{"id":564,"date":"2020-06-08T16:37:49","date_gmt":"2020-06-08T16:37:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/?p=564"},"modified":"2020-06-08T17:42:21","modified_gmt":"2020-06-08T17:42:21","slug":"kuidas-soita-uhistranspordiga-teisiti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/2020\/06\/08\/kuidas-soita-uhistranspordiga-teisiti\/","title":{"rendered":"Kuidas s\u00f5ita \u00fchistranspordiga teisiti"},"content":{"rendered":"

Enamasti kasutatakse \u00fchistransporti \u00fchest punktist teise liikumiseks v\u00f5imalikult l\u00fchikest teed pidi. Saab ka teisiti.<\/b><\/p>\n

Alates 1959. aastast on inimesed Londonis ja New Yorgis proovinud saada Guinnessi maailmarekordi omanikeks oma linna k\u00f5igi metroopeatuste l\u00e4bimisega v\u00f5imalikult l\u00fchikese aja jooksul. Londoni k\u00f5igi 270 peatuse l\u00e4bimise rekord on natuke alla 16 tunni, New Yorgis on aga 469 peatust, mille l\u00e4bimine v\u00f5ttis hetkesel rekordiomanikul 21 tundi ja 28 minutit. Analoogseid ettev\u00f5tmisi on tehtud ka Londoni trammiv\u00f5rgustikuga, lisaks on loodud ka v\u00e4iksemaid v\u00e4ljakutseid, n\u00e4iteks ainult k\u00f5igi kesklinna peatuste l\u00e4bimine v\u00f5i iga peatuse l\u00e4bimine, mille nimes on \u201cPark\u201d. See ajendaski sarnast asja Tallinnas tegema, eriti kuna meil on v\u00f5rgustik palju v\u00e4iksem (41 trammi- ja 39 trollipeatust). Tallinna mitmesaja bussipeatuse l\u00e4bimine v\u00f5taks aega v\u00e4hemalt 2 p\u00e4eva, kuna bussigraafikud on palju h\u00f5redamad.<\/p>\n

Aegade jooksul on kujunenud v\u00e4lja erinevad reeglid transpordiv\u00f5rgustiku l\u00e4bimiseks. P\u00f5hiline reegel on, et ei ole tarvis l\u00e4bida iga teel\u00f5iku v\u00f5i astuda igale platvormile, aga peab peatuma igas peatuses, seega ekspressliiniga peatustest m\u00f6\u00f6dumine ei aita.<\/p>\n

Eri peatuste vahel liikumiseks v\u00f5ib joosta v\u00f5i kasutada teisi \u00fchistranspordimeetmeid (ei tohi kasutada autot, taksot, jalgratast, ja muid isiklikke abivahendeid). N\u00e4iteks l\u00e4bis Londoni metroo peatuste l\u00e4bija \u00fcle 15 kilomeetri jalgsi. Lisaks tuleb pidada logi, kuhu on m\u00e4rgitud, mis kell igasse peatusesse j\u00f5uti, ja mis liini selleks kasutati.<\/p>\n

Guinnessi rekordite raamatusse saamiseks on vaja ka kahte iseseisvat pealtvaatajat, kes stopperiga k\u00e4ivatavad esimeses peatuses stopperi ja peatavad selle viimases peatuses. Samuti eeldatakse pilti igast peatusest ja kogu teekonda tuleb filmida. Nende uute ja raskesti t\u00e4idetavate reeglite p\u00e4rast on rekordite raamatusse p\u00fcrgijate hulk viimastel aastatel v\u00e4henenud.<\/p>\n

Mida teha, et tulemus oleks v\u00f5imalikult hea?<\/b><\/p>\n

Alguses oleks m\u00f5tet marsruut l\u00e4bi m\u00f5elda – otsustada, millal ja kust ettev\u00f5tmist alustada. N\u00e4iteks Tallinnas on Kopli-Hobujaama haru k\u00f5ige pikem, seega on m\u00f5istlik seda l\u00e4bida vaid \u00fcks kord. Graafik on Tallinnas tihedaim n\u00e4dala sees, siis l\u00e4heb \u00fcmberistumistele v\u00e4hem aega, samas v\u00f5ib ummikute l\u00e4bimine aega v\u00f5tta. Vahel on m\u00f5istlik ka vaadata, kui palju j\u00e4\u00e4b aega \u00fche trammi saabumise ja teise v\u00e4ljumise vahele. Tuleb arvestada sellega, et s\u00f5iduk v\u00f5ib olla 1-2 minutit ajast ees v\u00f5i hoopiski 3-4 minutit ajast maas. Lisaks tuleb kasuks Tallinna veebileht gis.ee\/tallinn, kus n\u00e4eb peaaegu k\u00f5igi Tallinna \u00fchistranspordis\u00f5idukite hetkeasukohta.<\/p>\n

    \n
  1. jaanuaril sai etteplaneeritud teekond l\u00e4bi proovitud koos klassikaaslase Mihkliga. Alguspunktiks oli Suur-Paala, kust sai v\u00e4ljutud kell 15:30 trammiga number 2 Majaka p\u00f5iku. Seal sai teha \u00fcmberistumise trammile number 4, mis viis Lennujaama. Seal pidi l\u00f5pp-peatuses istuma trammis 5 minutit, aga ilma selleta kahjuks ei saa. Seej\u00e4rel sai s\u00f5idetud sama trammiga Tondi peatusesse, kus meid ootas Kadriorgu s\u00f5itev retrotramm number 3. Hobujaamas sai teha \u00fcmberistumise trammile number 1, mis samuti l\u00e4bib Kadriorgu ning j\u00f5uab ka viimasesse peatusesse, Koplisse. Sellega l\u00e4ks \u00f5nneks, kuna graafiku j\u00e4rgi oleks tramm number 1 j\u00f5udnud peatusesse koguni 3 minutit enne trammi number 3. Kokku v\u00f5ttis k\u00f5ikide peatuste l\u00e4bimine aega 1:43:41. See on ilmselt Tallinna trammipeatuste l\u00e4bimise rekord, kuna andmeid muude analoogsete katsete kohta pole. Arvatavasti oleks v\u00f5imalik saada ka aeg 1 tunni ja 40 minuti kanti, aga see eeldaks v\u00e4ga head \u00f5nne.<\/li>\n<\/ol>\n

    J\u00e4rgmisena on plaanis l\u00e4bida k\u00f5ik trollipeatused, mis v\u00f5taks samuti alla kahe tunni, v\u00f5i hoopiski k\u00f5ik trolli- ja trammipeatused, mis v\u00f5taks umbes 4 tundi. Kui keegi plaanib trammipeatuste rekordit \u00fcle teha, andke aga teada!<\/p>\n

    Indrek<\/p>\n

    \"\"<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Enamasti kasutatakse \u00fchistransporti \u00fchest punktist teise liikumiseks v\u00f5imalikult l\u00fchikest teed pidi. Saab ka teisiti. Alates 1959. aastast on inimesed Londonis ja New Yorgis proovinud saada Guinnessi maailmarekordi omanikeks oma linna k\u00f5igi metroopeatuste l\u00e4bimisega v\u00f5imalikult l\u00fchikese aja jooksul. Londoni k\u00f5igi 270 peatuse l\u00e4bimise rekord on natuke alla 16 tunni, New Yorgis on aga 469 peatust, mille […]<\/p>\n","protected":false},"author":107,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"class_list":["post-564","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-10-kl"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/564","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/users\/107"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=564"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/564\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":571,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/564\/revisions\/571"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=564"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=564"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=564"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}