{"id":242,"date":"2020-12-06T22:59:47","date_gmt":"2020-12-06T22:59:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/?p=242"},"modified":"2020-12-06T23:09:02","modified_gmt":"2020-12-06T23:09:02","slug":"keskaegne-parnu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/2020\/12\/06\/keskaegne-parnu\/","title":{"rendered":"Keskaegne P\u00e4rnu"},"content":{"rendered":"\r\n

Jahedal 15. novembri hommikul astusid Erko, Gerdo, Grete ja Liis kell 8:00 v\u00e4ljuvale P\u00e4rnu bussile, Epp liitus seltskonnaga Vana-P\u00e4\u00e4sk\u00fcla bussipeatuses m\u00f5ni minut hiljem. 9:50 v\u00f5tsime maskid maha ja v\u00e4ljusime bussist, oli aeg P\u00e4rnu ajalooliste ehitistega tutvumiseks. Erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rasime keskajast ja 20. sajandist p\u00e4rinevale. Helistasime kohalikule mehele, \u00f5petaja Madis Somelarile ja panime plaani paika. P\u00e4rast pikka teekonda jalgsi ja elektrit\u00f5uksidel otsustasime l\u00f5una teha. Olime P\u00e4rnus, m\u00f5istagi l\u00f5unatasime Steffanis. Oli vahva p\u00fchap\u00e4ev karges suvepealinnas.<\/p>\r\n

\"Toomkiriku

Toomkiriku m\u00e4lestusm\u00e4rk.<\/p><\/div>\r\n

Toomkiriku m\u00e4lestusm\u00e4rk<\/strong>
Vana-P\u00e4rnu toomkirik asus aastatel 1251-1263 Vana-P\u00e4rnus. See oli osa Vana-P\u00e4rnu piiskopilinnusest. Kirik oli p\u00fcstitatud evangelist Johannesele. Toomkiriku p\u00f5letasid 1263. aastal r\u00f6\u00f6vretkele tulnud leedulased. Kiriku puust altaririst on aga imekombel s\u00e4ilinud, kuid p\u00f5lengus tahmunud. See kannab nime Must rist. Toomkiriku varemetele ehitati uus kirik, mis oli p\u00fchendatud apostel Toomale – P\u00fcha Tooma kirik. Ka see kirik h\u00e4vis 17. sajandil.\u00a0Toomkiriku m\u00e4lestusm\u00e4rk paikneb kunagise toomkiriku asukohal.<\/p>\r\n

\"\"

St. Nikolai kiriku m\u00e4lestusm\u00e4rk.<\/p><\/div>\r\n

P\u00fcha Nikolai kirik P\u00e4rnus<\/strong>
Keskajal asetsesid Emaj\u00f5e (t\u00e4nap\u00e4eval P\u00e4rnu j\u00f5e) kaldal kaks P\u00e4rnut \u2013 Vana- ja Uus-P\u00e4rnu. Vana-P\u00e4rnu kuulus Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopkonnale ning Uus-P\u00e4rnu Liivi ordu haldusalasse. M\u00f5lemas linnas oli kirik. Kui 1251. aastal p\u00fchitseti Vana-P\u00e4rnus toomkirik, siis teadaolevat seisis ka vastaskaldal oma kirik. 12 aastat hiljem p\u00f5letasid paganatest leedukad r\u00fc\u00fcsteretkel Vana-P\u00e4rnu asula maha. Selle tagaj\u00e4rjel pidi turvalisuse huvides Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskop mujale rajama oma residentsi \u2013 nii s\u00fcndis Haapsalu linn oma piiskoplinnusega. Vana-P\u00e4rnu kodanikud palusid aga kaitset Liivi ordult ja panid teiselpool j\u00f5ge alguse Hansa Liitu kuulunud Uus-P\u00e4rnu linnale.
P\u00e4rnu Nikolai kirik asus P\u00e4rnus raekoja l\u00e4hedal Pika ja Nikolai t\u00e4nava nurgal. Kiriku j\u00e4rgi on nime saanud ka Nikolai t\u00e4nav. Kirik oli ehitatud gooti stiilis punastest tellistest. Gooti stiili iseloomustab vertikaalsed r\u00f5hud, k\u00f5rgustesse t\u00f5usmine ja teravkaared. Vanap\u00e4rnakad v\u00f5tsid enda toomkirikust kaasa tulest p\u00e4\u00e4stetud Musta risti, mis muutus keskaja jooksul palver\u00e4nnaku s\u00fcmboliks. Kirikus tegutses P\u00e4rnu saksa luteri kogudus, Poola v\u00f5imu ajal (1582 Jam Zapolski vaherahu-1617 Altmargi vaherahu) tegutses seal katoliku kirik. 13. sajandil valminud kirik h\u00e4vines teises maailmas\u00f5jas ning t\u00e4nap\u00e4eval asuvad kunagise Uus-P\u00e4rnu kiriku peal N\u00f5ukogude ajal ehitatud karpmajad ning m\u00e4lestuskivi.<\/p>\r\n

\"\"

Seegi maja.<\/p><\/div>\r\n

Seegi maja<\/strong>
Seegi maja on teadaolevalt P\u00e4rnu linna k\u00f5ige vanem maja. Hoone ehitati 1658. aastal P\u00fchavaimu kiriku vana seegi alustaladele linna vigaste ja haigete varjupaigaks. Vundamentaluse puitparve uurimine tunnistab vana seegi vanuseks ajavahemikku 1250-1350. 1998.a aastal hoone rekonstrueerimise k\u00e4igus leidsid arheoloogid mitmeid erinevaid huvitavaid leide 14.-15.sajandist (reini keraamika \u2013 importveinid, keedun\u00f5udest tulnud potikillud, noateritusluisk, tulekivi, liivi s\u00f5dalase kukru m\u00fcndid) , mis viitavad kivik\u00f5rtsi j\u00e4lgedele. Oletatakse , et tegemist oli J\u00fcrgen Kratze k\u00f5rtsiga, mis 1544 m\u00fc\u00fcdi Tori kirikh\u00e4rrale Michel Schwedersile, kes ostis maja oma t\u00fctrele Elsabele. 1580 anti krunt kuningas Stephan Bathory privileegi alusel P\u00e4rnu linnale ja 1658 ehitati sinna seek, mis andis nime ka Hospidali t\u00e4navale. Hospidal t\u00e4histas keskajal eraldus- ja hoolekandehaiglat, olles nime saanud hospidaliitidelt \u2013 vaeste ja haigetega tegelenud hoolekande munkadelt. Hospitaliitide vennaskonnad tekkisid IX sajandil. Haigete kaitsep\u00fchakud olid Lazarus ja St. Rochus. Seek t\u00e4hendas keskajal haigete ja invaliidide varjupaika, mida peeti \u00fcleval annetustest. Hiljem sai seek rahvakeeles nime: vanadekodu. Hospidali 1 maja on nimetatud hospidal-seegiks. Seekides oli \u00fchendatud \u00fclalpidamine ja ravimine. 1816 m\u00fc\u00fcs magistraat vana seegimaja samas kvartalis asuvale eksport-import kaubamajale Hans Dietrich Schmidt (1741 -1942), maja kasutati k\u00f5rvalhoonena. Seegi maja t\u00e4nane v\u00e4lisilme on taastatud 17. sajandi v\u00f5tmes ning hoones tegutsevad hotell St. Peterburg ja restoran Seegi Maja.<\/p>\r\n

\"\"

Vana-P\u00e4rnu kalmistu v\u00e4rav.<\/p><\/div>\r\n

Vana-P\u00e4rnu kalmistu<\/strong>
Grupi \u00fche liikme vanaisa ja tema vanemad on ka maetud Vana-P\u00e4rnu kalmistule. Vana-P\u00e4rnu kalmistu p\u00e4rineb hiljemalt 15.sajandist ja on korduvate \u00fclematmistega kasutusel t\u00e4nap\u00e4evani. Vana-P\u00e4rnu kalmistu on linna arvatavasti vanim kristlik matmispaik, sest seal v\u00f5i praegusele kalmistule v\u00e4ga l\u00e4hedal asus 1251. aastal sisse\u00f5nnistatud toomkirik koos selle juurde kuulunud surnuaiaga. Matmispaik sellest ajast ilmselt j\u00e4i, kusjuures see kalmistu on olnud l\u00e4bi aastasadade kasutusel. Hinnangu j\u00e4rgi on praegu k\u00e4imas v\u00e4hemalt kolmas pealematmiste ring. Kalmistu on v\u00f5etud muinsuskaitse alla, mis t\u00e4hendab, et k\u00f5ik hauat\u00e4hised ja inventar, mis on vanemad kui 50 aastat, tuleb peale mattes alles hoida.<\/p>\r\n

\"\"

Punane torn.<\/p><\/div>\r\n

Punane torn<\/strong>
Punane torn on osa keskaegse Uus-P\u00e4rnu linnakindlustusest. See on P\u00e4rnu vanim ehitis. Torn on nime saanud seda seest ja v\u00e4ljast katva punase telliskivivoodri j\u00e4rgi. See ehitati 15. sajandil (t\u00e4pne ehitamise aasta pole kindel) ning asus linnam\u00fc\u00fcri kagunurgas. Praegune aadress on Hommiku t\u00e4nav 11. Punast torni on mainitud ka vangitorni nime all. Kuni aastani 1892 oli torn kasutusel linna vanglana, siis aga otsustas Venemaa valitsus, et hoone pole vanglaks sobilik. See on ainus s\u00e4ilinud Uus-P\u00e4rnu hansalinna kaitsetorn. 17. sajandil oli Punasel tornil neli korrust, millest on s\u00e4ilinud kolm. Samuti oli ehitisel vanglakorrus, mis oli kuue meetri s\u00fcgavune. Aja jooksul on toimunud mitmeid \u00fcmberehitusi ja remondit\u00f6id. Linnaarhiiviks kohandati hoone 19. sajandi l\u00f5pul. Hiljem on kasutatud torni m\u00f5ne asutuse arhiivina ja skautide ruumidena, samuti suveniiripoe ja n\u00e4itusepaigana ning seal on ka toimunud seal erinevad t\u00f6\u00f6toad. Alates 2020. aasta novembrist asub tornis ringpanoraamkinoga k\u00fclastuskeskus, mis tutvustab P\u00e4rnu ajalugu.<\/p>\r\n

\"\"

Tallinna v\u00e4rav.<\/p><\/div>\r\n

Tallinna v\u00e4rav<\/strong>
Poola-Rootsi s\u00f5ja (1600-1629) tulemusena vallutasid rootslased poolakatelt endale L\u00f5una-Eesti, s.h ka Uus-P\u00e4rnu. P\u00e4rnu oli oluliseks sadamakohaks ja s\u00f5jaliseks tugipunktiks, seega pidas Rootsi v\u00f5im oluliseks s\u00f5dadest r\u00e4situd P\u00e4rnu taas \u00fcles ehitamist. Kaitseehitust\u00f6\u00f6de eest vastutas Liivimaa kindralkubener Erik Dahlberg, kes soovis bastionide s\u00fcsteemi rajamist. Ehitust\u00f6id alustati 1670. aastal ja viidi l\u00f5pule 1696. aastal, vaid neli aastat enne P\u00f5hjas\u00f5ja puhkemist. Ehitust\u00f6\u00f6de tulemusena \u00fcmbritseti P\u00e4rnu seitsme bastioniga, mis nimetati taevakehade j\u00e4rgi: Venus, Saturnus, Mars, Luna, Jupiter, Mercurius ja Sol. Lisakaitset pakkus bastionide ette j\u00e4\u00e4v vallikraav. Linnast oli v\u00f5imalik v\u00e4ljuda kolme v\u00e4rava kaudu, millest suurim on t\u00e4naseni s\u00e4ilinud Tallinna v\u00e4rav.
Tallinna v\u00e4rav ehitati aastail 1675-1686 Mercuriuse ja Luna bastioni vahele ning kandis kuni 1710. aastani kuningas Karl X Gustavi auks Karl-Gustavi v\u00e4rava nime. Tallinna nime sai v\u00e4rav Vene v\u00f5imu ajal, sest l\u00e4bi selle v\u00e4rava p\u00e4\u00e4ses \u00fcle Sauga j\u00f5e viiva parveni. M\u00f6\u00f6da Sauga j\u00f5e kallast suunduti Vana-P\u00e4rnust Tallinnasse.
Barokkstiilis v\u00e4ravahoone on ehitatud maakividest ja tellistest, fassaad on vooderdatud Riia dolomiidist. V\u00e4rava m\u00f5lemas otsas on sepanaeltega tugevdatud suletavad puidust tiibuksed. Tunnel kahe ukse vahel on umbes 5 m lai ja ligi 7 m k\u00f5rge. Tunneli k\u00fclgedel olevad uksed suundusid valve- ja laoruumidesse, mis olid loodud s\u00f5jamoona hoidmiseks.
1836. aastal eemaldati P\u00e4rnu kindluslinnade nimekirjast ning bastionid tasandati. Tallinna v\u00e4rav ja selle k\u00f5rval olev osa vallikraavist kuni j\u00f5e\u00e4\u00e4rse Venuse bastionini s\u00e4ilitati. T\u00e4nap\u00e4eval tunneme seda piirkonda P\u00e4rnu Vallik\u00e4\u00e4runa. 1839. aastal kaunistati v\u00e4rav P\u00e4rnu vapiga ehitud neobarokse ehisviiluga. Tallinna v\u00e4rav restaureeriti aastail 1977-1980.
Tallinna v\u00e4rav on ainus 17. sajandist s\u00e4ilinud valliv\u00e4rav kogu Baltikumis.<\/p>\r\n

\"\"

Lydia Koidula m\u00e4lestusm\u00e4rk.<\/p><\/div>\r\n

Lydia Koidula<\/strong>
Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula, mille pani talle Carl Robert Jakobson, s\u00fcndis 1843. aastal V\u00e4ndras. Lydia on Eesti rahvusliku \u00e4rkamisaja esimese liidri Johann Voldemar Jannseni t\u00fctar. 1850. aastal kolisid Jannsenid P\u00e4rnusse, kus papa Jannsenist sai kooli\u00f5petaja P\u00e4rnu \u00dclej\u00f5e algkoolis. Lydia l\u00f5petas 1861. aastal P\u00e4rnu K\u00f5rgeima Linnat\u00fctarlastekooli (t\u00e4nane P\u00e4rnu Koidula g\u00fcmnaasium). Samal aastal, olles vaid 18-aastane, tegi ta esimese kaast\u00f6\u00f6 oma isa ajalehele Perno Postimees. L\u00f5petades P\u00e4rnu T\u00fctarlaste kooli v\u00e4ga heade tulemustega, sai Koidula sooritada Tartu \u00dclikooli juures kodu\u00f5petaja kutseeksami. Nii sai Lydia k\u00f5rgeima haridustaseme, milleni naine tolleaegses Vene impeeriumis v\u00f5is j\u00f5uda.
1863. aasta l\u00f5pus kolis Jannsenide pere Tartusse, kus Johann Voldemar hakkas 1884. aastast v\u00e4lja andma Eesti Postimeest. Lydiast sai sealjuures tema parem k\u00e4si, kes toimetas ajalehe juturubriiki: \u201cEesti Postimehe jututuba\u201d. Ajalehes hakkasid ilmuma ka tema proosapalad ja luuletused. 1885. aastal koos oma isa abiga, rajati laulu-ja m\u00e4nguselts \u201eVanemuine\u201c, millega pandi alus kutselisele draamatrupile. 1866. aastal n\u00e4gi ilmavalgust Lydia Jannseni esimene luulekogu \u201cVainulilled\u201d, mis ilmus k\u00fcll veel anon\u00fc\u00fcmselt. 1867. aastaks oli Koidula tuntud \u00fcle kogu Eesti, samal aastal ilmus ka tema teine luulekogu \u201eEmaj\u00f5e \u00f6\u00f6bik\u201c. 1872. aastal tuli v\u00e4lja Koidula n\u00e4idend \u201eS\u00e4\u00e4rane mulk ehk sada vakka tangusoola\u201c, mida m\u00e4ngiti Vanemuises. Koidula oli Eesti esimene naispoeet ning \u00fchtlasi hoolitses ka selle eest, et 1869. aastal toimuks Tartus esimene \u00fcldlaulupidu.
Lydia Koidulat on kujutatud Eesti 100-kroonisel. P\u00e4rnus kesklinnas asub Koidula park. Park rajati 1925. aastal, kavatsusega hiljem \u00fcles panna ka Koidulale p\u00fchendatud skulptuur. Skulptuur avati pidulikult 1929. aastal, skulptoriks Amandus Adamson. \u00dchtlasi j\u00e4i see skulptori viimaseks t\u00f6\u00f6ks.<\/p>\r\n

\"\"

Ammende villa.<\/p><\/div>\r\n

Ammende villa<\/strong>
Ammende villa on suvemajaks ehitatud juugendstiilis hoone P\u00e4rnu rannarajoonis. Villa tellijaks oli j\u00f5ukas kohalik baltisakslane Hermann Leopold Ammende (1855-1934). Ta oli \u00fcks P\u00e4rnu rikkamaid kaupmehi ja v\u00e4rvikas \u00fchiskonnategelane, muu hulgas ka Eesti Riigikogu esimese koosseisu liige. Ammende perekonna edu kaubandusalal oli pika traditsiooniga, nende tegevus ulatus L\u00e4\u00e4ne-Euroopast Kesk-Aasiani.
Aastal 1904 tellis Hermann Leopold Ammende Peterburi arhitektuurib\u00fcroolt Mieritz & Gerassimov luksusliku hoone projekti. Ammende soovis hoones pidada oma t\u00fctre pulmapidu ja hiljem kasutada hoonet perekonna suvemajana. Projekt valmis kiiresti ja sai juba sama aasta 5. mail P\u00e4rnu linnaarhitekti kinnituse, ehitust\u00f6\u00f6d algasid kohe. Hoone valmis 1905. aastal ning oli algsest projektist veidi suurejoonelisem.
Ammende pere laostus p\u00e4rast Vene revolutsiooni ja esimest maailmas\u00f5da ning perekond kolis Saksamaale. Villa m\u00fc\u00fcdi 1927. aastal P\u00e4rnu linnale. Arhitekt Olev Siinmaa juhatusel tehti hoones mitmeid \u00fcmberehitusi. Hoones alustasid t\u00f6\u00f6d suvekasiino ja klubi. Teise maailmas\u00f5ja ajal kasutas hoonet Saksa s\u00f5jav\u00e4gi. Villa j\u00e4i s\u00f5jatulest puutumata. N\u00f5ukogude ajal paiknesid hoones arstikabinetid ja raamatukogu.
Praeguseks on hoone restaureeritud ning seal asub luksuslik hotell-restoran. Luksuslik hoone koos oma kauni iluaiaga on populaarne paik kultuurielamusteks, eriti suvel. Ammende villa oli \u00fcks esimesi juugendstiilis hooneid P\u00e4rnumaal ja on seet\u00f5ttu tunnistatud riiklikuks kultuurim\u00e4lestiseks.<\/p>\r\n

\"\"

P\u00e4rnu rannasalong.<\/p><\/div>\r\n

P\u00e4rnu rannasalong ja k\u00f5lakoda \u2013 Mere puiestee 22<\/strong>
P\u00e4rnu rannasalong valmis 1880. aastal ning hoonet on aegade jooksul muudetud. P\u00e4rnu kui kuurortlinn arenedes suurenes ka Rannasalongi t\u00e4htsus. Eesti Vabariigi algusaegadel oli Rannasalong suvede suurim t\u00f5mbenumber. N\u00f5ukogude ajal kasutati hoonet klubina. Ehitise tagak\u00fcljel asub 1937. aastal valminud silindrilise kujuga k\u00f5lakoda. Salong ja k\u00f5lakoda rekonstrueeriti 1985. aastal, kuid selle k\u00e4igus tehtud \u00fcmberehitused rikkusid algse, linnaarhitekti Olev Siinmaa poolt projekteeritud funktsionalistlikus stiilis vaba\u00f5hulava. Hooned l\u00e4bisid veel \u00fche remondits\u00fckli, mis valmis 2003. aastal. Sellest ajast peale kannab, hoones tegutsev restoran \u201eKuursaal\u201c Eesti suurima k\u00f5rtsi tiitlit. T\u00e4nap\u00e4eval korraldatakse Kuursaalis suviseid muusika- ja tantsu\u00fcritusi.<\/p>\r\n

\"\"

Raimond Valgre m\u00e4lestusm\u00e4rk.<\/p><\/div>\r\n

Raimond Valgre<\/strong>
Eesti estraadimuusikat tugevalt kujundanud Raimond Valgre (1913\u20131949) on j\u00e4tnud j\u00e4lje ka P\u00e4rnu ajalukku, veetes seal 1939. ja 1940. aasta suved ning kirjutades just P\u00e4rnus oma menukad lood \u201cMuinaslugu muusikas\u201d ning \u201c\u00d5ige valik\u201d. V\u00e4idetavalt esitas ta neid tol ajal inglisekeelsetena, s\u00f5nad olid kirjutatud tema esimese armastuse Alice Feillet\u2019 poolt. Valgre esines P\u00e4rnu rannasalongis, m\u00e4ngides nii klaverit, kitarri, akordionit kui trumme.
Teise maailmas\u00f5ja ajal mobiliseeriti ta Punaarmeesse, Eesti laskurkorpusesse. Sealgi sai ta tegeleda muusikaga, m\u00e4ngides rahvuskorpuse orkestris. S\u00f5jaj\u00e4rgne diktatuur m\u00f5jutas ka muusikaelu, keelates tango, fokstroti ja saksofonide m\u00e4ngimise ning 1948. aastal ka Valgre laulude avaliku esitamise. Aasta hiljem vana-aasta\u00f5htul Valgre suri, surmap\u00f5hjuse kohta ei tea keegi midagi t\u00e4pselt \u00f6elda. T\u00e4naseks on ta maetud Metsakalmistule.
Raimond Valgre 90. s\u00fcnniaastap\u00e4eval rajati endise rannasalongi, t\u00e4nase Kuursaali juurde Valgre pronksskulptuur, mis on valmistatud skulptor Rait P\u00e4rna poolt. Valgre looming on j\u00e4\u00e4davalt eestlaste s\u00fcdames ning P\u00e4rnus korraldatakse ka iga-aastast muusikafestivali \u201cKummardus Valgrele\u201d.<\/p>\r\n

\"\"

P\u00e4rnu mudaravila.<\/p><\/div>\r\n

P\u00e4rnu mudaravila<\/strong>
P\u00e4rnu rannapargis asuv pilkup\u00fc\u00fcdev neoklassitsislik hoone on ehitatud 1927. aastal arhitektide Olev Siinmaa ja Erich von Wolffeldti projekti j\u00e4rgi, varasemalt I maailmas\u00f5jas h\u00e4vinenud 1838. aasta supelasutuse asemele. Tollases tervisekeskuses asusid merevannid ning saunad. 1929. ja 1935. aastal toimunud juurdeehitustega lisati peahoonele ka vasak ja parem tiib. N\u00f5ukogude ajal sai tervisekeskus inimesi rohkelt v\u00f5\u00f5rustada, kuid taasiseseisvumise j\u00e4rel j\u00e4i hoone t\u00fchjaks. Uuesti avati Mudaravila peale 2013. aasta renoveerimist, mille k\u00e4igus lisati varasemale neoklassitsistlikule spaakeskusele ka modernne neljat\u00e4rnihotell. Ajalooline mudaravila hoone sisaldab endas n\u00fc\u00fcdseks butiikspaad. T\u00e4naseks kannab kogu kompleks nimetust Hedon spaahotell.<\/p>\r\n

\"\"

P\u00e4rnu rannahotell.<\/p><\/div>\r\n

P\u00e4rnu rannahotell<\/strong>
1937. aastal valminud funktsionalistlik P\u00e4rnu rannahotell, mis ehitati rikkamate suvitajate P\u00e4rnusse meelitamiseks, muutis linna t\u00f5eliselt ihaldusv\u00e4\u00e4rseks suvituspaigaks. Hotelli arhitektideks on Olev Siinmaa ja Anton Soans. Hoone rajamist toetas tollane riigivanem Konstantin P\u00e4ts, kellele p\u00fchendati ka \u00fcks 70 valminud numbritoast. Hotell m\u00f5jus tolle aja kohta v\u00e4ga uudselt oma asupaiga, avarate akende, merepoolsete r\u00f5dude ning laeva meenutava \u00fcmara keskosa ja reelingute sarnaste r\u00f5dude poolest. Etteulatuvas \u00fcmarosas asub ka president Lennart Meri nimeline sviit.
Rannahotell sai hotellina t\u00f6\u00f6tada vaid kolm aastat, kui seal 1940. aastal avati Eestimaa Ameti\u00fchingute Keskliidu puhkekodu. Kaks aastat hiljem hakati hoonet kasutama Saksa s\u00f5jav\u00e4e puhkekoduna ning 1946. aastal hakati seda \u00fcmberehitama sanatooriumiks. Sanatooriumina kasutati hoonet kuni 1992. aastani, mil P\u00e4rnu linn s\u00f5lmis rendilepingu Finest Hotel Groupiga, et hoone saaks taas hotellina t\u00f6\u00f6tada. Samal aastal alustati ka suuremahulisi renoveerimis- ja \u00fcmberehitust\u00f6id, mis valmisid 1994. aastaks, mil tollane president Lennart Meri ka \u00e4sja taasvalminud Rannahotelli k\u00fclastas.
Aastal 2005 ostis Finest Hotel Group linnalt 50 aastaks hotelli kinnistu hoonestus\u00f5iguse. Viimane renoveering toimus 2006. aastal ning ka siis oli avamisel kohal toonane president Toomas Hendrik Ilves.

Kasutatud materjalid leiab siit<\/a>.<\/p>\r\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jahedal 15. novembri hommikul astusid Erko, Gerdo, Grete ja Liis kell 8:00 v\u00e4ljuvale P\u00e4rnu bussile, Epp liitus seltskonnaga Vana-P\u00e4\u00e4sk\u00fcla bussipeatuses m\u00f5ni minut hiljem. 9:50 v\u00f5tsime maskid maha ja v\u00e4ljusime bussist, oli aeg P\u00e4rnu ajalooliste ehitistega tutvumiseks. Erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rasime keskajast ja 20. sajandist p\u00e4rinevale. Helistasime kohalikule mehele, \u00f5petaja Madis Somelarile ja panime plaani paika. P\u00e4rast […]<\/p>\n","protected":false},"author":171,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-242","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-11-kl"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/171"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=242"}],"version-history":[{"count":16,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":273,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242\/revisions\/273"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=242"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=242"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=242"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}