{"id":370,"date":"2020-12-12T19:40:52","date_gmt":"2020-12-12T19:40:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/?p=370"},"modified":"2020-12-13T11:04:41","modified_gmt":"2020-12-13T11:04:41","slug":"keskaegne-viljandi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/2020\/12\/12\/keskaegne-viljandi\/","title":{"rendered":"Keskaegne Viljandi"},"content":{"rendered":"

3. novembril istus meie pooluniste silmadega grupp koroonast ja muudest muredest hoolimata varahommikusele Viljandi bussile. Talvehingusesse mattunud, kuid sellegipoolest armas Viljandi linn v\u00f5ttis meid avas\u00fcli vastu. Kuulsime k\u00f5rvus keskaegsete ja varauusaegsete hoonete kutsungit, millele ka kohe j\u00e4rgnesime. Enne veel, kui n\u00e4pud l\u00e4bini \u00e4ra j\u00e4\u00e4tusid, avas linn meile oma ajaloo ning meil \u00f5nnestus see piltidele j\u00e4\u00e4dvustada. Lossim\u00e4gede voolavad n\u00f5lvad seljataga, j\u00e4i \u00fcle veel ainult k\u00f5htu kinnitada. See tehtud, asusime tagasiteele kodulinna poole.<\/span><\/p>\n

\"\"Viljandi linnam\u00fc\u00fcr<\/span><\/strong> <\/span><\/p>\n

Viljandi linnam\u00fc\u00fcr rajati ajavahemikul 1260-1300, kujutades trapetsikujulist p\u00f5hja poole laienevat kaitserajatist, mis \u00fcmbritses 10,2 hektari suurust maa-ala. Kolme v\u00e4rava ja nelja torniga linnam\u00fc\u00fcr oli veidi \u00fcle kilomeetri pikk, m\u00fc\u00fcri ennast \u00fcmbritses 20-30 meetri laiune ja 6-7 meetri s\u00fcgavune vallikraav. M\u00fc\u00fcr ise oli 3-5 meetrit k\u00f5rge ja umbes 2 meetrit lai. Linnam\u00fc\u00fcr jooksis ordulinnuse kolmanda eeslinnuse loodenurgast v\u00e4ikest j\u00f5nksu tehes p\u00f5hja poole kuni Riia v\u00e4ravani, m\u00f6\u00f6dudes ka keskaegsest frantsisklaste kloostrist. Praegu asub Riia v\u00e4rava kohal hoone aadressiga Kauba t\u00e4nav 12. Sealt viis m\u00fc\u00fcr linna loodenurgani, kus asus nelinurkne mitteflankeeriv nurgatorn. Loodenurgalt v\u00f5ttis linnam\u00fc\u00fcr suuna Tartu t\u00e4navale. See osa m\u00fc\u00fcrist oli pikka aega \u00fcsna h\u00e4sti s\u00e4ilinud ning sellest on \u00fcles kaotud 27-meetrine m\u00fc\u00fcrijupp Arkaadia aia Tallinna t\u00e4nava poolses k\u00fcljes (seal on tehtud ka meie pilt). Umbes poolel teel Tartu v\u00e4ravani asus m\u00fc\u00fcri v\u00e4lisk\u00fcljel 8-10-meetrine flankeeriv \u00fcmartorn. Tartu v\u00e4rav asus t\u00e4nase Lossi t\u00e4nava kohal, Jakobsoni kuju ja selle vastas asuva \u00e4rihoone vahelisel alal. Tartu v\u00e4ravast jooksis linnam\u00fc\u00fcr edasi j\u00e4rve poole ning veidi enne praegust Kraavi ja Oru t\u00e4nava ristumiskohta keeras linnuse poole. Seej\u00e4rel kulges m\u00fc\u00fcr m\u00f6\u00f6da Linnu ja Lutsu t\u00e4nava tagahoove ning piki vallikraavi \u00e4\u00e4rt kuni linnuseni. Linna j\u00e4rvepoolset k\u00fclge kaitsesid t\u00f5en\u00e4oliselt kaks torni: Moskva torn asus arvatavasti praegusest Trepim\u00e4e tammist m\u00f5nik\u00fcmmend meetrit linnuse poole ja teine torn asus Pika t\u00e4nava ja linnam\u00fc\u00fcri l\u00f5ikekohalt m\u00f5ned meetrid linnuse poole. Tornid ehitati eeldatavasti Liivi s\u00f5ja ajal. Linnam\u00fc\u00fcr sai 16.-17. sajandi s\u00f5dades tugevasti kannatada. M\u00fc\u00fcri murendas ka intensiivne ehitustegevus 18.-20. sajandi v\u00e4ltel, valdav osa linnam\u00fc\u00fcrist lammutati, tassiti laiali ja kasutati ehituskividena.\u00a0<\/span><\/p>\n

Viljandi ordulinnus ja rippsild<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n

\"\" \"\"Viljandi ordulinnuse varemed asuvad Viljandi j\u00e4rve l\u00e4\u00e4nekaldal kolmel j\u00e4rjestikusel k\u00f5rgendikul. Neist k\u00f5ige l\u00f5unapoolsemal oli kunagi Viljandi muinaslinnus. Ordulinnust hakati M\u00f5\u00f5gavendade ordu meistri Volquini korraldusel ehitama 1224. aastal. Peagi sai valmis v\u00e4ike kivikindlustus, mille asukoha \u00fcle on vaieldud t\u00e4nap\u00e4evani. Ordulinnust ehitati ja rekonstrueeriti ligi kolm ja pool sajandit ning selle kestel sai linnusest \u00fcks Liivi ordu peamisi tugipunkte kogu Vana-Liivimaal. Esimesed tuleristsed sai linnus 1481. aastal, kui Ivan III saadetud Vene v\u00e4ed piirasid linna ja linnust. Vene v\u00e4ed p\u00f5letasid maha k\u00fcll linna, kuid linnust alistada neil ei \u00f5nnestunud. Liivi s\u00f5jas ning sellel j\u00e4rgenud Poola-Rootsi s\u00f5dades k\u00e4is linnus k\u00e4est k\u00e4tte, elades \u00fcle mitu piiramist ja pommitamist. Selle tagaj\u00e4rjel muutus kunagine v\u00f5imas ordukants varemeteks ning Rootsi v\u00f5imud seda enam kinduluste nimekirja ei kandnud. J\u00e4rgnevatel sajanditel kasutasid linnakodanikud ja Viljandi m\u00f5is piirkonda v\u00e4\u00e4rtusliku ehitusmaterjali saamiseks. Alates 19. saj. viimasest veerandist hakkas Lossim\u00e4gede nime all tuntud piirkond kujunema viljandlastele ja linna k\u00fclalistele armastatud puhkepaigaks.<\/span><\/p>\n

\"\"Viljandi rippsild asub Viljandi ordulinnuse varemetes Kaevum\u00e4ge \u00fcmbritseval vallikraavil konvendihoone l\u00e4\u00e4nem\u00fc\u00fcri l\u00e4hedal. T\u00e4nap\u00e4eval Viljandi oluliseks s\u00fcmboliks saanud \u00fcle 50 meetri pika rippsilla esimene asupaik oli hoopis Tarvastu Kabelim\u00e4gi. 1879. aastal Riia firmas Felser & Co ehitatud sild kingiti p\u00f5hjalikult deformeerununa 1929. aastal Viljandi linnale. Silla kasutusk\u00f5lblikuks muutmiseks kasutati lubatud 400 krooni asemel 2500 krooni ning sild avati Viljandis 1. detsembril 1931. Turvalisuse eesm\u00e4rgil rekonstrueeriti silda 1995 aastal. P\u00e4rast seda kadus suur osa ehitise k\u00f5hedusttekitavast v\u00f5lust, sest sild ei \u00f5\u00f5tsu ega k\u00f5igu enam varasema amplituudiga.<\/span><\/p>\n

\"\"Viljandi Jaani kirik<\/strong><\/span> <\/span><\/p>\n

Viljandi Jaani kirik asub Viljandi kesklinnas aadressil Pikk t\u00e4nav 6, mis paikneb ordulinnuse varemete ja linnam\u00fc\u00fcri vahelisel alal. T\u00e4nap\u00e4eval tegutseb kirikus EELK Viljandi Jaani kogudus. Kiriku ajalugu saab alguse frantsisklaste kloostri asutamisega. Aastatel 1466-1472 rajati kompleksi kloostrikirik, mis oli frantsisklastele omaselt tagasihoidlik ja v\u00f5lvimata. Siiski ehitati ordureegleid eirates kirikule l\u00e4\u00e4netorn: kirik asus linnam\u00fc\u00fcri \u00e4\u00e4res ja l\u00e4htuti linna kaitsevajadusest. Klooster tegutses Viljandis kuni Liivi s\u00f5jani ning aastal 1560 see suleti. Sulgemise p\u00f5hjuseks oli \u00fche munga surm kloostri h\u00fcpokaustahju k\u00fctteruumis, s\u00fc\u00fcdistati teisi munki ja ordumeister andis neile kolm p\u00e4eva, et kloostrist lahkuda. Kloostri hooned h\u00e4vinesid j\u00e4rgnenud s\u00f5dades. Rootsi ajal aga kohandati kloostrikirik luterlikuks linnakirikuks. 18. sajandi teisel poolel sai kirik uhke hilisbarokse tornikiivri, mis aga tulekahjus h\u00e4vis. Kirik sai uue tornikiivri aastal 1815 ja sellest ajast alates on kiriku v\u00e4limus p\u00fcsinud suures plaanis muutumatuna. Jaani kirik suleti aastal 1950. aastatel ja muudeti m\u00f6\u00f6blilaoks. 1986. aastal hakati hoonet rekonstrueerima kontserdisaaliks ja 1989. aastal peeti kiriku taastamise plaane. 27. detsembril 1992 teostati taas kiriku sissep\u00fchitsemine.<\/span><\/p>\n

\"\"Laidoneri plats<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n

Laidoneri plats on nimetatud Eesti s\u00f5jav\u00e4elase ja poliitiku, Viljandi aukodaniku Johan Laidoneri (1884 \u2013 1953) auks. Keskajal asus v\u00e4ljakul turuplats, mis tegi sellest linna t\u00e4htsaima v\u00e4ljaku. Turupidamiseks hakati platsi kasutama arvatavalt 13. sajandi teisel poolel. Turupidamise l\u00f5ppedes kujundati plats \u00fcmber pargiks (1933. aastal). 1934. aastast kannab see nime Kindral Laidoneri plats. Praeguse nime sai plats 24. augustil 2004.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"Viljandi Maakohtu hoone<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n

Viljandi Maakohtu hoone asub Viljandi vanalinnas Johan Laidoneri platsi k\u00f5rval. Hoone valmis 1768. aastal endise linnakiriku varemete asemele esimese kivimajana Viljandis p\u00e4rast P\u00f5hjas\u00f5da kestnud stagnatsiooniaega. Hoones asus t\u00f6\u00f6le Viljandi maakohus, mis aga 1787. aastal kolis \u00e4ra. 1790. aastal hakkas hoones t\u00f6\u00f6le rahvakool, mis 1804. aastal muudeti kreisikooliks. 1885. aastast t\u00f6\u00f6tas hoones linnakool. Hoones asuvates koolides on haridust saanud hulk eesti avaliku elu tegelasi, seal hulgas ka Jaan T\u00f5nisson ja Johan Laidoner. 1930-1940 asus hoones 5. Suurt\u00fckiv\u00e4egrupi kasarm. T\u00e4nap\u00e4eval asuvad hoones linnaametid.<\/span><\/p>\n

\"\"Viljandi raekoda<\/span><\/strong> <\/span><\/p>\n

Viljandi raekoda asub Linnav\u00e4ljaku \u00e4\u00e4res Linnu t\u00e4nav 2. Praeguse \u00fcsna moodsa funk stiilis ehitise asemel oli algul nn vana raekoda, mis oli \u00fcks neljast vanemast s\u00e4ilinud kivimajast viljandis. Hoone oli ehitatud ajavahemikus 1768-1774 elumajana justiitsb\u00fcrgermeister Johann Nicolaus Ottole ning kuulus stiili j\u00e4rgi murtud kelpkatusega l\u00f5ppevasse barokiajastusse. Alles 1838. aastal ehitati majale kellatorn. 1930. aastate alguseks oli vana raekoda oma aja \u00e4ra elanud – talad ja katused olid m\u00e4dad. Linnainsener Erich Otting projekti j\u00e4rgi ehitati raekoda \u00fcmber ning 1932. aasta jaani\u00f6\u00f6l tegi oma esimesed l\u00f6\u00f6gid Saksa firmalt tellitud uus vastne kell. Raekoja \u00fcmberehitamine oli osa Viljandi \u00fcldisest moderniseerimise plaanist, mille korraldajaks sai koolmeistrikutsega linnapea August Maramaa. Linnapeale rajati 2007. aastal raekoja k\u00f5rvale pronksist m\u00e4lestusm\u00e4rk.<\/span><\/p>\n

\"\"Viljandi Vana apteegimaja<\/strong><\/span><\/span><\/p>\n

Vana apteegimaja asub Viljandis Johan Laidoneri platsi p\u00f5hjak\u00fcljel. Selle ehitas 1779-1780 Viljandi apteeker ja hilisem linnapea Johann Joachim Schoeler. Tegemist on kolmanda tol ajal Viljandisse ehitatud kivimajaga. Schoelerid pidasid majas apteegi\u00e4ri 1902. aastani. Apteek j\u00e4i hoonesse 1940. aastani. 1942. aastast asub hoones Viljandi muuseum. Siin s\u00e4ilitatavad kogud on \u00fched suuremad maakonnamuuseumide hulgas. Muuseumis on suur ja v\u00e4\u00e4rtuslik arheoloogia ja etnograafia kogu, rikkalik arhiiv ning sisukas maalikogu.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"Viljandi Pauluse kirik<\/strong><\/span> <\/span><\/p>\n

Viljandi Pauluse kirik asub Viljandi kesklinnas aadressil Kiriku t\u00e4nav 3. T\u00e4nap\u00e4eval tegutseb kirikus EELK Viljandi Pauluse kogudus. Otsus rajada kirik tuli aastal 1860, kui kogudus linna- ja maakoguduseks jagati ning Viljandi Jaani kirik j\u00e4i linnakogudusele. Viljandi Maakoguduse P\u00fcha Pauluse kirikule pandi nurgakivi 29. juunil 1863. Kiriku arhitekt on Matthias von Holst ja kirik on ehitatud uusgooti stiilis. Kirik on ehitatud punastest tellistest ja maakivist. Sihvaka tornikiivri tipus n\u00e4itab tuule suunda kukk. Seestpoolt on kirik avar ja kolmest k\u00fcljest r\u00f5duga \u00fcmbritsetud. Pauluse kiriku sissep\u00fchitsemine toimus 30. oktoober 1866. Kirikus asub Eesti suurim t\u00e4ismehaanilise traktuuriga orel, mille valmistas Guido Knauff.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"Viljandi vana veetorn<\/strong><\/span> <\/span><\/p>\n

20. sajandi alguseks oli elanikkond Viljandis suurenenud ja tekkis probleem k\u00f5igi linnaelanike puhta veega varustamisega. 1911. aastal \u00f5nnestus Rannapuiestee ja staadioni vahele kaevatud 90 meetri s\u00fcgavusest kaevust saada piisavalt hea kvaliteediga vett. Samal aastal rajati 30-meetrine ja 6600 pange vett mahutav veetorn. Kaevet\u00f6\u00f6de k\u00e4igus tehti mitmeid arheoloogilisi avastusi, nt selgus, et veetorn ehitati keskaegse kiriku surnuaiale. Veetorn oli kasutusel 1960. aastani ning j\u00e4i siis seisma. Torn on 2001. aastast vaatetornina avatud k\u00fclastajatele.<\/span><\/p>\n

Gretel Tiivel, Natali Mutli, Marta T\u00f5nisalu, Kadri Kalam\u00e4e, Mathias Maiste, Hannes Hollo<\/p>\n

Kasutatud allikate loetelu leiate siit<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

3. novembril istus meie pooluniste silmadega grupp koroonast ja muudest muredest hoolimata varahommikusele Viljandi bussile. Talvehingusesse mattunud, kuid sellegipoolest armas Viljandi linn v\u00f5ttis meid avas\u00fcli vastu. Kuulsime k\u00f5rvus keskaegsete ja varauusaegsete hoonete kutsungit, millele ka kohe j\u00e4rgnesime. Enne veel, kui n\u00e4pud l\u00e4bini \u00e4ra j\u00e4\u00e4tusid, avas linn meile oma ajaloo ning meil \u00f5nnestus see piltidele j\u00e4\u00e4dvustada. […]<\/p>\n","protected":false},"author":171,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-370","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-11-kl"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/370","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/171"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=370"}],"version-history":[{"count":16,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/370\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":456,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/370\/revisions\/456"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=370"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=370"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=370"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}