Tallinna Reaalkool - 138a » Blogi arhiiv

Pärnu

Keskaja alguses (13. saj) tekkis Pärnu jõe kallastele kaks linna. Jõe paremale kaldale Vana-Pärnu ning vasakule Uus-Pärnu. Pärnu jõgi oli aga piiriks ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel ning seega kuulusid linnad erinevatesse feodaalriikidesse.

Vana-Pärnu oli Saare-Lääne piiskop Heinrichi residents, mis tänu sellele sai ka 1251. aastal linnaõiguse. Sinna oli rajatud toomkirik ning tekkis mõnesaja elanikuga asula. Linn hävis, kui 1263. aastal põletasid selle koos katedraaliga maha rüüsteretkel olnud žemaidid (Leedus elanud hõim). Peale seda linn küll taastati, kuid linnamüüri puudumise tõttu ei olnud see eriti tugev ja jäi Uus-Pärnu varju ning langes ka edaspidi rüüsteretkede ohvriks hävides täielikult Liivi sõjas. Kunagist piiskopkonna keskust tähistab mälestuskivi Vana-Pärnu kalmistu väravas.

Vana-Pärnu pärusraamat

Vana-Pärnu rekonstruktsioon

Jõe teisel kaldal asus aga Pärnu ordulinnus, kus omal ajal olid konvendihoone, linnamüür ja kaks eeslinnust. Uus-Pärnu oli Vana-Pärnust elanike arvu poolest ligi kolm korda suurem. Pärnu asus strateegilisel kohal Liivimaa ja Eestimaa vahel. 16. sajandil ehitati linnamüüri ka kaks torni. Üks neist oli punane torn, mida kasutati linnavanglana, on säilinud veel tänasenigi. Ordulinnusest itta jäi Uus-Pärnu linn, mis oli kaitstud linnamüürga ning kuulus Eesti nelja hansalinna hulka. Linnus sai sõdade käigus tugevalt räsida ning peale Põhjasõda kaotas oma tähtsuse. Linna kasvades lammutati ette jäänud linnus, ainsana säilinud kaitseehitis on Punane torn, mida kasutatakse arhiivina. Linna ümbritses kindlustusvöö: 7 muldbastionit ja kaks raveliini (kolmnurkse põhiplaaniga kaitseehitis kindluse välisküljel), bastionite keskel asusid moonalaod ning neid ümbritses vallikraav. Bastionid said oma nimed taevakehade järgi: Saturnus, Mars, Sol, Jupiter, Mercurius, Luna, Venus ning raveliinid Hommikutäht ja Õhtutäht.

Uus-Pärnu enne müüri lammutamist

Punane torn

Peale Punase torni võib Pärnu vanalinnas näha ka mälestusmärki Nikolai kirikule. Tegemist on Püha Nikolai auks püstitatud kirikuga 13. või 14. sajandist. See oli ehitatud punastest tellistest Gooti stiilis. Nikolai kirik on olnud enamjaolt luterlik, kuid Poola Eestis viibimise ajal oli see katolik. Kirik on mitmeid kordi põlenud ning saanud pikse pärast kannatada. Märtsipommitamise tulemusel 1944. aastal muutus kirk varemeteks ja 1954. aastal õhiti täielikult. Alates 1989. aastast seisab seal mälestusmärk. (Pärnu muuseum)

Nikolai kiriku mälestusmärk

Seoses keskajaga on tähtis ka ära mainida Eesti vanim laev 14. sajandist. Sellest on saanud ajaloolased järeldada kaubandust Kesk- ja Lääne Euroopaga. Seda kutsutakse ka Pärnu kogeks ning sellest on säilinud ainult 12 tammepuust lavakaart ja 6 klinkersüsteemis ühendatud kereplanku. (Pärnu muuseum)

Pärnu koge

Pärnu vanalinnas Hospidali tänaval asub, nagu nimi juba ütleb vana varjupaik vigastele ja haigetele, mis kannab nime Seegi maja. See ehitati 1658. aastal ning on vanim maja Pärnus. Vana seegi vundamendi puitparvede põhjal on arvatud, et see ehitati tegelikult juba 1250-1350. aastatel. Arvatakse ka, et 16. sajandil võis seal kõrts asuda, kuna enne maja rekonstrueerimist leiti reini keraamikat (importveine, keedunõudest tulnud potikilde, noateritus luisk, tulekivi ja liivi sõdalase kukru münte). 20. sajandi olid majast alles ainult müürid, millele 17. sajandil Leevi Soku ja Rein Raie projekteerisid ehitusstiili järgides uue hoone. Praegu asub majas restoran.

Seegi maja

17. sajandist säilinud Baltikumi ainsa värava nimi on Tallinna värav. Seda on nimetatud ka Carl Gustavi väravaks, kuna see oli Karl X Gustavi auks ehitatud. Tegu on barokses stiilis tunneliväravaga, mis suundus kuninga tänavalt randa. Selle värava valmimise üle otsustas kindralkubermang Erik Dahlberg, kelle ülesandeks oli vastutada Liivimaa kaitseehitiste eest. Ehitamine algas 1670. aastal ning lõppes 1696. aastal, enne Põhjasõja algust. Selle kõrval asusid Mercuri ja Luna bastionid. Tallinna väravaks hakati kutsuma seda alles Vene võimu ajal, kui Tallinnasse Vana-Pärnust mööda Sauga jõe kallast viis tee. 1836. aastal tasandati Pärnu bastionid, ajati käigud täis ning läheduses asunud Mercuri bastioni kohale kuhjati praegusel ajal tuntud ,,Munamägi”.

1741. aastal soovis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna Pärnusse ehitada luterliku kiriku. Kiriku nimeks sai Eliisabeti kirik, piiblitegelase Püha Eliisabeti järgi. Ehitamist alustati aastal 1744, kirik valmis 1747. aastal. Kiriku sisetööd aga kestsid edasi ja hoone pühitseti 1750. aastal. Sellega ei olnud aga kiriku ehitustööd sugugi ühel pool. 1893. aastal ehitati kirikule juurde telliskividest tiibhoone ja renoveeriti põrandaid ja rõdusid ning kirik pühitseti uuesti. Viimane suurem ehitus viidi läbi aastatel 1993-1995, mil kirikule ehitati abihoone.

Katariina kirik on õigeusu kirik Pärnus, mis ehitati aastal 1764. Selle sündimise looks räägitakse vahepeal ka legendi, kuidas Mohri majas Katariina II olla selle maja aknast välja vaadanud ning näpuga näidanud praegusele kiriku asukohale ja öelnud, et tahab sinna kirikut. Algselt seisis seal puidust kirik, kuid tänu Pjotr Jegorovi projektile valmis sinna asemele 1769. aastal barokk-kirik. Antud kirikul pole sibulkuppleid, nagu on tavaline õigeusu kirikutele, vaid kuus tornikiivrit. Selle kirikus olla ka abiellunud Vene õigeusku Eesti esimene president Konstantin Päts 1902. aastal Wilhelma Ida Emilie Pedyga. (Õpetaja Anu Kella jutu põhjal)

Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes Eestis mängu- ja lauluseltside teke. Pärnus loodi aastal 1875 laulu- ja mänguselts Endla ja 23. oktoobril 1911 loodi Pärnusse Endla teater. Endla vana teatrimaja oli Eestis esimene teatrimaja, mis oli projekteeritud eesti arhitekti poolt. Endla vana teatrimaja asus praegusel Iseseisvuse väljakul. Endla vana teatrimaja on Eesti ajaloos oluline, kuna 23. veebruaril 1918 loeti selle hoone rõdult ette esimest korda Manifest kõigile Eestimaa rahvastele. Kahjuks oli Endla teatrimaja kurva saatusega, kui II maailmasõja lõpus sai ta põlengus kahjustada. Endla teater kolis ajutiselt üle Eesti Panga majja ning vana hoone varemed õhati 1961. aastal. Endla teatri uus teatrimaja valmis oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäevaks ning avati 3. novembril 1967. Uus teatrimaja asub aadressil Keskväljak 1.

Pärnu Poeglaste Gümnaasium asub Pärnus, Kuninga tänaval (Kuninga 29). Koolimaja valmis 1875. aastal ja on ehitatud hilisklassitsistlikus stiilis. See hoone on tunnustatud riiklikuks kultuurimälestiseks. 1875-1942 asus selles hoones Pärnu Poeglaste Gümnaasium, hetkel asub seal Kuninga Tänava Põhikool. Uue koolimaja projekt valmis aastal 1869, ehitus algas 1871. aastal ja lõppes 1875. aastal. Lisaks Pärnu Poeglaste Gümnaasiumile ja praegusele Kuninga Tänava Põhikoolile on seal tegutsenud veel neli erinevat õppeasutust.

Pärnu Poeglaste asutamisaastaks võib lugeda 1588. aastat, kui Heinrich Schele pani käima üheklassilise kooli koos ühe õpetajaga. Teine klass koos teise õpetajaga liitus alles 1652. aastal ja kolmas klass kolmanda õpetajaga 1693. aastal.

Hoone ees on kooli kunagiste õpilaste Paul Kerese pronksbüst ja Jüri Vilmsi leinajalakas. Aias kasvab poeet Aleksander Pushkini mälestustamm.

Pühavaimu tänaval on kaks maja kokku ehitatud. Neid kutsutakse Heno ja Steineri majaks. Samuel Christian Heno maja ehitati 1670. aastal ning 1674. aastal ehitati sinna juurde Franz Carl Steiner maja. Majad on ehitatud algselt küll barokk stiilis, kuid aastatega muudetud klassitsistlikusks, nagu on seda Tallinna Reaalkool. Sealt on võimalik ära tunda frontoon katuse ja teised sellele ajastule omased elemendid. Selle maja juurde kuulus ka hoone ees olev linnakvartal, kus hetkel asub Steiner aed. Pärast mehe surma läks maja Lübecki kaupmehele Peter Bergile. Hiljem läks maja Hans Dietrich Schmidtile, kes rajas sinna kaubakontori. Pärast ostis mees ära ka Heno maja. Majad ehitati kokku alles 1877. aastal. Pärast Teist maailmasõda läks hoone politsei käsutusse. Pärast seda sai see kahjustada ning toimus 1978-1981. aastal hoone restaureerimine. 1986. aastal kuulus see pioneeridele ja 1999. aastast asub seal kool.

Steineri maja Heno ja Steineri maja sissekäik

Pärnu muuseumi juures asub Gustav Fabergé ausammas. Tegemist on Pärnus sündinud kullaseppaga, kes tegutses põhiliselt Peterburis. Tema auks valminud monument kingiti juveliir Alexander Tenzo poolt kingituseks Pärnule.

Pärnu Vabadussõja monument on püstitatud Vabadussõjas langenute auks. Antud mälestusmärk asub Alevi kalmistul Amandus Adamsoni poolt valmistatuna aastast 1922. Ühel pool kujul on kujutatud haavatud sõdurit, kes suudleb Eesti lippu, kaitseinglit tema kohal. Külgedel võib näha madudega võitlevaid kotkaid ja kahuritorusid. Teisel pool on kujutatud lesknaist kahe lapsega (poeg ja tütar) seismas kabeli lävel. Sellega olevat tahtnud kunstnik Adamson kujutada oma perekonda. Kui Adamson suri, maeti ta sinna samasse surnuaeda. 1945. aastal lõhati kuju ning hiljem proovisid sealsed inimesed kujust mingeid osi päästa. Suudeti päästa ainult lillepärga punuva poisi kuju. See asub hetkel Pärnu muuseumis. 1993. aastal taastati kuju.

Pärnu Rannakohvik on 1938. aastal ehitatud lõbustuasutus. See on projekteeritud arhitektide Olev Siinmaa ja Anton Soanso poolt funktsionalistlikus stiilis. Selle rajamist toetas ka Konstantin Päts. Hoone kujutab mingil määral külilivajunud laeva, kus võib ära tunda laeva reelingutele sarnanevaid rõdusid, illuminaatoreid akendeks ning selle sümboliks on ka seenrõdu. Enne selle ehitamist asus seal sama arhitekti valminud puidust rannahoone, mis oli ka esimene omataoline. 2009. aastal taastati seal ka rannapaviljonid, mis olid 1967. aastal tormidega hävinud. 90ndatel toimusid hoones ka videodiskod, mis olid moodsaimad baltikumis. Nee kujutasid endast diskosid, kus seinale oli projektoriga kuvatud muusikavideo MTVst ja selle järgi tantsiti. Hetkel tegutseb hoones erinevaid kohvikuid ja ööklubi Sunset.

Pärnu mudaravila on uusklassistlikus stiilis hoone, mis valmis 1838. aastal, kui seal asusid merevannid ja saunad. Kuid 1915. aastal hävis hoone tulekahjus. Mudaravila taastati Olev Siinmaa juhtimisel 1926.-1927. aastatel Erich von Wolffeldt ja Aleksander Nürnbergi projekti järgi. 1929. ja 1935. aastal uuendati mudaravilat ehitades hoonele juurde vastavalt vasak tiib, kus asus süsihapperaviosakond ja parem tiib, kus oli vesiraviosakond. Kuid hoone jäi pärast Eesti taasiseseisvumist tühjaks ja kasutuseta. 2013. aastal aslgas mudaravila renoveerimine arhitektide Inga Raukase, Tarmo Teedumäe ja Paco Ulmani projekti järgi. 2014. aastal avati seal spaahotell Hedon.

Pärnu mudaravila

Raimond Valgre (1913-1949) oli eesti helilooja ja pillimees. Valgre oli üks esimesi levimuusikaloojaid. Ta sai suurt inspiratsiooni 1920. aastatel algul Eestisse jõudnud džässmuusikast. Kokku on ta loonud ligi sada laulu, nende seas on ka “Aegviidu valss”, “Helmi”, “Pärnu ballaad”, “Sinilind” ja “Saaremaa valss”. 2003. aastal rajati Pärnusse Raimond Valgre mälestusmärk, mille skulptoriks on Rait Pärg. Aastatel 2003-2017 toimus Pärnus ka igasuvine muusikafestival “Kummardus Valgrele”.

Raimond Valgre kuju

1904. aastal tellis Pärnu kaupmees Hermann Leopold Ammende luksusliku hoone projekti, kus oma tütre pulmapidu pidada. Hiljem pidi hoonest saama perekonna suvemaja. Hoone telliti Peterburi arhitektibüroost Mieritz & Gerassimov. Pärnu linnaarhitekt kinnitas projekti 5. mail 1904. aastal. Hoonet hakati kohe ehitama ning see valmis juba järgmisel aastal. Pärast esimest maailmasõda ja Eesti riigi teket sattus Ammende kaubakontor raskesse majanduslikku seisu ning see läks pankrotti. Hoone pandi seepeale enampakkumisele, mille tulemusena sai selle omanikuks 1927. aastal Pärnu linn. 1929. aastal tehti hoone alumises korruses ümberehitus linnaarhitekti Olev Siinmaa juhtimisel, et hoones saaks hakata tegutsema suvekasiino. Kasiino tegeles seal kuni 1940. aastani kuniks see läks Nõukogude sõjaväe kätte. Saksa okupatsiooni ajal asus Ammendes ohvitseride kasiino. Pärast sõda kasutati hoonet erinevatel eesmärkidel, vastavalt oli see kas sanatoorium, raamatukogu või restoran. Pärast Eesti taasiseseisvumist jäi hoone tühjaks kuniks 1995. aastani, mil Rein Kilk ja Hans H. Luik otsustasid Ammende Villa renoveerida. Pärnu linn andis neile hoone 50-aastase hoonestusõiguse. 1999. aastal alustas villas tööd hotell ja restoran. 2020. aastal toimus villas ulatuslik renoveerimine. Kuna Ammende on üks esimesi juugendstiilis hooneid Pärnumaal, siis on see tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.

Ammende villa

1930. aastatel tekkis Pärnus vajadus uue hotelli järele, kui Pärnut külastas üha rohkem turiste. 1934. aastal kuulutati välja arhitektuurikonkurss, kuid ükski neist töödest ei sobinud. Seega pandi konkuritöödest kokku hotelli projekt Olev Siinmaa ja Anton Soansi poolt. Hotelli ehitamine hakkas 1935. aastal Konstantin Pätsi rahalisel toetusel. Hotell avati 17. juunil 1937. aastal. Hotell töötas 1940. aastani kuniks Rannahotellis avati Eestimaa ametiühingute keskliidu puhkekodu. 1942. aastal avati hoones Saksa sõjaväe puhkekodu. Saksa ja Nõukogude sõjaväelased paiknesid hoones 1946. aastani, kui maja hakati kasutama sanatooriumina. Estonia nime kandnud sanatoorium tegutses kuni 1990. aastate alguseni. 1992. aastal hakati hoonet tagasi muutma hotelliks. Hotell avati 1994. aastal. Hotell on funktsionalismi stiilis ehitatud ja see on ka tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.

Pärnu rannahotell

Rannapromenaad on selle ajastu suurejooneliseim maastikukujundus Pärnus. See on pälvinud Pärnu Postimehe aasta teo tiitli ja parima kommunaalehituse tiitli. See on poole kilomeetri pikkune, mis algab rannakohvikuga ning lõppeb Tervise Paradiisi veekeskusega.Selle on loonud arhitekt Kersti Lootus, kes on kujutanud looklevat teed ääristatud purskkaevudega, kibuvitsapõõsaste vahele paigutatud pinkide, kohviku ja paviljoniga.

Olev Siinmaa on eesti arhitekt, kes põhiliselt projekteeris funktsionalistlikus stiilis maju. Funktsionalism käsitleb ehitise kujundust eelkõige otstarbe järgi. 1925. aastal sai Siinmaast Pärnu linnaarhitekt. Tema kuulsamateks töödeks on Pärnu mudaravila, staadioni esimene tribüün, kõlakoda, rannahoone ja rannahotell. Teise maailmasõja lõpus emigreerus SIinmaa Rootsi, kus töötas arhitektina edasi. Mehele püstitatud mälestusmärk asub ka tema endise kodu ees.

Pildid: