{"id":158,"date":"2021-12-07T21:40:06","date_gmt":"2021-12-07T21:40:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/?p=158"},"modified":"2021-12-07T21:40:06","modified_gmt":"2021-12-07T21:40:06","slug":"keskaegne-linn-parnu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/2021\/12\/07\/keskaegne-linn-parnu\/","title":{"rendered":"Keskaegne linn – P\u00e4rnu"},"content":{"rendered":"

Koidula park<\/strong><\/p>\n

Koidula park on P\u00e4rnu kesklinna \u00fcks armastatumaid parke, kus saab nautida lillede ilu ja purskkaevu vulinat. Park avati 1929. aastal ja on p\u00fchendatud Lydia Koidulale, kes elas aastatel 1843-1886. Koos pargiga avati ka Lydia Koidula monument, mille autor on Amandus Adamson. Avamisj\u00e4rgsel pidustusel Endla teatri majas pidas Koidulast k\u00f5ne Aino Kallas. Lydia Koidula oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Kokku kirjutas ta 4 n\u00e4identit, 86 proosateost ja \u00fcle 300 luuletuse. Lydia Koidula oli Johann Voldemar Jannseni, Perno Postimehe asutaja, t\u00fctar. Lydia aitas isa Perno Postimehega juba 12 aastasena, sealt arvatavasti sai ta ka kogemuse, mis aitas tal saada \u00fcheks t\u00e4htsaimaks \u00e4rkamisaja luuletajaks ja kirjanikuks.<\/p>\n

Brackmanni park<\/strong><\/p>\n

Barckmanni park on park P\u00e4rnu kesklinna. Park on nimetatud Oskar Brackmanni j\u00e4rgi. Park rajati 1930. Aastatel endise P\u00e4rnu vallikraavi alale. Rahvas kutsus parki sellel ajal P\u00e4tsi pargiks, sest sinna plaaniti rajada Konstatin P\u00e4tsi ausammas. 1970. Aastatel \u00fchendati park kohe k\u00f5rvalasuva Koidula pargiga. Bracmanni nime sai park alles 1991. Aastal, kui seal avati Oskar Brackmanni m\u00e4lestusm\u00e4rk. Oskar Brackmann (1841-1927) oli baltisakslane. Ta oli P\u00e4rnu raeh\u00e4rra, b\u00fcrgermeister ja linnapea aastatel 1879-1915 ja 1918. Brackmanni linnapeaks oleku ajal sai P\u00e4rnu raudtee\u00fchenduse Valga ja Tallinnaga, esimese linnana tolleaegsel Tsaari-Venemaal v\u00f5eti kasutusele elektrivalgustus.<\/p>\n

\"\"<\/strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n

Eliisabeti kirik<\/strong><\/p>\n

1741 andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna k\u00e4su rajada P\u00e4rnusse luterlik kirik. Kiriku nurgakivi pandi maha 25. juuli 1744 ning ehitusmeistriteks olid G\u00fcterbock ja W\u00fclbern Riiast. Kiriku nupp ja vaskne kukk pandi tornitippu 1747 ning hiljem samal aastal v\u00f5ttis raad t\u00f6\u00f6 vastu. Kirik sai l\u00f5plikult valmis ja p\u00fchitseti 29. m\u00e4rtsil 1750. 1893 ehitati kirikule tiibhoone ning tehti \u00fcle\u00fcldist remonti. Orelir\u00f5du sai l\u00f5pliku kuju 1928 uue oreliga. II maailmas\u00f5jas kannatada saanud katus vahetati v\u00e4lja 1991. aastal. Kirikus on altari k\u00f5rval Wilhelm Gabriel Wagneri hauaplaat, kes oli Vestringi mantlip\u00e4rija ja kiriku\u00f5petaja.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

P\u00e4rnu Katariina kirik<\/strong><\/p>\n

P\u00e4rnu Suurm\u00e4rter Katariina kirik (ka Jekateriina kirik) on P\u00e4rnus Vee t\u00e4nava ja Uue t\u00e4nava nurgal asuv barokkstiilis kirik. Kirik on ehitatud arhitekt Pjotr Jegorovi projekti j\u00e4rgi 1768. aastal, umbes sajand varem kui enamik teisi \u00f5igeusu kirikud, mist\u00f5ttu on sellel teistega v\u00f5rreldes erinev arhitektuur. Kiriku rajamiseks anti korraldus p\u00e4rast 1764. aastat, kui P\u00e4rnus oli l\u00e4bis\u00f5idul olnud Venemaa keisrinna (1762\u20131796) Katariina II. Kirik ehitati Katariina II k\u00e4sul ja rahastamisel algselt P\u00e4rnu garnisonile 1752. aastal rajatud puukiriku asemele. Kirik p\u00fchitseti sisse 1769. aastal. Kirikul on kuus torni.<\/p>\n

\"\"<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n

Endla Teater<\/strong><\/p>\n

P\u00e4rnu aktiivseimad k\u00e4sit\u00f6\u00f6lised, meistrid, kaupmehed ja haritlased koostasid Vanemuise seltsi eeskujul ja C. R. Jakobsoni algatusel 1875. aastal uue laulu- ja m\u00e4nguseltsi p\u00f5hikirja. Uuele seltsile pandi F. R. Faehlmanni m\u00fc\u00fcdi \u201eEndla j\u00e4rv ja Juta\u201d j\u00e4rgi nimeks Endla. \u00a0Esimese p\u00f5hikirja j\u00e4rgi oli Endla Seltsi eesm\u00e4rgiks laulmine, kasulike k\u00f5nede pidamine ja n\u00e4item\u00e4ngude m\u00e4ngimine. Seltsi esimeheks sai Kristjan Erm. 1878. aastal sai Endla tegevus Peterburist kinnituse. Enne oma maja saamist tegutses Endla Selts mitmel pool P\u00e4rnus. 1899. aastal \u00fc\u00fcriti avaramad ruumid, kus hakati teglema n\u00e4itlemisega. 1907. aastal h\u00e4vines tulekahjus Endla \u00fc\u00fcripind. Hakati ehitama uut Endla teatrimaja. Uue maja kavandiks valiti arhitekt H. Jungi ja insener G. Hellati projekt. 23. mail 1910 pandi majale pidulikult nurgakivi. Endla uues majas toimus 1911. aastal A. Kitzbergi \u201cLibahunt\u201d esietendus. 1915 P\u00e4rnu kutseline teatrielu katkes, teatri ruumid v\u00f5ttis \u00fcle s\u00f5jav\u00e4ehaigla. 1918. aasta 23. veebruaril kuulutati Endla teatri r\u00f5dult v\u00e4lja Eesti Vabariik. Teatri juhtideks oli aastail 1918-1920 August Reiman ja aastail 1920-1922 Johann Kull. J\u00e4rgmised 20 aastat oli Endla teater rahalistes raskustes. 1950 likvideeriti Endla operetitrupp ja orkester. 3. novemberil 1967 avati P\u00e4rnu Endla uus teatrimaja August Jakobsoni n\u00e4idendiga \u201eV\u00f5itlus rindejooneta\u201c, lavastajaks oli Enn Toona. Uues teatrimajas oli suurem saal (600 kohta), normaalm\u00f5\u00f5tmetega p\u00f6\u00f6rdlava, avarad proovisaalid jpm. Endla teatrihoone renoveeriti p\u00f5hjalikult juubeli puhul 2001. aastal. Endla teater asub P\u00e4rnus t\u00e4naval Keskv\u00e4ljak 1.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Punane torn<\/strong><\/p>\n

Punane torn on keskaegne Uus-P\u00e4rnu linnam\u00fc\u00fcri torn, t\u00e4nap\u00e4eval P\u00e4rnus aadressil Hommiku t\u00e4nav 11. Torn ehitati 15. sajandil. See on Uus-P\u00e4rnu linnam\u00fc\u00fcri ainus maapeal s\u00e4ilinud ehitis ning P\u00e4rnu vanim ehitis. Kuussada aastat tagasi vangi- ja kaitsetornina ehitatud hoone on viimase saja aasta jooksul kasutuses olnud nii laohoone, kui ka linnaarhiivina. Kohalikud m\u00e4letavad seda ka kui mitmete kultuuriasutuste peatuspaika. T\u00e4ies mahus v\u00f5eti Punane torn aga kasutusele alles n\u00fc\u00fcd. Varem suletud torni endisest kaitsekorrusest – t\u00e4nasest p\u00f6\u00f6ningukorrusest – on saanud uudne ringpanoraamkino.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Fotod: erakogu<\/p>\n

Autorid: Alex, Hendrik T., Ainar, Rene, Sven-Marti, Rasmus<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Koidula park Koidula park on P\u00e4rnu kesklinna \u00fcks armastatumaid parke, kus saab nautida lillede ilu ja purskkaevu vulinat. Park avati 1929. aastal ja on p\u00fchendatud Lydia Koidulale, kes elas aastatel 1843-1886. Koos pargiga avati ka Lydia Koidula monument, mille autor on Amandus Adamson. Avamisj\u00e4rgsel pidustusel Endla teatri majas pidas Koidulast k\u00f5ne Aino Kallas. Lydia Koidula […]<\/p>\n","protected":false},"author":177,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-158","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/177"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=158"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":164,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/158\/revisions\/164"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=158"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=158"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=158"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}