{"id":140,"date":"2021-12-04T18:26:24","date_gmt":"2021-12-04T18:26:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/?p=140"},"modified":"2021-12-05T17:54:48","modified_gmt":"2021-12-05T17:54:48","slug":"keskaegne-linn-paide","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/2021\/12\/04\/keskaegne-linn-paide\/","title":{"rendered":"Keskaegne linn &#8211; Paide"},"content":{"rendered":"<p><strong>Keskaegne Paide<\/strong><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Paidet on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud <\/span><span style=\"font-weight: 400\">1265<\/span><span style=\"font-weight: 400\">. aastal, mil <\/span><span style=\"font-weight: 400\">Liivi ordu maameistri<\/span> <span style=\"font-weight: 400\">Konrad von Manderni<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> eestvedamisel <\/span><span style=\"font-weight: 400\">ordulinnust<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> rajama hakati. Paide linnuse ja linna esialgne nimi oli <\/span><i><span style=\"font-weight: 400\">Wittenstein<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400\">, mis tollal aadlike seas k\u00f5neldud <\/span><span style=\"font-weight: 400\">alamsaksa<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> keeles t\u00e4hendab valget kivi. Nimi pandi ordulinnuse ehitamiseks kasutatud <\/span><span style=\"font-weight: 400\">paekivi<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> j\u00e4rgi. Linna\u00f5iguse sai <\/span><i><span style=\"font-weight: 400\">Wittenstein <\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400\">\u00a0<\/span><span style=\"font-weight: 400\">30. septembril<\/span> <span style=\"font-weight: 400\">1291<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> ordumeister <\/span><span style=\"font-weight: 400\">Haltilt<\/span><span style=\"font-weight: 400\">.<\/span> <span style=\"font-weight: 400\">J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> ajal <\/span><span style=\"font-weight: 400\">4<\/span><span style=\"font-weight: 400\">. mail<\/span> <span style=\"font-weight: 400\">1343<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> hukati Paide ordulinnuses eestlaste saadikud. (Vikipeedia 2020 <\/span><i><span style=\"font-weight: 400\">s.v.<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400\"> Paide ajalugu)<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">1441. aastal kasutati esmakordselt Paide linnusetorni kujutist Paide vapina. Liivi s\u00f5ja k\u00e4igus langes linn nii Rootsi kui Vene v\u00e4gede k\u00e4tte. (Paide linna kodulehek\u00fclg) Seejuures p\u00f5letasid Vene v\u00e4ed 1558. aastal linna maha ning 1573. aastal tapsid Ivan Julma juhitud Moskva v\u00e4ed pea k\u00f5ik linnaelanikud.<\/span><span style=\"font-weight: 400\">(Vikipeedia 2020 <\/span><i><span style=\"font-weight: 400\">s.v.<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400\"> Paide ajalugu)<\/span><\/p>\n<p><strong>Paide ordulinnus<\/strong><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Liivimaa vanem riimkroonika m\u00e4rgib Paide linnuse olemasolu juba 1265. aasta paiku ordumeister Konrad von Manderni ajal. Linnuse asukoht oli v\u00e4ga h\u00e4sti valitud. See ehitati Viljandist Tallinna viiva tee \u00e4\u00e4rde soise ala keskel asuvale k\u00f5rgendikule. Linnuse rajamist ei seganud ka 1238. aastal s\u00f5lmitud Stensby leping, mille j\u00e4rgi oli ordul keelatud\u00a0 rajada J\u00e4rvamaale linnuseid ilma Taani kuninga n\u00f5usolekuta, sest Paide \u00fcmbrus ei kuulunud toona J\u00e4rvamaale, vaid Kesk-Eesti v\u00e4ikekihelkondade v\u00f6\u00f6ndisse. Pikka aega valitses arvamus, et linnus esimeses jaos ehitati 13. sajandi keskpaigas k\u00f5rge kaheksatahuline peatorn Pikk Hermann ning alles hiljem nelinurkse p\u00f5hiplaaniga kastell koos v\u00e4ravakompleksiga. Kaur Alttoa ja Kalle Lange 1980. aastate arheoloogiliste uuringute p\u00f5hjal on aga arvatud, et Pikk Hermann ehitati koos teiste linnuseehitistega alles 14. sajandi alguses<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-141\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-2-225x300.png\" alt=\"\" width=\"225\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-2-225x300.png 225w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-2.png 302w\" sizes=\"auto, (max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/> <img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-142\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-225x300.png\" alt=\"\" width=\"225\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-225x300.png 225w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed.png 302w\" sizes=\"auto, (max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-143\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-3-300x225.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-3-300x225.png 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-3.png 512w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">14. sajandil oli Paide linnus kastellilaadne nelinurkne hoonekompleks, mida ida poolt kaitses neljatahulise torniga eel\u00f5u koos vesiv\u00e4ravaga. L\u00e4\u00e4nde j\u00e4i peav\u00e4rav kahe t\u00f5stesillaga, mille ette rajati 15. sajandi l\u00f5pul ning 16. sajandi alguses kahe nurgatorniga eeslinnus, millest veel l\u00e4\u00e4ne poole j\u00e4i Lossialev ehk Rootsi alev, mis v\u00f5is olla m\u00fc\u00fcriga \u00fcmbritsetud teine eeslinnus, kuhu majutati palgas\u00f5jav\u00e4gi. N\u00f5nda sai Paidest ringm\u00fc\u00fcriga \u00fcmbritsetud eeslinnustega laagerkastell. 16. sajandi l\u00f5pul asuti Paides rajama kivim\u00fc\u00fcride ette muldkindlustusi ehk bastione. (Alliksoo <\/span><i><span style=\"font-weight: 400\">et al. <\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400\">2012)<\/span><\/p>\n<p><b>Paide P\u00fcha Risti kirik<\/b><\/p>\n<table>\n<tbody>\n<tr>\n<td><span style=\"font-weight: 400\">Kirik on Paides eksisteerinud 13. sajandist, alguses ordulinnuses. Kiriku ehitamise aega pole teada.<\/span><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<ol>\n<li><span style=\"font-weight: 400\"> jaanuaril 1573. aastal lasid venelased Liivi s\u00f5ja k\u00e4igus Paide piiramisel \u00f5hku ka P\u00fcha Risti kiriku. (<\/span><i><span style=\"font-weight: 400\">Ibid<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400\">.)<\/span><\/li>\n<\/ol>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">2007.\u20132008. aasta Paide kirikus ning 2013. aastal kirikus ja <\/span><span style=\"font-weight: 400\">kirikuaias<\/span> <span style=\"font-weight: 400\">arheoloog<\/span> <span style=\"font-weight: 400\">Villu Kadaka<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> juhtimisel toimunud v\u00e4lit\u00f6\u00f6de k\u00e4igus selgus, et praegune kirikuhoone on ehitatud <\/span><span style=\"font-weight: 400\">18. sajandi<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> teisel poolel keskaegse kiriku alusm\u00fc\u00fcridele. Leitud <\/span><span style=\"font-weight: 400\">tugipiilari<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> j\u00e4\u00e4nuste p\u00f5hjal j\u00e4reldati, et kirik oli jaotatud neljaks <\/span><span style=\"font-weight: 400\">traveeks<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> ning et hoone oli ilmselt <\/span><span style=\"font-weight: 400\">v\u00f5lvlaega<\/span><span style=\"font-weight: 400\">. T\u00f5en\u00e4oliselt oli kirik kolmel\u00f6\u00f6viline. Nelja travee puhul pidi j\u00e4relikult kokku olema 12 <\/span><span style=\"font-weight: 400\">v\u00f5lvi<\/span><span style=\"font-weight: 400\">, mida kandsid lisaks seintele neli <\/span><span style=\"font-weight: 400\">piilarit<\/span><span style=\"font-weight: 400\">. V\u00f5lvide ja tugipiilarite paigutuse p\u00f5hjal j\u00e4reldati, et v\u00f5lve kandsid arvatavasti kuus \u00fcmar<\/span><span style=\"font-weight: 400\">sammast<\/span><span style=\"font-weight: 400\">. (Kadakas 2013: 159-160)<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-144\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-4-225x300.png\" alt=\"\" width=\"225\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-4-225x300.png 225w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-4.png 302w\" sizes=\"auto, (max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/> <img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-145\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-5-225x300.png\" alt=\"\" width=\"225\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-5-225x300.png 225w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-5.png 302w\" sizes=\"auto, (max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Praeguse Paide kiriku hoone vorm p\u00e4rineb\u00a0 1909-1910. aastast. Hetkel tegutseb p\u00fchakojas EELK Paide P\u00fcha Risti kogudus. <\/span><span style=\"font-weight: 400\">(Vikipeedia 2020 <\/span><i><span style=\"font-weight: 400\">s.v.<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400\"> Paide kirik)<\/span><\/p>\n<p><b>Paide linna keskv\u00e4ljak<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Paide keskv\u00e4ljak on omap\u00e4rasemaid keskv\u00e4ljakuid Eestis. V\u00e4listelt m\u00f5\u00f5tmetelt suur, kujult trapetsilaadne ja heade proportsioonidega, asudes linna plaanistruktuuris tsentraalselt ja omades linnakujunduses juhtivat kohta. See asub t\u00e4pselt P\u00fcha Risti kiriku k\u00f5rval. Keskv\u00e4ljak p\u00e4rineb keskajast ning ajalooline t\u00e4htsus on sellel peamiselt olnud turu- ja kauplemisplatsi n\u00e4ol. S\u00e4\u00e4rane t\u00e4htsus s\u00e4ilib t\u00e4nap\u00e4evani. Keskv\u00e4ljakut \u00fcmbritsevad mitmed erinevad kauplused, Paide Raekoda ja s\u00f6\u00f6gikohad.<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-146\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-6-225x300.png\" alt=\"\" width=\"225\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-6-225x300.png 225w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-6.png 302w\" sizes=\"auto, (max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><\/p>\n<p><b>Nelja kuninga m\u00e4lestuskivi<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">P\u00e4rast J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu 4. mail 1343. aastal hukati Paide linnuses reeturlikult Saksa Ordu poolt neli eestlasest kuningat koos kolme s\u00f5jasulasega. Neli kuningat olid 1343. aasta j\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu ajal Harjumaa m\u00e4ssuliste juhid. 20. augustil 1965. aastal p\u00fcstitasid paidelased Vallim\u00e4ele seitsme m\u00f5rvatud saadiku a<\/span><span style=\"font-weight: 400\">uks m\u00e4lestuskivi.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-147\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-7-225x300.png\" alt=\"\" width=\"225\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-7-225x300.png 225w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/files\/2021\/12\/unnamed-7.png 302w\" sizes=\"auto, (max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><\/p>\n<p>Patrik Roostfeldt, Mihkel Ratassepp, Karl Gustav Jurt\u0161enko, Robert Pappel<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Keskaegne Paide Paidet on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud 1265. aastal, mil Liivi ordu maameistri Konrad von Manderni eestvedamisel ordulinnust rajama hakati. Paide linnuse ja linna esialgne nimi oli Wittenstein, mis tollal aadlike seas k\u00f5neldud alamsaksa keeles t\u00e4hendab valget kivi. Nimi pandi ordulinnuse ehitamiseks kasutatud paekivi j\u00e4rgi. Linna\u00f5iguse sai Wittenstein \u00a030. septembril 1291 ordumeister Haltilt. J\u00fcri\u00f6\u00f6 [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":177,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-140","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/177"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=140"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":157,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140\/revisions\/157"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=140"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=140"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=140"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}