Alates karantiini algusest pole meie kooli leht ilmunud ning aasta l\u00f5petuseks otsustasime \u00fcheskoos \u00fche suuremat sorti lehe v\u00e4lja anda. Niisiis 7. mail saime Google Meet abil \u00fcheskoos kirjutajatega kokku. Tavaliselt saab koosolekutel kommi, aga sellest pidi seekord \u00e4ra \u00fctlema ja otsima enda kapi p\u00f5hjast midagi m\u00f5nusalt magusat.<\/p>\n
Ideid oli palju ja minu \u00fclesandeks j\u00e4i koostada k\u00fcsitlus, millega saaks teada, kuidas \u00f5petajatele kaug\u00f5pe meeldib ja kuidas neil ka hingelises m\u00f5ttes l\u00e4heb. Arvestades seda, et t\u00f6\u00f6d oli meil k\u00f5igil jube palju, viivitasin ma k\u00fcsitluse tegemisega viimase minutini. Inspiratsiooni ja l\u00f5busa tuju leidmine oli seekord keskmisest raskem. Teadsin, et kui k\u00fcsitlus tuleb igav ja kuiv, siis tuleb seda ka artikkel. Kui enam asja edasi l\u00fckata ei saanud, siis alustasin k\u00fcsitluse loomisega. Ma l\u00f5petasin kuskil kell 22.00 ning siis saatsin selle koheselt ka \u00f5petajatele edasi. Minu suureks \u00fcllatuseks vastasid k\u00fcsitlusele sama p\u00e4eva hilis\u00f5htul 6 \u00f5petajat (viimane vastas peale s\u00fcda\u00f6\u00f6d). Tundsin end veidi paremini, et ma pole ainus, kes poole \u00f6\u00f6ni \u00fcleval passib. Kokku vastasid lausa 36 \u00f5petajat ning see tegi mu artikli kirjutamise tohutult palju kergemaks. Artikli kirjutamise l\u00fckkasin ka loomulikult t\u00e4htaja p\u00e4eva viimasele hetkele, aga ma olin enda \u00fcle v\u00e4ga uhke, kui selle l\u00f5puks valmis sain.<\/p>\n