Arhiveeritud - kategooria: ‘9.kl’

Viimane klassijuhataja tund põhikoolis

29.05.2020

Meie distantsõppe kogemus

16.03.2020-17.03.2020

On esmaspäeva hommik ja meie klass ärkab üles teadmisega, et katsed on läbitud ja nüüd on vaja loota, et tulemus oleks selline, et kutsutakse vetlusele. Ei, vabandust, see oli enne seda, kui Eestis teatud viirus levima hakkas hullu kiirusega.  Tegelikult algas meie esmaspäev hoopis teistmoodi. Hommikul ei pidanud panema rasket koolikotti selga ja istuma bussi/auto peale. Sa võisid magada tunnikese kauem, aga ei pidanud. Võisid ärgata ka tavapärasel ajal kl 6.30. Ma ei usu, et keegi meist seda tegi. Kui inimesed oletavasti ärkasid ja ära sõid, siis esimene ülesanne oli minna ekooli ja sealt välja otsida vastavad ülesanded iga tunni kohta. Aga oh seda imet, kui pool tundi pärast ärkamist on ekool kokku jooksnud ja enamustel puudub ligipääs kodustele töödele. Paaril õpilasel siiski ekool töötas ja nii sai omavahel materjalid jagatud. Paar tundi hiljem läks ekool ka tööle ja kõigil tuju rõõmsaks tehtud. Esimene päev polnud nii raske, aga kõik teadsid, et ega see sellega ei piirdu.

Teisipäeva hommikul tõusen voodist pĂĽsti ja korra tekib vaheaja tunne. Järgmisel hetkel istun juba arvuti taga ja mõtlen, et mis vaheaeg, see on ju nagu täis õppepäev lihtsalt kodus ja pole õpetajat, kellelt abi kiiresti kĂĽsida. Ilmselt see hommikune natuke hilisem ärkamine juba tekitab sellise tunde. KĂĽll aga ekooli pole kunagi ĂĽlesannetest nii täis näinud. Aga sellega pidigi harjuma, sest ega see distantsõpe polegi mingi pidu, mida paljud kindlasti lootsid. – Iir

18.03.2020-19.03.2020

Minul on juba kodust õppimise kogemus juba olemas, kuna käisin vaheajal Itaalias ja olen sellest ajast saati kodus sotsiaalset distantseerumist ja kätepesu harjutanud. Imelik, kui kiiresti inimeste meelsus muutub. Kahe nädala eest vaadati enese eraldamist ĂĽhiskonnast kui mingit naljanumbrit, nĂĽĂĽd aga on see peaaegu kohustuslik. Koolitöödele kulub päris suur osa päevast ja keskenduda on ka palju raskem. Aga samas kulub vähem aega sõitmisele. Ă•ues sporti teha on ka mõnus, kuigi kui on eriti kehv ilm, tahaks sees jõusaalis käia, aga mis teha. Vahel igatsen klassikaaslasi, tahaks nendega juttu ajada või lihtsalt väiksest õest ja vennast puhkust saada. Oskan nĂĽĂĽd palju paremini hinnata kooli ja keskkonda, mida seal luuakse, et oleks võimalikult hea õppida. – Ants-Erik

20.03.2020-23.03.2020

Reedel oli meil esimene klassijuhataja tund, mis toimus video teel. See oli päris huvitav kogemus. Saime kõik ĂĽksteist näha ja kuulata. Meeleolu oli rõõmus ja vaba. Esmaspäeval oli meil esimene kontrolltöö fĂĽĂĽsikas, mis oli Moodle keskkonnas. Seda oli seal hea teha, oli päris huvitav teha seda kodus ja arvuti ees. ĂśleĂĽldiselt on kodus õppimine olnud päris huvitav kogemus. Kodus on õhkkond rahulikum, kuid koolis on ikkagi parem õppimiskeskkond, kus pole muid segavaid asju. Tunnen puudust sellest, et õpetaja on olemas, kelle käest saan kohe kĂĽsida kui probleem tekib. Samuti tunnen puudust sõpradest. – Andre

24.03.2020-25.03.2020

Mul on sama seis, mis Ants Erikul – mul läheb karantiinis juba neljas nädal. Kuigi jah vahepeal sai geograafia töö pärast kooli põigatud. Ă•nneks on klasskaaslased jätkuvalt terved ja ma ei pea end mõrtsukana tundma. Tegelikult ma polegi sellest eraldatusest ja kodus istumisest väga tĂĽdinud. Suhtlusvahendeid on ju nii palju ja mis minu jaoks veel oluline – ei pea vara tõusma! Omamoodi huvitav on ju teha kontrolltöid teises vormis kui tavaliselt. Arvutisse „toksimine“ on mulle alati rohkem meeldinud kui paberile kirjutamine. Aja jaotuses saab ka ise rohkem otsutada, millal mida teha. Muidugi peab jälgima, et nö videotunde ja ĂĽleslaadimisi ära ei unusta. Rohkem tunnen ma puudust trennist. Ăśritan kĂĽll iga päev jälgida treeneri antud tegevusi, aga tunnen, et see pole ikka see. Ăśritame hakkama saada! – Sven-Marti

26.03.2020-27.03.2020

Käes on neljapäev ja selline tunne on, nagu oleks terve igaviku kodus istunud. Isegi mingi rutiin on elusse sisse tulnud; hommikul ärkan, pesen hambad, söön, õpin, lähen õue jooksma,söön, õpin, loen, söön, pesen hambad ja lähen magama. Meil oli neljapäeval geograafias töö. See polnud tegelikult midagi uut, kuna oleme ka varem tunnis teinud läbi moodle kontrolltöid. Töö oli päris mahukas ja raske oli jõuda enne aja lõppu kõiki ĂĽlesandeid tehtud. Reedene päev möödus rahulikult, ilma suurte muutusteta. Lihtsalt tahaks väga näha sõpru juba. Muidugi on võimalik teha facetime, aga see pole see sama, mis näost näkku suhtlemine.  – Amanda

30.o3.2020-1.04.2020

Minu arust on koduõppel positiivseid ja negatiivseid kĂĽlgi. Päev algab kõvasti hiljem ja magamistunde on rohkem. Samuti on positiivne see, et saab ise oma aega planeerida ja võib teha õppimise vahele pause. Koolitööde maht on sarnane sellega, mis oleks tavalisel koolipäeval, kuid õppimiseks on raske motivstiooni leida. Ă•nneks on päev pikk ja peale koolitööde on aega teha asju, milleks tavaliselt niipalju aega ei ole nagu näiteks minu jaoks värskes õhus liikumine, kokkamine ja raamatute lugemine. – Ats

2.04.2020-3.04.2020

Distantsõppel on oldud nĂĽĂĽd kolm nädalat. Ma olen olukorraga nĂĽĂĽd juba täiesti ära harjunud, aga ma ikkagi eelistan koolis käimist. Kõikide nende keskkondade kasutamine ja nende kasutamise õppimine on minu jaoks päris raske olnud. Aga äkki ongi hea, et nĂĽĂĽd saab kõik need programmid ja keskkonnad korralikult selgeks õppida. Ma tõesti loodan, et me saame varsti kooli, aga tervis on hetkel tähtsam, seega pĂĽĂĽame terved pĂĽsida. – Amanda

– Paul

23.03.2020

Kalevipoeg

Teisipäeval, 11. veebruaril käisime terve lennuga Tartus teatris. Väljasõit algas 9.a jaoks õnnetult, sest bussi mootor suri välja, nii et pidime 1,5h uut bussi ootama. Jõudsime vahejuhtumi pärast üsna napilt teatrisse. Etenduseks oli meile välja valitud “Kalevipoeg”. Meie klassil oli antud teost kahjuks veidi raske mõista, kuid lavakujundus ja üleüldse kunstiline osa oli väga hästi tehtud. Kuna me ei olnud jõudnud ennem süüa, käisime peale etenduse lõppu kiirtoidurestoranist läbi ning pöördusime siis Tallinna poole tagasi. Oli üsnagi omamoodi meeldejääv reis.

Kirjutas: Elisabeth

15.02.2020

Talve

Filmi “Talve” stsenarist on Martin Algus, reĹľissöö Ergo Kuld ning osades: Franz Malmsten, Karl Robert Saaremäe, Riina Hein jpt. Talve rääkis 1942.aastast kui Arno Tali poeg Arnold tuli Austriast tagasi kodumaale oma kodutallu. Kodumaal olles satub Arnold vanade tuttavate inimeste sekka. Tänu tekkikud armukolmnurgale muutuvad asjaolud keeruliseks ning igaĂĽks ĂĽritab võidelda oma õnne eest. Lõpuks võidab siiski tõeline armastus ja elu läheb oma rada mööda edasi. Ăśldiselt võib filmiga väga rahule jääda. See film oli väga huvitavalt ĂĽles ehitatud. Vanemate iseloomujooned ja tegevused olid kandunud lastele edasi. Võis leida palju tuttavaid kohti filmide Kevade ja Talve vahel. Samuti oli valitud rollidesse väga head ja hästi sobivad näitlejad.

Kirjutas: Meribel

15.02.2020

Tartu rahu 100

Täna tähistati Tartu rahu aastapäeva. Hommikul räägiti meile ajaloo asemel karjääriga seonduvast ning veidi ka asjadest, mis võivad kasuks tulla 9. klassist edasi minemisel. Hiljem toimus aulas kokkusaamine, kus õppealajuhataja Tiina Talvi pidas kõnet ning Ants-Erik rääkis meie kooli aulas olevatest nimedest marmortahvlil. Vaatasime ka lĂĽhifilmi “Hetk ajaloos”, kus oli järgi tehtud Tartu rahu sõlmimist ja teisi detaile seoses sĂĽndmusega.

Kirjutas: Katariina

15.02.2020

Klassiöö

31. jaanuaril toimus meil klassiöö. Alguses me mängisime kuldvillakut, mis oli Atsi koostatud. Peale seda me mängisime sellist mängu, kus tuli võimalikult kiiresti ära arvata laul, mis mängima pandi. Klass jaotati 6-ks tiimiks ning vastata sai see tiim, kes esimesena käe tõstis. Kui see tiim arvas ära laulu nime ja artisti, said nad punkti. Peale seda mängu said kõik teha seda, mida ise soovisid. Mängisime korvpalli ning teisi sportlikke mänge. Tundus, et kõigile meeldis.

Kirjutas: Hobart

15.02.2020

Muuseum tuleb kĂĽlla

24. jaanuaril toimus 9. klassidel projektipäev, mille teemaks oli “Muuseum tuleb külla”. Meid külastas Eesti Loodusmuuseum.

Tutvusime Läänemere kujunemise, elukeskkondade, elustiku, võõrliikidega, vee reostuse ja  soolsusega. Meid jagati gruppidesse ja iga grupp pidi käima läbi võimalikult palju tegevuspunkte, mida oli kokku üheksa. Saime seal erinevate teemade kohta uut ja huvitavat infot, kuid tuli ka ise katsetada ja uurida. Näiteks sai kuulata erinevaid hääli, teha selgeks, mis kivististega on tegu, uurida rannakarpe ja merevee soolsuse seost, infot Läänemere reostuse ja laevaliikluse kohta, filtreerida veest välja mikroplasti ja palju muud huvitavat.

Oli väga huvitav  ja inforohke päev.

Kirjutas: Erki

15.02.2020

Projektipäev

Projektipäev oli Reaalkoolis 20. detsembril 2019. Projektipäeval korraldasid õpetajad erinevaid “töötubasid”. Mina koos 11 klassikaaslasega käisime bioloogiaõpetaja Tiina Talviga Sõpruse kinos vaatamas filmi “Serengeti seadused”( reĹľissöör Nicolas Brown). See on dokumentaalfilm, mis räägib viie loodusuurija avastustest- Bob Paine, Tony Sinclair, Mary E. Power, John Terborgh, Jim Estes. Film räägib ka sellest, kuidas tänapäeval on inimene lõhkunud väga paljud looduskooslused, kuid neid on veel võimalik päästa. Film on pälvinud 10 suuremat filmiauhinda. Isiklikult ĂĽtlen, et ĂĽllatusin, kui seda filmi nägin. Film oli põnev ja kohati isegi emotsionaalne. Soovitan minna vaatama.

Kirjutas: Kaur

12.02.2020

Talvekontsert

Esmaspäeval, 16. detsembril toimus Estonia Kontserdisaalis Tallinna Reaalkooli talvekontsert „Läbi lume sahiseva.” Laval näitasid oma oskuseid 1. – 12. klassi õpilased, kes olid selleks juba mitu kuud valmistunud. Sai näha nii tantsu, laulu kui ka pillimängu ning kontserdi lõpetuseks esitasid kõik esinejad koos „Läbi lume sahiseva.” Hiljem pealtvaatajate käest kĂĽsides, tundus, et kõigile väga meeldis ja ka esinejad ise jäid rahule. Meie klassist esinesid lastekooriga Tuule, Helena ja Kristiina.

Kirjutas:  Kristiina

05.01.2020

Võimlemispidu

5. detsembri hommikul toimus Kalevi spordihallis 7.-9. klasside liikumiskavade esitamine. Kohal olime kõik juba 7.30 ning kui joped sai riietusruumidesse viidud, tegime oma kava veel viimast korda enne teistele esitamist läbi. Esinemisriietuseks oli meil kokku lepitud mustad püksid ja värvilised särgid. Kella kaheksaks suundusime kõik tribüünidele  ning oma tantsude esitamist alustasid seitsmendikud. Kui tantsisid kaheksandikud, hakkas ka kerge esinemisnärv sisse tulema ja siis oligi juba meie kord. Meie kava koosnes kolmest eriilmelisest osast ning minu lemmikuks osutus „Nukukese“ järgi tantsitud osa. Meeldejääv oli ka Hugo, Pauli, Patriku ja Antsu etteaste. Kui kõik kavad olid esitatud, teatas direktor kolm parimat klassi. Me olime väga õnnelikud ja samas ka üllatunud, kui kuulsime, et oleme üks neist kolmest. Auhinnaks olid mandariinid kogu klassile. Kui parimad esinejad teatatud, suundusime kooli tundidesse.

Kirjutas: Helena

05.01.2020