{"id":244,"date":"2020-11-17T14:25:25","date_gmt":"2020-11-17T14:25:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/?p=244"},"modified":"2020-12-11T16:27:33","modified_gmt":"2020-12-11T16:27:33","slug":"keskaegne-rakvere","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/2020\/11\/17\/keskaegne-rakvere\/","title":{"rendered":"Keskaegne Rakvere"},"content":{"rendered":"

Nagu arvatavasti paljudel teistel sai meie retk alguse Tallinnast ning meie sihiks kauge kihelkond Rakvere, mille keskusesse meie suundusime. Pika vahemaa l\u00e4bimiseks ja jalavaeva v\u00e4hendamiseks kasutasime raudteed, mida m\u00f6\u00f6da on rongid s\u00f5itnud juba 150 aastat. Rakvere tervitas meid niiske ja v\u00e4ga pilves ilmaga, mis l\u00f5i p\u00f5neva ajaloolise atmosf\u00e4\u00e4ri. T\u00e4name \u00f5petaja Somelari v\u00e4ga huvitava \u00fclesande eest.\u00a0 Kuna meile meeldib haridust omandada praktiliselt, k\u00e4eliselt, siis k\u00e4isime m\u00f6\u00f6da linna ringi ja katsusime t\u00e4htsaid hooneid ning tunnetasime nende ajalugu. Siin on kokkuv\u00f5te majadest, millele me k\u00e4e k\u00fclge panime.\u00a0<\/p>\r\n

Rakvere linnus\u00a0\u00a0<\/strong>on t\u00e4nap\u00e4eva L\u00e4\u00e4ne – Viru maakonna keskuses Rakveres varemetes seisev ordulinnus. Kivilinnust hakkasid Rakverre rajama 13. sajandi l\u00f5pul taanlased. 14. sajandi esimesel poolel seisis Vallim\u00e4el ringm\u00fc\u00fcrlinnus, mille m\u00fc\u00fcr moodustas pinnamoodi j\u00e4rgides ebakorrap\u00e4rase nelinurga. P\u00e4rast 1347. aastat alustati linnuses suurejoonelisi ja mitmej\u00e4rgulisi \u00fcmberehitust\u00f6id. Senine ringm\u00fc\u00fcrlinnus asendus konvendihoonega, mis saavutas t\u00fc\u00fcpilise v\u00e4ljan\u00e4gemise alles 16. sajandi I poolel. Orduajal elas linnuses foogt ja linnus oli ka lisaks poliitilisele keskusele relvastatud tugipunkt. Liivi s\u00f5ja ajal vallutasid Rakvere venelased.<\/p>\r\n

\"\"

Rakvere ordulinnus<\/p><\/div>\r\n

Tarvas <\/strong>on ilmselt peale Rakvere linnuse Rakvere k\u00f5ige kuulsamat vaatamisv\u00e4\u00e4rsus. Tarvas asub linnuse k\u00f5rval Vallim\u00e4el. Piltide pealt ei ole aru saadagi aga see 5 meetri k\u00f5rgune ja \u00fcle 7 meetri pikkune kuju on l\u00e4hedalt v\u00e4gev vaatepilt. Kuju avati 2002. aastal t\u00e4histamaks Rakverele L\u00fcbecki linna\u00f5iguste andmise 700. aastap\u00e4eva. Tarva s\u00fcmboolika tuleneb Rakvere vanast nimest Tarvanp\u00e4\u00e4 (Tarvas on \u00fcllatavalt populaarne nimi Balti aladel, nt. Tarvastu Viljandimaal ja Taurupe, Taurene ja Taurkalne L\u00e4tis). Tarva enda n\u00e4ol on tegemist Euraasia aladel elanud \u00fcrgveise liigiga kes keskaja l\u00f5pu poole \u00fclek\u00fcttimise ja elukohtate v\u00e4henemise t\u00f5ttu v\u00e4lja suri. Viimane teadaolev isend suri 1627. aastal Poolas. Tarvas on k\u00f5ikide t\u00e4nap\u00e4eva Euroopa kodulehmade eelk\u00e4ija.\u00a0<\/p>\r\n

\"\"

Tauno Kangro “Tarvas”<\/p><\/div>\r\n

Rakvere keskv\u00e4ljak <\/strong>sai oma t\u00e4nap\u00e4evase modernse ilme alles 2004. aastal. Ajaloolist turuplatsi \u00fcmbritsevad avalikusektori asutused ja \u00e4rihooned. Sinna on koondunud suuremate pankade kontorid. Rakvere pangahoone<\/strong> ehitati aastatel 1932\u20131933 Eesti Panga Rakvere osakonnale, projekteerijaks oli ehitusinsener Ferdinand Gustav Adoff. Hoone on p\u00f5hiplaanilt ja \u00fcldlahenduselt sarnane Viljandi ja Petseri pangahoonega ehk tegu on v\u00e4ikelinnale iseloomuliku pangamajaga. Kui hoone sisemust on aastate jooksul muudetud, siis v\u00e4lisilme on suuresti s\u00e4ilinud. Pidulikkuse eest kannavad hoolt maja karniisijoonest pisut k\u00f5rgemal paiknevad k\u00f5rged saaliaknad ja nende vahel paiknevad sihvakad sambad.<\/p>\r\n

Keskv\u00e4ljaku serval on kena punastest tellistest kahekorruseline maja, milles naabrid Matsoni \u00c4ri ja Matsoni Raamat. Veidi rootsip\u00e4rase nime taga on kunagine kaupmees Juhan Matson, kes ehitas maja 1905. aastal. Kuus aastat enne sajandivahetust tuli ta Virumaale k\u00f5igepealt Roelasse k\u00f5rtsi pidama, veidi hiljem rentis Aravusel karjam\u00f5isa ja veskit. Ettev\u00f5tliku mehe maja sai Rakveres inimestele koosk\u00e4imise kohaks, seal avati teemaja ja hiljem asus sinna \u00fc\u00fcriliseks Rakvere K\u00e4sit\u00f6\u00f6liste Abiandmise Selts. Aastast 1914 pidas Matson ise oma majas poodi. Tema r\u00f5dult on peetud erineva meelsusega k\u00f5nesid, sest turuplatsil korraldati suuri rahvakoosolekuid.<\/p>\r\n

\"\"

Rakvere keskv\u00e4ljak ja taustal Rakvere pangahoone<\/p><\/div>\r\n

Rakvere linnakodaniku maja <\/strong>on hea n\u00e4ide t\u00fc\u00fcpilisest 18. sajandi linnamajast. Linnakodaniku maja asub ajaloolisel Pikal t\u00e4naval. Rakvere on kogu aeg olnud Virumaa keskus ning seal on tegeletud peamiselt k\u00e4sit\u00f6\u00f6 ja v\u00e4ikekaubandusega (1302. aastal andis Taani kuningas Erich Menved Rakverele L\u00fcbecki linna\u00f5iguse). Sellelt tulenevalt on ka linnakodaniku majas elanud mitme erineva k\u00e4sit\u00f6\u00f6ala esindajad: r\u00e4tsep, sadulsepp, parkal, t\u00f5llassepp, kondiitermeister. 19. sajandi l\u00f5puks elas Rakveres umbes 6000 elanikku, nende hulgas oli 850 k\u00e4sit\u00f6\u00f6list ja 200 kaupmeest, puudusid suurettev\u00f5tted. Juba 1983 aastast on majas linnakodaniku muuseum, kus saab n\u00e4ha t\u00fc\u00fcpilist 18.-19. sajandi elamuinterj\u00f6\u00f6ri: elamu keskel suur mantelkorsten, millest m\u00f5lemale poole j\u00e4\u00e4vad eluruumid. Lisaks p\u00fcsin\u00e4itusele korraldatakse muuseumis ka ajutisi teeman\u00e4itusi.<\/p>\r\n

\"\"

Rakvere linnakodaniku maja<\/p><\/div>\r\n

Vallim\u00e4e tuuleveski<\/strong> asub Veski t\u00e4naval. Veski ehitati 19. sajandi alguses ja on suures osas s\u00e4ilinud sellisena, nagu see kunagi hiilgeaegadel oli. Tuulik on ehitatud Hollandi tuuleveskina, mis t\u00e4hendab, et veskil on t\u00fcvikoonuseline kere ning vastavalt tuule suunale saab p\u00f6\u00f6rata tuuliku pead. 1926. aastal alustati jahvatamist naftamootori j\u00f5ul ning 1938. aastal v\u00f5eti kasutusele juba elektrimootor. P\u00e4rast II maailmas\u00f5da sai tuuliku enda valdusesse ETKVL Rakvere Tootmiskombinaat. Peale veski funktsiooni kaotamist on tuulikut kasutatud erinevatel otstarvetel: seal on tegutsenud ladu, kingsepa t\u00f6\u00f6koda ja isegi kauplus. Praegu seisab suursugune veski kahjuks t\u00fchjana.<\/p>\r\n

\"\"

Vallim\u00e4e tuuleveski<\/p><\/div>\r\n

Rakvere turuhoone <\/strong>asub Laada t\u00e4naval. Hoone projekteeris ehitusinsener Ferdinand Gustav Adoff. Hoone ehitati aastatel 1926-1928. Kunagine Rakvere turg asus praegusest turuhoonest p\u00f5hjapool ning l\u00f5unasse j\u00e4i laadaplats (t\u00e4nane keskv\u00e4ljak). T\u00e4nap\u00e4eval hoones enam turgu ei tegutse, majas on erinevad kauplused ja b\u00fcrood. Rakvere turuhoone on kantud ka Eesti Kultuurim\u00e4lestiste registrisse, sest on v\u00e4ga iseloomulik 1920ndate arhitektuurilaadile.<\/p>\r\n

\"\"

Rakvere turuhoone<\/p><\/div>\r\n

Rakvere \u00f5igeusu kirik<\/strong> v\u00f5i ametlikult Jumalaema S\u00fcndimise Kirik asub Tallinna t\u00e4naval. \u00d5igeusu kogudus moodustati Rakveres Vene p\u00e4ritolu kaupmeeste algatusel 1838. aastal. Kirikut ei ehitatud nullist, vaid ehitati \u00fcmber hoopis \u00fcks kahekorruseline maja, praeguse ilme omandas kirik 1898-1900 aastal toimunud \u00fcmberehitusega. Rakvere \u00f5igeusu kogudus oli v\u00e4ga aktiivne, 1872. aastal avati kiriku juures algkool, mis tegutses j\u00e4rgnevad 47 aastat. Koolis \u00f5ppisid lisaks \u00f5igeusklikele ka luterlased.<\/p>\r\n

Jumalaema S\u00fcndimise Kirikus asuvad Eesti ainsad vaatajatele avatud \u00f5igeusu p\u00fchaku s\u00e4ilmed. Tegemist on m\u00e4rtervaimulik Sergi Florinski s\u00e4ilmetega. 1918. aasta Saksa okupatsiooni ajal ei lubatud Florinskil Eestist lahkuda, sest kardeti, et tal on v\u00e4\u00e4rtuslikku informatsiooni. 16. detsembril 1918 tungisid enamlased Rakverre ning koos paljude teistega Florinski hukati. Hiljem \u00fclekuulamispabereid uurides selgus, et Florinski tunnistas ennast vaimulikuks ja keeldus usust lahti \u00fctlemast. Valides sellise surma, n\u00e4itas ta, et kogu tema elu oli p\u00fc\u00fcdlemine Jumala poole. 2002. aastal kuulutati Florinski p\u00fchakuks ning 2003. aastal maeti \u00fcmber Jumalaema S\u00fcndimise Kirikusse. T\u00e4nu reliikviale on Rakvere \u00f5igeusu kirik \u00f5igeusklike palver\u00e4ndurite sihtkohaks.<\/p>\r\n

\"\"

Jumalaema S\u00fcndimise Kirik<\/p><\/div>\r\n

Rakvere Pauluse kirik\u00a0<\/strong> asub Vabaduse t\u00e4naval, aadressiga V\u00f5imla 1. Kiriku ehitamise vajaduse l\u00f5i Rakvere Pauluse koguduse tekkimine 1931. Arhitekt oli Alar Kotli. Kirik valmis sellisesse seisu nagu pragu 1940, aga rahanappuses ja s\u00fcndmuste keerises p\u00e4ris valmis see ei saanudki. Hoone j\u00e4i krohvimata, tornikivid j\u00e4id ehitamata ning ehitamata j\u00e4i ka kantseleitiib. Kirik esindab nii ekspressionistlikke kui ka funktsionistlikke jooni. Teises maailmas\u00f5jas kirik kannatada ei saanud. Kogudus kasutas seda vaid 11 aastat ning kirik anti VS\u00dc Kalevile, kes ehitas sellest endale v\u00f5imla. Praegu asub seal Rakvere noortekeskus ning on plaanis teha multifunktsionaalne kontserdimaja, mis koos lisahoonega moodustaks Arvo P\u00e4rdi nimelise muusikamaja.<\/p>\r\n

\"\"

Rakvere Pauluse kirik<\/p><\/div>\r\n

Kasutatud materjalid leiab siit<\/a><\/p>\r\n

Doris Nurk, Oliver Annus, Hendrik Jakobson, Georg R\u00fc\u00fctel, Mihkel Paumverk, Marcus Karu<\/p>\r\n\n\t\t