{"id":165,"date":"2021-12-07T21:47:06","date_gmt":"2021-12-07T21:47:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/?p=165"},"modified":"2021-12-07T21:47:06","modified_gmt":"2021-12-07T21:47:06","slug":"keskaegne-linn-viljandi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/2021\/12\/07\/keskaegne-linn-viljandi\/","title":{"rendered":"Keskaegne linn – Viljandi"},"content":{"rendered":"

Keskaegne Viljandi<\/span><\/p>\n

    \n
  1. novembril k\u00e4isime Eesti keskaegses linnas Viljandis. Seal k\u00fclastasime erinevaid ehitisi, mille juures tegime lahedaid pilte. Oli k\u00fclm, aga bossidele see pinget ei pakkunud.<\/span><\/li>\n<\/ol>\n

    Ordulinnus<\/span><\/p>\n

    Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on \u00fcks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia j\u00e4rel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse j\u00e4\u00e4nud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi l\u00f5pul. Seej\u00e4rel on linnusevaremed koos neid \u00fcmbritseva lossipargiga kujunenud puhkealaks ja v\u00f5etud ehitism\u00e4lestisena riikliku kaitse alla[. Lossivaremetes korraldatakse t\u00e4nap\u00e4eval kontserte ja on peetud spordi\u00fcritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest (13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone) ning kolmest eeslinnusest. T\u00e4nap\u00e4eval nimetatakse pealinnust koos seda \u00fcmbritseva I eeslinnusega Kaevum\u00e4eks, II eeslinnust Teiseks Kirsim\u00e4eks ning III eeslinnust Esimeseks Kirsim\u00e4eks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljas eeslinnus. Linnusem\u00fc\u00fcridest on t\u00e4nini j\u00e4lgitavad II eeslinnuse p\u00f5hjasein, I eeslinnuse v\u00e4rav ja konvendihoone v\u00e4lisperimeeter. \u00c4ratuntavad on I eeslinnuse p\u00f5hja- ja idak\u00fcljel asunud hooned, linnuse l\u00f5unak\u00fcljel asunud Villu kelder ning vallikraavi ulatunud dansker.<\/span><\/p>\n

    \"\" \"\"<\/p>\n

    Rippsild<\/span><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    Viljandi rippsild asub Viljandi ordulinnuse varemetes Kaevum\u00e4ge \u00fcmbritseval vallikraavil konvendihoone l\u00e4\u00e4nem\u00fc\u00fcri l\u00e4hedal. Viljandi rippsild on jalak\u00e4ijate rippsild Viljandi lossim\u00e4gedes, riiklik ehitism\u00e4lestis ja \u00fcks Viljandi linna s\u00fcmboleid. Sild on 50 meetri pikkune, malmist portaalidega ja neetliidetega kinnitatud profiilterasest tarindiga. Silla valmistas 1879. aastal Riia firma Felser & Co ja see asus algselt Tarvastu ordulinnuse vallikraavil, kus see kergendas Tarvastu m\u00f5isniku von Mensenkampffi pereliikmete juurdep\u00e4\u00e4su linnuse varemetes asuvale kabelile. 1930. aastal kinkis m\u00f5isah\u00e4rra Karl von Mensenkampff silla metallosad ja kandetrossid Viljandi linnale. 1931. aastal paigaldas Werner Eldringi metallit\u00f6\u00f6firma silla Viljandi lossim\u00e4gedesse \u00fcle 15 meetri s\u00fcgavuse Suuroru. 1995. aastal rekonstrueeriti sild p\u00f5hjalikult Viljandi Rotary Klubi eestvedamisel ja Viljandi Metall AS teostusel.<\/span><\/p>\n

    Linnam\u00fc\u00fcr<\/span><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    Viljandi linnam\u00fc\u00fcr oli taldmikuosas 1,8\u20132 m paksune, \u00fclaosas paark\u00fcmmend sentimeetrit \u00f5hem, ning oletatavasti 3\u20135 m k\u00f5rgune. Linnaga l\u00f5una pool liituv Viljandi ordulinnus oli \u00fcks Liivimaa v\u00f5imsamaid, pealinnusega liitus kolm eeslinnust, ka linna v\u00f5ib vaadelda linnuse eelkaitsena. Ehkk kivilinnuse rajamist alustati 1224. aastal, pole esialgse linnuse kuju teada, arvatavasti oli ringm\u00fc\u00fcriga piiratud alal m\u00f5ni v\u00e4iksem kivihoone. Konvendihoone rajamiseni j\u00f5uti arvatavasti 13.\u201314. sajandi vahetusel, eeslinnuste rajamisaeg pole teada, kuid tundub v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline et sellega alustati enne 14. sajandit. Linnus j\u00e4i varemetesse Poola-Rootsi s\u00f5dade (1600\u20131622) j\u00e4rel.<\/span><\/p>\n

    Viljandi Jaani kirik<\/span><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    Viljandi Jaani kirik on Viljandis paiknev kivikirik, kus tegutseb EELK Viljandi Jaani kogudus. Kiriku kellatornis m\u00e4ngib Eesti suurim, 25 kellast koosnev kariljon T\u00f5nu K\u00f5rvitsa spetsiaalselt Jaani kiriku kellam\u00e4ngu jaoks kirjutatud teost. Kirik asub aadressil Pikk t\u00e4nav 6. Aastatel 1466-1472 rajati kompleksi kloostrikirik. Klooster tegutses Viljandis kuni Liivi s\u00f5jani ning aastal 1560 see suleti. Kloostri hooned h\u00e4vinesid j\u00e4rgnenud s\u00f5dades. Rootsi ajal aga kohandati kloostrikirik luterlikuks linnakirikuks. Kirik sai uue tornikiivri aastal 1815 ja sellest ajast alates on kiriku v\u00e4limus p\u00fcsinud suures plaanis muutumatuna. Jaani kirik suleti aastal 1950. aastatel ja muudeti m\u00f6\u00f6blilaoks. 1986. aastal hakati hoonet rekonstrueerima kontserdisaaliks ja 1989. aastal peeti kiriku taastamise plaane. 27. detsembril 1992 teostati taas kiriku sissep\u00fchitsemine.<\/span><\/p>\n

    Viljandi Pauluse kirik<\/span><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    Viljandi Pauluse kirik on p\u00fchakoda Viljandis aadressil Kiriku t\u00e4nav 3. Kirikus tegutseb EELK Viljandi Pauluse kogudus. Kirik otsustati ehitada p\u00e4rast seda, kui kogudus jagati 1860. aastal linna- ja maakoguduseks ning Viljandi Jaani kirik j\u00e4i linnakogudusele. Punastest tellisest ja maakivist ehitatud uusgooti stiilis hoone projekteeris arhitekt Matthias von Holst. Kirik p\u00fchitseti 30. oktoobril 1866. Kiriku interj\u00f6\u00f6r on avar ning kolmest k\u00fcljest \u00fcmbritsetud r\u00f5duga. Kirikusaali valgustab teiste seas erakordselt suur kroonl\u00fchter, mille kogudus hankis N\u00fcrnbergist. Seal asub kauni prospektiga Eesti suurim t\u00e4ismehaanilise traktuuriga orel, mille on valmistanud Guido Knauff.\u00a0<\/span><\/p>\n

    Viljandi raekoda<\/span><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    Viljandi raekoda asub Linnav\u00e4ljaku \u00e4\u00e4res Linnu t\u00e4nav 2. Praeguse \u00fcsna moodsa ehitise asemel oli algul vana raekoda, mis oli \u00fcks neljast vanemast s\u00e4ilinud kivimajast viljandis. Esialgsest on s\u00e4ilinud vaid esimese korruse m\u00fc\u00fcrid. Kellatorn Hoone oli ehitatud ajavahemikus 1768-1774 elumajana justiitsb\u00fcrgermeister Johann Nicolaus Ottole ning kuulus stiili j\u00e4rgi murtud kelpkatusega l\u00f5ppevasse barokiajastusse. 1838. aastal ehitati majale kellatorn. 1930. aastate alguseks oli vana raekoda oma aja \u00e4ra elanud ja omadega l\u00e4bi \u2013 talad ja katused olid m\u00e4dad. Linnainsener Erich Otting projekti j\u00e4rgi ehitati raekoda \u00fcmber ning 1932. aasta jaani\u00f6\u00f6l tegi oma esimesed l\u00f6\u00f6gid Saksa firmalt tellitud uus vastne kell. Algne tornikell oli puust ratastega, raekoja vahi kohustus oli kell hommikul \u00f5igeks panna.Raekoja \u00fcmberehitamine oli osa Viljandi \u00fcldisest moderniseerimise plaanist, mille korraldajaks sai koolmeistrikutsega linnapea August Maramaa. Linnapeale rajati 2007. aastal pronksist m\u00e4lestusm\u00e4rk.<\/span><\/p>\n

    Fotod: erakogu<\/p>\n

    Autorid: Henri, Oliver, Tristan, Kevin, Christopher, Gregor T.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Keskaegne Viljandi novembril k\u00e4isime Eesti keskaegses linnas Viljandis. Seal k\u00fclastasime erinevaid ehitisi, mille juures tegime lahedaid pilte. Oli k\u00fclm, aga bossidele see pinget ei pakkunud. Ordulinnus Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on \u00fcks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia j\u00e4rel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse j\u00e4\u00e4nud linnus kaevati suures […]<\/p>\n","protected":false},"author":177,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-165","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/165","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/177"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=165"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/165\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":173,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/165\/revisions\/173"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=165"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=165"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=165"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}