{"id":149,"date":"2021-12-04T20:21:57","date_gmt":"2021-12-04T20:21:57","guid":{"rendered":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/?p=149"},"modified":"2021-12-04T20:21:57","modified_gmt":"2021-12-04T20:21:57","slug":"keskaegne-linn-haapsalu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/2021\/12\/04\/keskaegne-linn-haapsalu\/","title":{"rendered":"Keskaegne linn – Haapsalu"},"content":{"rendered":"

Vanalinn<\/strong><\/p>\n

Haapsalu vanalinna v\u00f5ib jagada keskaegseks ja 20. saj. alguse kuurordipiirkonnaks. Keskaegne osa on piiskopilinnuse ala koos keskaegse Kooli, Jaani, Vee, Linda, R\u00fc\u00fctli ja V\u00e4ike-Mere t\u00e4navav\u00f5rgu ja ehitistega.Seda \u00fcmbritseb kuurordi k\u00f5rgajast p\u00e4rinevate puitpitsiliste majade v\u00f6\u00f6nd koos Promenaadi, Aafrika ranna ja parkidega. Haapsalu vanalinna kitsad t\u00e4navad aga suunduvad mereni.<\/span>\"\"<\/p>\n

Linnus<\/strong><\/p>\n

Haapsalu piiskopilinnuse esimese etapi valmimisajaks loetakse 1300. aastat. L\u00e4bi 14. ja 15. sajandi toimus aga pidev linnuse uuendamine ja ringm\u00fc\u00fcri k\u00f5rgendamine. Linnus asub praeguse Haapsalu linna kesklinnas. Linnusel oli suur roll Liivi s\u00f5jas, kus see moderniseeriti rootslaste poolt. V\u00e4lism\u00fc\u00fcrist sissepoole ehitati veel \u00fcks vallikraav ning sellest sisse muldvall. Peale Liivi s\u00f5da soovis Prantsuse p\u00e4ritolu Rootsi aadliperekond kiriku ehitada grandioosseks renessansslossiks, kuid 1688. aastal toimunud tulekahju t\u00f5ttu ehitust\u00f6\u00f6d katkestati ning k\u00f5ik peale kiriku h\u00e4vis. Umbes poolteist sajandit kasutati varemetes lossi hoovi karjamaana. 18. sajandil kirik taastati, kuid sajand hiljem tormi k\u00e4igus viis kevadtorm kiriku katuse ning taaskord j\u00e4eti p\u00fchakorda maha kuni 1889. aastal see taasp\u00fchitseti. 1980. aastatel alustati kiriku restauratsiooniga ning aastal 2001 leiti linnuse p\u00f5hjapoolse m\u00fc\u00fcri vastu ehitatud h\u00e4sti s\u00e4ilinud hoone rusud. T\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse linnuse varemeid ja selle hoovi n\u00e4iteks kontserditeks<\/span><\/p>\n

\"\"\"\"<\/p>\n

Toomkirik<\/strong><\/p>\n

Haapsalu Toomkirik asub Haapsalu linnuse sees ja on kivikirik. See oli 1250\/1260. aastatel rajatud <\/span>Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopkonna<\/span> peakirik ehk <\/span>katedraal<\/span>, kus asus <\/span>Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopi<\/span> ametitool ehk <\/span>kateeder<\/span> ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium, <\/span>Saare-L\u00e4\u00e4ne toomkapiitel<\/span>. Toomkirik on oma 15,5 m k\u00f5rguste kuplitaoliste <\/span>domikaalv\u00f5lvide<\/span> ja 425 m\u00b2 pindalaga \u00fcks suuremaid \u00fche<\/span>l\u00f6\u00f6vilisi<\/span> kirikuid <\/span>P\u00f5hja-<\/span> ja <\/span>Baltimaades<\/span>. Esimest korda on kirikut mainitud 1279. aastal. Toomkirik kuulub ehitusstiililt <\/span>romaanikalt<\/span> gootikale<\/span> \u00fcleminekustiili<\/span>. Kirikus on Eestis ainulaadne \u00fcmmargune <\/span>ristimiskabel<\/span>, mis p\u00fcstitati arvatavasti <\/span>15. sajandil<\/span>. Kirik sai kannatada 23. m\u00e4rtsil 1688 toimunud tulekahjus, 1726. aasta tormis h\u00e4vis kiriku katus taas. Varemetes kirik taastati 19. sajandi teisel poolel. Kiriku ehitusaegne interj\u00f6\u00f6r ja sisustus on h\u00e4vinud. Viimane suurem restaureerimine toimus 1960. aastatel. Ristimiskabeli aknale ilmuvat igal aastal augusti t\u00e4iskuu\u00f6\u00f6del saladuslik <\/span>Valge Daam<\/span>.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Valge daam<\/strong><\/p>\n

Valge Daami legend ulatub Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopi valitsemisaega Haapsalus. Usutakse, et augusti t\u00e4iskuu\u00f6\u00f6del v\u00f5ib Haapsalu toomkiriku k\u00fcljes asuva ristimiskabeli aknal n\u00e4ha valgesse riietatud naisterahva kuju.\u00a0<\/span><\/p>\n

Keskajal pidid k\u00f5ik toomh\u00e4rrad kloostri seaduste j\u00e4rgi elama kasinalt ning naised ei olnud linnusesse lubatud. Kuid \u00fcks toomh\u00e4rra armus eesti soost t\u00fctarlapsesse ning lahusolek tundus neile v\u00f5imatu. Neiu otsustati poisir\u00f5ivastes linnusesse kirikukoori lauljaks tuua. Pettus tuli avalikuks, piiskopi otsusel j\u00e4eti toomh\u00e4rra linnuse vangikongi n\u00e4lga surema. Neiu m\u00fc\u00fcriti klaasi vee ja leivat\u00fckiga elusalt ristimiskabeli seina. Naise hing ei saanud rahu. Nii juba sajandeid leinab ta oma armastatut ristimiskabeli aknal ja jutustab inimestele surematu armastuse lugu.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kohtasime valget daami ka 1902 ehitatud raudteejaamas.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Marten Henrik Kelement, Kaspar Helm, Kadriann Kummer, Nora Liisa Suislepp, Elisabeth Lauri, Gregor Gerretz, Caroline Markov, Hendrik Jaagant<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vanalinn Haapsalu vanalinna v\u00f5ib jagada keskaegseks ja 20. saj. alguse kuurordipiirkonnaks. Keskaegne osa on piiskopilinnuse ala koos keskaegse Kooli, Jaani, Vee, Linda, R\u00fc\u00fctli ja V\u00e4ike-Mere t\u00e4navav\u00f5rgu ja ehitistega.Seda \u00fcmbritseb kuurordi k\u00f5rgajast p\u00e4rinevate puitpitsiliste majade v\u00f6\u00f6nd koos Promenaadi, Aafrika ranna ja parkidega. Haapsalu vanalinna kitsad t\u00e4navad aga suunduvad mereni. Linnus Haapsalu piiskopilinnuse esimese etapi valmimisajaks loetakse […]<\/p>\n","protected":false},"author":177,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-149","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/149","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/177"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=149"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/149\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":156,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/149\/revisions\/156"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=149"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=149"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=149"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}