{"id":114,"date":"2021-12-04T16:37:32","date_gmt":"2021-12-04T16:37:32","guid":{"rendered":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/?p=114"},"modified":"2021-12-04T16:37:32","modified_gmt":"2021-12-04T16:37:32","slug":"keskaegne-linn-tartu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/2021\/12\/04\/keskaegne-linn-tartu\/","title":{"rendered":"Keskaegne linn – Tartu"},"content":{"rendered":"
    \n
  1. \u00a0novembril k\u00fclastasid 4 138.c klassi \u00f5pilast \u00fclikoolilinna Tartut, et uurida selle keskaegset ajalugu. \u00d5pilased alustasid oma v\u00e4ikesteks seiklust Keskpargis. Esimese peatuseni ei tarvitsenudki kaua k\u00f5ndida, keskaegne p\u00e4rand asus kohe pargi k\u00f5rval. Sarnaselt Tallinnale \u00fcmbritses ka Tartut keskajal linnam\u00fc\u00fcr. Nagu ka Tallinnas, on Tartus linnam\u00fc\u00fcri piirkonnad n\u00e4htavad t\u00e4nava sillutisel. Samuti on \u00e4ra m\u00e4rgitud keskaegne hoonestus.<\/span><\/li>\n<\/ol>\n

    \"\"<\/p>\n

    Linnam\u00fc\u00fcri piirjoon K\u00fc\u00fcni t\u00e4naval<\/span><\/i><\/p>\n

     <\/p>\n

    Tartu linnam\u00fc\u00fcrid<\/b><\/p>\n

    Tartu linnam\u00fc\u00fcr oli keskajal ehitatud Tartu kaitserajatiste s\u00fcsteem. Linnam\u00fc\u00fcri hakati ehitama 13. sajandil ning see valmis mitte enne 14. sajandit. M\u00fc\u00fcr \u00fcmbritses keskaegset linnas\u00fcdant, selle pikkuseks oli kaks kilomeetrit ja keskmine paksus kaks meetrit. Linnam\u00fc\u00fcr \u00fcmbritses Toomem\u00e4ge, kulges p\u00f5hjak\u00fcljel Laia ja Kroonuaia t\u00e4nava vahelisel alal nende t\u00e4navatega paralleelselt. L\u00f5unak\u00fcljel oli Poe t\u00e4nava piirkonnas. Linnam\u00fc\u00fcri kindlustati ja t\u00e4iustati kuni P\u00f5hjas\u00f5jani. 1708. aastal lasi Vene armee Tartu linnam\u00fc\u00fcri \u00f5hku, kuna kardeti linna langemist Rootsi k\u00e4tte. 18. sajandil linnam\u00fc\u00fcril enam kaitset\u00e4hendust ei olnud. Enamik m\u00fc\u00fcrist on p\u00e4rast suuri tulekahjusid kasutatud ehitusmaterjaliks uute hoonete rajamisel. Osa s\u00e4ilinud linnam\u00fc\u00fcri on konserveeritud-rekonstrueeritud, kaetud katusega. Rekonstrueerimata osa seisukord on rahuldav, kohati halb. Rekonstrueeritud m\u00fc\u00fcriosa k\u00f5rgus on 3-4 meetrit.<\/span><\/p>\n

    P\u00e4rast linnam\u00fc\u00fcri jalutasid \u00f5pilased m\u00f6\u00f6da K\u00fc\u00fcni t\u00e4navat edasi Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumi suunas, sel korral k\u00fcll mitte nende k\u00fclastamiseks, vaid koolimaja k\u00f5rval asuva keskaegse Jaani kiriku n\u00e4gemiseks. K\u00f5nnakut ajal v\u00f5is veel m\u00e4rgata m\u00f6\u00f6da K\u00fc\u00fcni t\u00e4navat looklevad keskaegse hoonestuse piiri.\u00a0<\/span><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    Keskaegse hoonestuse piir m\u00e4rgitud punaste tellistega.\u00a0<\/span><\/i><\/p>\n

    Paraku oli sel p\u00e4eval Jaani kirikus kontsert ning seega seda k\u00fclastada polnud v\u00f5imalik. K\u00fcllaga said \u00f5pilased kuulata kontserti kiriku ukse taga.<\/span><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    Jaani kiriku ukse taga kuulamine.<\/span><\/i><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    Jaani kiriku fassaadi kaunistavad kujud.<\/span><\/i><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    Kiriku torn<\/span><\/i><\/p>\n

    Tartu Jaani kirik<\/b><\/p>\n

    Tartu Jaani kirik on keskaegne gooti stiilis kirik, mis on p\u00fchendatud Ristija Johannesele. P\u00fchakoda on 63 meetrit k\u00f5rge, kolmel\u00f6\u00f6viline ning ehitatud peamiselt tellistest. Kirikut mainiti esimest korda 1323. aastal. Kirik on tuntud oma terrakotafiguuride poolest, mis on k\u00f5ik (algselt oli neid \u00fcle tuhande) \u00fcksikult savist valmistatud, nii et k\u00f5ik kujud on oman\u00e4olised. Praeguseks hetkeks on kujusid s\u00e4ilinud 200 ning \u00fche teooria j\u00e4rgi kujutavad need Tartu kodanikke. Kirik on kannatada saanud Liivi s\u00f5jas (1558-1583), P\u00f5hjas\u00f5jas (1700-1721) ning k\u00f5ige hullemini m\u00e4rtsipommitamise k\u00e4igus (1944). Seega on kirikut ka korduvalt restaureeritud ning sellele juurdeehitusi tehtud (nt 18. sajandil ehitatud L\u00fcbecki kabel). P\u00e4rast m\u00e4rtsipommitamist j\u00e4igi kirik \u00fcle 40. aastaks varemetesse ning kiriku taasp\u00fchitsemine ja avamine toimus alles 2005. aastal. T\u00e4nap\u00e4eval tegutseb kirikus luterlik Tartu Jaani kogudus.<\/span><\/p>\n

     <\/p>\n

    Viimane keskaegne objekt, mida Tartus k\u00fclastada plaaniti, oli Toomem\u00e4el asuv Toomkirik. Teel Toomkirikuni m\u00f6\u00f6dusid \u00f5pilased ka 1632. aastal asutatud Tartu \u00dclikoolist. \u00dclikooli taga oli n\u00e4ha Gustav II Adolfi, asutamisaastal v\u00f5imul olnud Rootsi kuninga monumenti. \u00dclikooli tagant viib jalgtee \u00fcles Toomem\u00e4ele Toomkiriku juurde. Tartlaste seas kutsutakse seda ka aeglaseks surmaks tee pikkuse ja v\u00e4ikese t\u00f5usu t\u00f5ttu. L\u00f5puks m\u00e4e tippu j\u00f5udes avanebki vaade Toomkirikule.<\/span><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    Toomkirik eemalt vaadatuna.<\/span><\/i><\/p>\n

    Kirik koosneb varemetes ja rekonstrueeritud osast, neist viimases tegutseb hetkel Tartu \u00dclikooli muuseum. Muuseumi k\u00f5rgeimal korrusel asub aga Hullu Teadlase labor, kus saab tutvuda loodusteadustega.\u00a0<\/span><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    Hullu Teadlase plakat Toomkiriku ees.<\/span><\/i><\/p>\n

    Muuseumi korruste vahel saab liikuda m\u00f6\u00f6da treppe, palju p\u00f5nevam kogemus on aga selleks kasutada hoopis 1928. aastast p\u00e4rit Schindleri lifti, mis 2018. aastal taas k\u00fclalistele avati. Lisaks muuseumile on v\u00f5imalik ronida ka Toomkiriku torni, kust avaneb suurep\u00e4rane vaade Kassitoomele.<\/span><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    Toomkiriku varemetes.<\/span><\/i><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    Varemed, kus on selgelt n\u00e4ha gooti stiilis kaared.<\/span><\/i><\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    Rekonstrueeritud osa Toomkirikust, kus tegutseb Tartu \u00dclikooli muuseum.<\/span><\/i><\/p>\n

     <\/p>\n

    Tartu Toomkirik<\/b><\/p>\n

    Toomkirik on ebam\u00e4\u00e4rases vahemikus 13.-16. sajand ehitatud gooti stiilis kirik, mis oli Tartu piiskopkonna peakirik ja Tartu piiskopi katedraal. Oskame oletada, et selle ehitamist alustati 13. sajandi kolmandal veerandil ning seej\u00e4rel t\u00e4iustati umbes 16. sajandini. T\u00f5en\u00e4oliselt oli see esialgu kavandatud <\/span>kolmel\u00f6\u00f6vilise kaheksatraveelise basiilikana, kuid plaanid muutusid ja ehitus j\u00e4tkus kodakiriku p\u00f5him\u00f5tteil. Toomkirik kannatas tugevalt reformatsiooniaegse pildir\u00fc\u00fcste all ning j\u00e4i p\u00e4rast seda t\u00fchjaks ja lagunema. Liivi s\u00f5jas laastasid juba \u00f5nnetus seisus olevat kirikut veel venelased. Huvi toomkiriku vastu kerkis taas 1802. aastal, mil alustati raamatukogu kavandamist. See idee teostati aastatel 1804-1807 ning asus hoones kuni 1981. aastani, p\u00e4rast seda kolis sinna Tartu \u00dclikooli muuseum.<\/span><\/p>\n

    Fotod: erakogu<\/p>\n

    Autorid: Karmen, Barbara, Ats ja Jakob<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    \u00a0novembril k\u00fclastasid 4 138.c klassi \u00f5pilast \u00fclikoolilinna Tartut, et uurida selle keskaegset ajalugu. \u00d5pilased alustasid oma v\u00e4ikesteks seiklust Keskpargis. Esimese peatuseni ei tarvitsenudki kaua k\u00f5ndida, keskaegne p\u00e4rand asus kohe pargi k\u00f5rval. Sarnaselt Tallinnale \u00fcmbritses ka Tartut keskajal linnam\u00fc\u00fcr. Nagu ka Tallinnas, on Tartus linnam\u00fc\u00fcri piirkonnad n\u00e4htavad t\u00e4nava sillutisel. Samuti on \u00e4ra m\u00e4rgitud keskaegne hoonestus. Linnam\u00fc\u00fcri […]<\/p>\n","protected":false},"author":177,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-114","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/114","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/177"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=114"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/114\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":128,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/114\/revisions\/128"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=114"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=114"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/138c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=114"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}