppa ja palju muud. Koolivihikust telekapultideni v\u00e4lja. P\u00e4rast turulk\u00e4iku k\u00e4isime s\u00f6\u00f6mas ja 15.45 l\u00e4ks buss Hiivast Urgent\u0161i, kus n\u00e4gime suurt Jalal al-Din Mangburni monumendi juurde.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"
V\u00f5imas Jalal al-Din Mangburni monument<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

\u00d5htul l\u00e4ksime uuesti rongijaama ning suunasime otsad Bukhara poole. Seekord oli pidu rongis veelgi elavam, sest teadsime, et magama me niikuinii ei l\u00e4he. Kell 1 \u00f6\u00f6sel maandusime Bukharas.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"
Richard Vihuriga<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Autor: Jesper Korsen<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

V p\u00e4ev – Bukhara life<\/em><\/strong><\/span><\/p>\n

Me saabusime Bukharasse \u00f6\u00f6 varjus. K\u00f5ndisime kohvritega l\u00fchikese maa rongist hotellini, nautides kohalikku arhitektuuri ja pilvitut \u00f6\u00f6d. Kuu s\u00e4ras peaaegu nagu p\u00e4ike. Hommikul k\u00fclastasime me esimese asjana Magok-i-Attari mo\u0161eed. Enne, kui islam piirkonda levis, oli seal olnud zoroastrismi tempel ja turg. Enne Bukharasse s\u00fcnagoogi ehitamist olevat juudid samuti seal palvetanud. Seda mo\u0161eed on \u00fcmber ehitatud 12. Sajandil, 15. Sajandil ja 1930ndatel. Mo\u0161ee fassaadil on n\u00e4ha iseloomulikke veerandsambaid. Peale seda k\u00fclastasime me Bukhara vanalinna. Seal oli palju m\u00fc\u00fcjaid ja giid andis meile p\u00f5letava p\u00e4ikese k\u00e4es pika tuuri. Vanalinnas oli palju ajaloolisi mo\u0161eesid, minarette ning medresesid. Need olid hoomamatult massiivsed, kivist ja p\u00f5hinesid palju silindritele ja ristk\u00fclikutele.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/span><\/p>\n

\"\"<\/span><\/p>\n

Autor: Ingrid M\u00f6lder<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

VI p\u00e4ev – Buhhaara ja Samarkand<\/strong><\/span><\/p>\n

Saabunud oli 6. p\u00e4ev, mida me alustasime, nautides viimast korda Buhhaara hotelli m\u00f5nusalt jahedat basseini vastu kuuma p\u00e4eva. Seej\u00e4rel j\u00e4tsime h\u00fcvasti vanalinnaga ning suundusime rongijaama poole. Teel tegime aga v\u00e4ikse p\u00f5ike Sitorai-Mokhi-Khosa paleesse, kus saime tuttavaks kohaliku loomastikuga, mis koosnes peamiselt jaanalindudest. Siiski aga tuli kuidagi Samarkandi j\u00f5uda, nii et oli aeg uuesti teele hakata. N\u00e4hes bussi aknast suurt \u201cVokzali\u201d silti l\u00e4henemas, m\u00f5tles iga\u00fcks oma peas, kas see kord on rongis palavam v\u00f5i jahedam. Rongi j\u00f5udes oli aga meie \u00fcllatuseks n\u00e4ha modernset, tavaliste istmetega ja h\u00e4sti valgustatud rongi, mis liikus senistest kordades kiiremini.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"
Chris j\u00e4lle unetunde p\u00fc\u00fcdmas<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

J\u00f5udnud hotelli ja asjad lahti pakitud, suundusime Registoni platsi poole, kuid pika rongis\u00f5idu t\u00f5ttu olid k\u00f5ikidel j\u00f5udnud k\u00f5hud t\u00fchjaks saada ja, kuna t\u00fchja k\u00f5huga ei saa kultuuri sisse v\u00f5tta, liiguti eraldi gruppides s\u00f6\u00f6gikohti otsima. See aga osutus universaalselt keeruliseks, sest k\u00f5ik pidid taluma \u00fclipikkasid ootamisaegu ning toite, mis kunagi isegi kohale ei j\u00f5udnud. Siiski kogunesime l\u00f5puks platsile, kus oli \u00fcllatavalt palju lahkeid mehi, kes olid valmis andma meile palju raha, kui me vaid laenaksime neile korraks telefoni, et ta saaks v\u00f5tta \u00fchendust Nigeeria printsiga.<\/span><\/p>\n

Autor: Kaspar Kubu<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

VII p\u00e4ev – Samarkandi seiklused ja Sassi s\u00fcnna<\/strong><\/span><\/p>\n

Hommik algas nagu eelnevadki, k\u00f5ik olid \u00fcliv\u00e4sinud. Pole ka ime, sest eelmine \u00f5htu said k\u00f5ik erinevates restoranides petta ning see tuli \u00f6\u00f6sel muidugi ka v\u00e4lja elada (olles tavalisest kauem \u00fcleval:)). P\u00e4ev algas hommikul vara, teadsime, et meid ootab ees tihe p\u00e4ev, mis tuleb magamata \u00fcle elada. S\u00f5itsime algul bussiga siidivabrikusse, seekord aga vaesed eestlased vaipa sealt endale ei soetanud, sest juba 20cm\u00b2 maksis \u00fcle 100 euro. Edasi liikusime paberivabrikusse, kus r\u00e4\u00e4giti meile, miks just nende paber k\u00f5ige vastupidavam ning parem on, ning n\u00e4idati, kuidas nende paberitootmine k\u00e4ib. Lisaks saime seal proovida ehtsat Usbekistani teed. Edasi liikusime kuulsa 15. sajandi astronoomi, matemaatiku ja Kesk-Aasia Timurite impeeriumi valitseja Ulugbeki observatooriumi juurde. Muideks – h\u00e4rra Sten Martin Kalle c-klassist v\u00e4itis, et Ulugbek avastas Riia!? Observatooriumist leidsime kuulsad UZB nokam\u00fctsid, mis on siiani meil moes:) Observatooriumist liikusime edasi Shah-i-Zinda mausoleumi, see oli t\u00f5eliselt ilus. Vot lausa nii ilus, et m\u00f5ned meist hakkasid Ed Sheerani \u201cShape of youd\u201d laulma. Lisaks leidis Sven endale sealt Olexi kella, Rolexi kadunud venna. Seal ka tuli ilmsiks, et T\u00f5nisel on v\u00e4simuse pohmakas. Edasi l\u00e4ksime Islami Karimovi mausoleumi, sealt avanes meile vaade Samarkandile, vaatepildile j\u00e4id h\u00e4mmastavalt ilus Registani v\u00e4ljak ning Samarkandi turg. Turule me nimelt j\u00e4rgmisena suundusimegi. Ausalt \u00f6eldes Samarkandi turg j\u00e4i Ta\u0161kendi turu k\u00f5rval \u00fcpriski kahvatuks. Samarkandi turul lihtsalt m\u00fc\u00fcdi v\u00e4ga palju liha, k\u00f6\u00f6givilju, juurvilju, maiustusi ja muud, aga esemeid, mida koju osta praktiliselt polnud (peale Nikkee sandaalide muidugi).<\/span><\/span><\/p>\n

\"\"
Selfie klassijuhataja Heleniga<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Turult lahkusime \u00fcpriski kiiresti, meid ootas ees Bibi-Khanymi mo\u0161ee. Samuti v\u00e4ga v\u00f5imas mo\u0161ee, kus \u00fcks kohalik Usbekistani mees hakkas T\u00f5nisele oma telefonist oma naise pilte n\u00e4itama. T\u00f5nis: \u201cviis viiest!\u201d Peale seda hakkasime liikuma Amir Temuri mausoleumi juurde. Vahel aga puhkes m\u00f5ne vahel vees\u00f5da, Jan selle kaotas ning ta oli l\u00e4bim\u00e4rg. J\u00f5udsime mausoleumi juurde, Vihuril oli energiat rohkem kui tervel 139. lennul kokku ning ta m\u00e4ngis ikka korralikult lolli:) Kusjuures nimetatakse Amir Temuri mausoleumi tegelikult Gur-e-Amiriks, mis t\u00f5lkes on \u201cvalitseja haud\u201d. Tegu oli t\u00f5esti valitseja hauaga, kuna hauakambri kuldne interj\u00f6\u00f6r oli lausa silmipimestav! Nii meie seiklusterohke p\u00e4ev l\u00e4bi saigi. Suur t\u00e4nu, Madis, et meile l\u00f5busa p\u00e4eva korraldasin ning t\u00e4nud ka meie toredale giidile! P\u00e4eva tipphetk aga on veel ees! Nimelt korraldas Signe meile \u00fcli\u00e4geda \u00f5htus\u00f6\u00f6gi\/peo. Toit oli hea, muusika oli <\/span>banger<\/span><\/i>. Muidugi pidime iga sooviloo eest maksma 2 dollarit, aga see oli 100% seda v\u00e4\u00e4rt. K\u00f5ige paremini j\u00e4i meelde kaks lugu: Smilersi \u201cMojito\u201d ning Roomast kuulsaks saanud P\u00f5hja-Tallinna \u201cL\u00e4hen ja tulen\u201d. Ei m\u00e4leta, millal viimati nii l\u00f5bus oli, k\u00f5ik h\u00fcppasid, laulsid kaasa. Chrisil olid h\u00fcppamisest ja keksimisest s\u00e4\u00e4red mitu j\u00e4rgmist p\u00e4eva valusad! Peo l\u00f5petasime Sassile laulmisega, Sass sai aasta vanemaks!!! Hotelli tagasiminek oli samuti v\u00e4ga l\u00f5bus. T\u00e4hendab, absoluutselt k\u00f5ik tegevused on l\u00f5busad, kui sind \u00fcmbritseb 139. lend!\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

\"\"
\u00d5htusel restoranipeol\/Sassi s\u00fcnnal<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Autor: Chris-Robin Talts<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

VIII p\u00e4ev – Samarkand ning Chrisi ja Johannese toa saatus<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n

Reisi kaheksas p\u00e4ev, 1. mai oli meie jaoks s\u00fcmboolse t\u00e4hendusega, sest tegu oli viimase p\u00e4evaga Samarkandis aga ka viimase vaba \u00f5htuga. P\u00e4ev algas kogunemisega Registani v\u00e4ljakul, kus peamiseks vaatamisv\u00e4\u00e4rsuseks olid v\u00f5imsad laed. Puhkepausil k\u00e4isime r\u00f5dukohvikus, kus oli v\u00f5imalik proovida Usbekistani nimijooki – teed. See oli m\u00f5istagi oivaline. Kuigi t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ige meeleolukam seik oli hoopis minareti sissep\u00e4\u00e4su otsides laoruumi sattuda, kust vihane kohalik meid v\u00e4lja ajas. Kusjuures minareti p\u00e4\u00e4s oli piiratud, sest samal hommikul olid alanud restaureerimist\u00f6\u00f6d.<\/span><\/p>\n

\"\"
Puu varjus Registanis<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Samarkandist oli edasine plaan liikuda tagasi Ta\u0161kenti. Enne seda k\u00e4idi viimasena veel Barbeque Burgeris, kiirtoidurestoranis, mis oli seni reisi parim s\u00f6\u00f6gikoht. Hotelli hoovis rongijaama viivat bussi oodates oli k\u00f5igil suur r\u00f5\u00f5m oma <\/span>potato balls<\/span><\/i>\u2019e s\u00fc\u00fca.<\/span><\/span><\/p>\n

P\u00e4eva teise poole veetsime esialgu kiirrongis nimega Afrosiyob<\/em>, mis viis meid tagasi pealinna. Kogemus oli platskardiga v\u00f5rreldes oluliselt luksuslikum: hinna sees oli s\u00f6\u00f6k ning rong liikus poole kiiremini (\u00f6\u00f6bimine polnud vajalik). Ainus puudus oli kesine restoranivagun, kus polnud v\u00f5imalik kohalikega einestada. Meie teekond l\u00e4bis linna nimega Jizzah!<\/span><\/p>\n

\"\"
Chris J\u00c4LLE nap<\/em>’imas<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Nostalgiline moment oli naasta hotell Stellasse, kus reisi algul olime. T\u00e4histamaks s\u00fcndmust otsisime piirkonna k\u00f5ige peenema restorani, milleks oli seni Usbekistani k\u00f5ige euroopalikum restoran MeatMe. Eesti vaates kallid hinnad p\u00f5hjustasid tugevaid l\u00f6\u00f6ke meie rahakottidele. \u00d5htus\u00f6\u00f6k l\u00e4ks maksma keskmiselt 60\u20ac inimese kohta – arvet makstes oli sommide patakas laual nii suur, et v\u00f5is kahtlustada, et tegeleme rahapesuga.<\/span><\/p>\n

\"\"
Johannes valmistumas MeatMe burgeri s\u00f6\u00f6miseks. Kaasa anti isegi kindad<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

\u00d5htune olemine toimus Chrisi ja Johannese toas (307), mis oli vaieldamatult k\u00f5ige avaram ja meeldivam. L\u00f5puks oli sealt t\u00f5en\u00e4oliselt l\u00e4bi k\u00e4inud \u00fcle 25 inimese ning selle tulemusena sai algul paljulubav tuba korralikult r\u00e4situd: vetsupott lammutati t\u00fckkideks, kirjutusaua toolilt tuli iste \u00e4ra. Viimase vaba \u00f5htu jooksul k\u00e4idi l\u00e4bi ka Pu\u0161kini kujuga pargis, kus meie l\u00e4rmamine p\u00f5hjustas kohaliku politsei saabumist.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"
Snapchat Johannese ja Chrisi toast p\u00e4rast c-klassi rahva lahkumist<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Autor: Lotta Mii Hasa<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

IX p\u00e4ev – Ta\u0161kendi kooli k\u00fclastus ja viimane \u00f5htu<\/strong><\/span><\/p>\n

2. mai oli meie reisi \u00fcheksas p\u00e4ev. Hommikut Ta\u0161kendis alustasime Usbekistani suurimal turul –\u00a0 Chorzu turul. Laadale mindi eesm\u00e4rgiga osta koju kaasa kohalikku toitu ja suveniire. Osteti teed, halvaad, eriti menukaks osutusid meie reisiliste seas kohalikud rahvusriided ja t\u00fcbeteikad. Tagasi hotelli viis meid l\u00e4bi ummikute takso, mille juht r\u00e4\u00e4kis terve s\u00f5idu kohalikust eluolust, endast ja oma seitsmest lapsest.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"
Markus valmis minema missioonile<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Meeleolukale kogemusele taksos j\u00e4rgnes k\u00fclastus kohalikku kooli. IT kallakuga Muhammad al-Khwarizmi koolis v\u00f5tsid meid vastu meievanused \u00f5pilased, kes tutvustasid kooli ja r\u00e4\u00e4kisid koolielust. P\u00e4eva tipphetk leidis aset kooli arvutiklassis, kus saime m\u00e4ngida CS:GO-d, Fortnite\u2019i, Minecrafti ja GTA-d. K\u00fclask\u00e4igu viimane osa oli auditooriumis toimunud vestlusring Eesti suursaadiku Toomas Tirsi\u00a0 ja Gunda Tirega, kes r\u00e4\u00e4kisid Kesk-Aasia majandusest ja suhetest v\u00e4lismaailmaga. Lisaks jagasid nad oma kogemusi Usbekistanis ja selle naaberriikides. Kogu k\u00fclask\u00e4igu jooksul oli v\u00f5imalus \u00f5pilastel omavahel tutvuda, muljetada ja Instagramis \u00fcksteist s\u00f5braks lisada. P\u00e4rast pikka p\u00e4eva olid k\u00f5igil k\u00f5hud t\u00fchjad, mist\u00f5ttu otsustasime minna s\u00f6\u00f6ma MEATme\u2019sse, kus k\u00e4isime ka eelmine \u00f5htu. K\u00f5hud t\u00e4is, suundusime tagasi hotelli, et t\u00e4histada enne \u00e4raminekut meie viimast \u00f5htut Usbekistanis.<\/span><\/p>\n

Autor: Hedvig Kikas<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

X p\u00e4ev – minek\ud83d\ude22<\/strong><\/span><\/p>\n

10. p\u00e4ev oli meie suurep\u00e4rase reisi viimane p\u00e4ev. Kuna eelneval \u00f5htul oli t\u00e4histatud viimast \u00f5htut Usbekistanis, siis varahommikul k\u00f5lav \u00e4ratuskell m\u00f5jus veel masendavalt kui teadmine, et meie reis on selleks korraks l\u00e4bi. V\u00e4sinud n\u00e4gudega liikusime n\u00fc\u00fcdseks armsaks saanud hotell Stellast lennujaama, kus sai veel viimased suveniirid ostetud ja natuke kehakinnitust enne lendu. Lennukis oli meie peamisteks tegevusteks magamine ja \u201cT\u00f5de ja \u00f5iguse\u201d lugemine.<\/span><\/p>\n

P\u00e4rast pikka kuuetunnist lendu saabusime Riia lennujaama, kust v\u00e4lja astudes tundsime, et me pole enam Usbekistani sooja p\u00e4ikese k\u00e4es, vaid oleme j\u00e4lle tagasi Baltimaade karges kevades. Sellele meeleh\u00e4rmile lisandus teadmine, et meid ootab veel neljatunnine s\u00f5it tagasi Tallinna. Bussis\u00f5it m\u00f6\u00f6dus sarnaselt lennule. Vahepeal v\u00f5ttis Chris siiski k\u00f5lariga laulu \u00fcles ning reisijates tekkis natuke rohkem eluj\u00f5udu. L\u00f5puks j\u00f5udsime kella 6 paigus tagasi Tallinna ning suunduti koju magamata j\u00e4\u00e4nud tunde tagasi tegema.<\/span><\/p>\n

\"\"
Johannes lennukis silmad lahti magamas<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

Autor: Sven Erik Paavel<\/span><\/p>\n

Me t\u00e4name k\u00f5ik s\u00fcdame p\u00f5hjast Madist, kes oli reisi peamine organiseerija ja laste (meie) eest hoolitseja. Samuti t\u00e4name Erkkit, kes meie eest otsustavatel momentidel v\u00f5itles ja reisi korraldas, Signet, kes korraldas nii reisi kui ka meie elu lahedaima \u00f5htus\u00f6\u00f6gi, klassijuhatajat Helenit, Igorit ja viimaseks muidugi meie enda klassi ja paralleelklassi hiilgavaid inimesi. Te tegite selle reisi nii lahedaks. Ait\u00e4h!<\/span><\/p>\n

P. S. – dokumenteerisime suure osa reisist oma klassi Instagrami @paaritulend<\/strong> – vaadake j\u00e4rele!<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

I p\u00e4ev – teekond Ta\u0161kenti Kell oli 7.45 ja kuup\u00e4ev 24. aprill, kui kogunesime ligikaudu 60 inimesega neoklassitsistlikus stiilis Tallinna Reaalkooli ette, et istuda bussi, mis suundus Riia poole, kus istusime lennukile ning maandusime ligikaudu viie tunni p\u00e4rast Usbekistani suures pealinnas Ta\u0161kendis. Lisaks 11.a ja 11.c klassi \u00f5pilastele olid kaasas oli ka k\u00fcmmekond muud tegelast, […]<\/p>\n","protected":false},"author":194,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-1031","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-11-klass"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1031","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/users\/194"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1031"}],"version-history":[{"count":20,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1031\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1085,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1031\/revisions\/1085"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1031"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1031"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/139a\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1031"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}