{"id":524,"date":"2021-01-11T08:14:23","date_gmt":"2021-01-11T08:14:23","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/?p=524"},"modified":"2021-01-11T08:15:23","modified_gmt":"2021-01-11T08:15:23","slug":"keskaegne-tartu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/2021\/01\/11\/keskaegne-tartu\/","title":{"rendered":"Keskaegne Tartu"},"content":{"rendered":"

Neljap\u00e4eval, 3.detsembril k\u00e4isime Tartus. Meeleoluka p\u00e4eva raames tutvusime keskaegsete hoonetega (neid on Tartus v\u00e4ga v\u00e4he). Samuti nautisime<\/span> maitsvaid eineid Tartu pompoosetes toidukohtades Taverna, Uulits ja Hesburger. Reis l\u00e4ks k\u00f5igile v\u00e4ga s\u00fcdamesse ning l\u00f5i meile elup\u00e4evade l\u00f5puni kestvaid m\u00e4lestusi!<\/span><\/p>\n

Tartu keskajal\"\"<\/strong><\/p>\n

13. sajandi teisel poolel alanud s\u00f5jas Saksa ordu vastu oli Tartu mitme erineva v\u00f5imu all, kuni j\u00e4i 1224. aastal l\u00f5plikult sakslastele. Samal aastal l\u00e4\u00e4nistati Tartu ja selle \u00fcmbrus piiskop Hermannile ning Tartust sai keskaegse vasallriigi, Tartu piiskopkonna keskus. Keskajal kuulus Tartu Hansa Liitu ning oli edukas kaubalinn Pihkva ja Novgorodi kaubateel. P\u00e4rast Pihkva ja Novgorodi allutamist Moskvale Tartu t\u00e4hendus kaubalinnana v\u00e4henes. Tartu oli Riia ja Tallinna j\u00e4rel suuruselt kolmas linn Vana-Liivimaal. Linna saksap\u00e4rane nimi oli tol ajal Dorpat. 15. sajandil oli Tartus \u00fcheksa kirikut ja linna ilu kiitsid ka sealt l\u00e4bi s\u00f5itvad r\u00e4nnumehed. Keskajal elas seal 6000 inimest. Liivi s\u00f5ja alguses, 1558. aasta juulis leidis aset Tartu piiramine, mille tulemusena kapituleerus Tartu piiskopilinnus 18. juulil 1558. aastal Moskva tsaaririigi v\u00e4gedele ja Tartu piiskopkond l\u00f5petas oma tegevuse.<\/span><\/p>\n

Toomkirik\"\"<\/strong><\/p>\n

Tartu Toomkiriku ehitamine algas 13. sajandil ning valmis see 16. sajandil Tartu piiskopkonna peakirikuna. Reformatsiooni (Martin Luther 1517 usupuhastus) 1524.-1525. aastate pildir\u00fc\u00fcste ja Liivi s\u00f5ja (1558-1583)) ajal sai see kannatada, kuid 1804-1807 aastatel (Aleksander I ajal) ehitati see Johann Wilhelm Krause projekti j\u00e4rgi Tartu \u00fclikooli raamatukogu tarbeks. 1981. aastal kolis aga raamatukogu \u00fcmber ja selle asemele tuli Tartu \u00dclikooli muuseumi.<\/span>Tartu \u00dclikooli kunstimuuseum sai alguse 18.04.1803 (1802. aastal taasavati Tartu \u00dclikool), 1976. aastal loodi sellest Tartu \u00dclikooli ajaloo muuseum. P\u00e4rast seda rajati muuseumi osakonnana Dmitri Uljanovi kortermuuseum ning selle sulgemisel Tudengimuuseum (1989-1997). 2005. aastal koondati Tartu ajaloo muuseum, Loodusmuuseum ja Kunstimuuseum asutuseks Tartu \u00dclikooli muuseumid, mille kogudes on \u00fcle 130 000 museaali (kultuuriv\u00e4\u00e4rtusega objektid, mis on v\u00f5etud muuseumi arvele).<\/span><\/p>\n

\"\"Jaani kirik\"\"<\/strong><\/p>\n

Tartu Jaani kirikut on esimest korda mainitud 14. sajandil, kuid puuduvad kirjalikud allikad selle ehitamisest, arvatakse, et see p\u00e4rineb 12. sajandi teisest poolest v\u00f5i 13. sajandi algusest. See on telliskirik, mis on tuntud oma terrakotafiguuride poolest, mis olid k\u00f5ik erinevad ning mida oli algselt \u00fcle tuhande. T\u00e4naseks on s\u00e4ilinud umbes 200 figuuri. Nii palju selles tehnikas skulptuure pole mitte \u00fchelgi teisel kirikul Euroopas.\u00a0<\/span><\/p>\n

Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne \u00fcldkuju s\u00e4ilinud. Tugeva l\u00e4\u00e4netorniga kolmel\u00f6\u00f6vilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik pol\u00fcgonaalse l\u00f5pmikuga koor, mille p\u00f5hjak\u00fcljel paikneb k\u00e4\u00e4rkamber.<\/span><\/p>\n

Tartu \u00f5hkimisel P\u00f5hjas\u00f5jas h\u00e4visid 1708. aastal torni \u00fclaosa ning keskl\u00f6\u00f6vi ja kooriruumi v\u00f5lvid. Teadaolevalt sai Jaani kirik P\u00f5hjas\u00f5jas tabamusi kokku 37 pommist. Viis p\u00e4eva peale linna vallutamist tehti kirik puhtamaks, et Peeter I saaks seal jutlust kuulata. Lisaks eelmainitud purustustele oli Tartu Jaani kiriku altar ja kantsel viidud Pihkvasse. <\/span><\/p>\n

1724. aastal k\u00fcsis vabah\u00e4rra von Taube kroonult kiriku kordategemiseks raha ning n\u00f5udis tagasi ka altarit ja kantslit. Samal aastal kinkis kindralkuberner kirikule oreli.\u00a0<\/span><\/p>\n

Aastatel 1820\u20131830 rekonstrueeriti kiriku interj\u00f6\u00f6rid arhitekt Georg Friedrich Geisti kavade kohaselt, eeskujuks antiiktempel. Tolle ajani oli s\u00e4ilinud enamik interj\u00f6\u00f6ri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti p\u00f5hilises osas maha. S\u00e4ilisid \u00fcksnes kujud, mida oli lihtsam kinni m\u00fc\u00fcrida v\u00f5i krohvida.<\/span><\/p>\n

Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Kirik s\u00e4ilis kuni Teise maailmas\u00f5jani. 1944. aasta augustis N\u00f5ukogude v\u00e4gede pealetungil p\u00f5les ka Jaani kirik.55 aastat varemetes seisnud kiriku taastamist\u00f6\u00f6d said linnarahvale n\u00e4htavaks 1999. aastal, mil pidulikult t\u00f5steti paika uus tornikiiver. Tartu Jaani kirik avati k\u00fclastajatele 2005. aasta maikuus. 29. juunil 2005 toimus kiriku pidulik taasavamine.<\/span><\/p>\n

Veel Tartus n\u00e4htut<\/strong><\/p>\n

Tartus ringi sammudes, m\u00f6\u00f6dusime me loomulikult mitmeid kordi Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumist.<\/span>
\n<\/span>19. sajandi l\u00f5pul, peaaegu t\u00e4pselt samal ajal kui s\u00fcndis meie endi kool, otsustas Tartu \u00dclikooli usuteaduskonna l\u00f5petanud Hugo Treffner rajada kooli. Toonaseks eesm\u00e4rgiks oli valmistada kasvandikke ette kroonug\u00fcmnaasiumi klassidesse astumiseks, kuid juba enne sajandivahetust hakati t\u00e4ismahulist g\u00fcmnaasiumiharidust andma. H. Treffner oli aktiivne mees, ta oli \u00fcks neljast Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Seltsi asutajatest, tegus liige Eesti kirjameeste seltsis, mille president ta ka 1887-90 aastatel oli ja ka 1887-88 aastatel oli ta korraks isegi isegi korraks \u201eEesti Postimehe\u201c omanik ja toimetaja. Konstantin P\u00e4ts \u00fctles HTG 50. juubeliaastap\u00e4eva aktusel: “Meie iseseisvuse s\u00fcnd oleks ehk sootu teistsugune olnud, kui meil poleks olnud Hugo Treffneri kooli”.<\/span><\/p>\n

N\u00e4gime ka Kristjan Jaak Petersoni ja Karl Ernst von Baeri m\u00e4lestusm\u00e4rke.\"\"<\/span>
\n<\/span>Kristjan Jaak Peterson, eesti kirjanik, kes s\u00fcndis 1801 ning suri k\u00f5igest 21-aastasena, oli luuletaja, kes uskus eesti kirjanduse algup\u00e4rasesse loomisesse. Ta avaldas ajakirjas Beitr\u00e4ge keeleteaduslikke artikleid eesti keele morfoloogia ja lause\u00f5petuse kohta. End kutsus ta maarahva laulikuks ja hindas rahvuslikku kirjandust. Eesti rahvuskirjanduse looja auks on ka p\u00fchendatud 14. m\u00e4rts, Petersoni s\u00fcnnip\u00e4ev, emakeelep\u00e4evaks.
\n\"\" <\/span>Karl Ernst von Baer oli teadlane, kes elas aastatel 1792-1876. Teda peetakse embr\u00fcoloogia isaks, kuid ta tegeles ka entomoloogia, antropoloogia ja geograafiaga. Teda valiti 1826. aastal Tartu \u00fclikooli semiootika, f\u00fcsioloogia ja patoloogia professoriks, millest ta aga keeldus. Eluaastate l\u00f5pus oli ta Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees, mis asus Tartus.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Neljap\u00e4eval, 3.detsembril k\u00e4isime Tartus. Meeleoluka p\u00e4eva raames tutvusime keskaegsete hoonetega (neid on Tartus v\u00e4ga v\u00e4he). Samuti nautisime maitsvaid eineid Tartu pompoosetes toidukohtades Taverna, Uulits ja Hesburger. Reis l\u00e4ks k\u00f5igile v\u00e4ga s\u00fcdamesse ning l\u00f5i meile elup\u00e4evade l\u00f5puni kestvaid m\u00e4lestusi! Tartu keskajal 13. sajandi teisel poolel alanud s\u00f5jas Saksa ordu vastu oli Tartu mitme erineva v\u00f5imu all, […]<\/p>\n","protected":false},"author":171,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-524","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-11-kl"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/524","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/171"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=524"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/524\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":536,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/524\/revisions\/536"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=524"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=524"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=524"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}