{"id":551,"date":"2020-06-08T17:24:50","date_gmt":"2020-06-08T17:24:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/?p=551"},"modified":"2020-06-08T17:26:40","modified_gmt":"2020-06-08T17:26:40","slug":"minu-distantslemmikraamat-sam-waltoni-made-in-america","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/2020\/06\/08\/minu-distantslemmikraamat-sam-waltoni-made-in-america\/","title":{"rendered":"Minu distantslemmikraamat: Sam Waltoni \u201cMade in America\u201d"},"content":{"rendered":"

See raamat oli mul riiulil tolmu kogunud umbes neli aastat, enne kui ma teda lugema asusin, sest mul hakkas kodus igav ja see oli \u00fcks v\u00e4heseid ettev\u00f5tlusega seotud raamatuid, mis mul kodus oli ja mida ma ei olnud l\u00e4bi lugenud.<\/p>\n

Raamat r\u00e4\u00e4gib maailma suurima eraettev\u00f5tte, supermarketiketi Walmarti ajaloost ja selle rajaja Sam Waltoni elust. Raamatu autoriteks on eelmainitu ja ajakirjanik John Huey. Kui raamatu kirjutamisega sama aasta 1992. aasta jaanuarikuus algust tehti, oli Walton juba \u00fcsna haige – ta p\u00f5des m\u00fceloomi ehk luu\u00fcdiv\u00e4hki. Raamatu t\u00f6\u00f6protsess oli v\u00e4ga intensiivne: iga paari p\u00e4eva tagant koostas Huey \u00fche peat\u00fcki, seej\u00e4rel luges ta selle Waltonile ette, misj\u00e4rel tegi teksti parandusi, nii, kuidas Walton seda vajalikuks pidas. 17. m\u00e4rtsil andis president George H. W. Bush Sam Waltonile Walmarti peakontoris Bentonville\u2019is \u00fcle Presidendi Vabadusmedali, mis on k\u00f5rgeim Ameerika \u00dchendriikide poolt tsiviilisikule omistatav autasu. Walton suri sama aasta 5. aprillil, juunikuuks oli raamat poelettidel, just nagu talle oli lubatud.<\/p>\n

Raamatu algus r\u00e4\u00e4gib Waltoni lapsep\u00f5lvest ja sellest, kuidas ta kodust hea t\u00f6\u00f6kasvatuse sai ja juba siis ettev\u00f5tlik oli, muu hulgas t\u00f6\u00f6tades ajalehepoisina, m\u00fc\u00fces ajakirjatellimusi ja kasvatades m\u00fc\u00fcgiks j\u00e4neseid. Ka \u00fclikoolis oli Walton v\u00e4ga tegus ja paljude \u00fcli\u00f5pilasorganisatsioonide liige. P\u00e4rast \u00fclikooli t\u00f6\u00f6tas ta veidi aega J.C. Penney kaubamajaketis (juhuslik k\u00f5rvalm\u00e4rge: J.C. Penney kuulutas paar n\u00e4dalat tagasi v\u00e4lja pankroti), misj\u00e4rel oli kolm aastat s\u00f5jav\u00e4es. P\u00e4rast armeest lahkumist ostis Walton 5000 dollari enda s\u00e4\u00e4stude ja \u00e4ialt laenatud 20 000 dollari eest Arkansase osariigis 7000 elanikuga Newporti v\u00e4ikelinnas Ben Franklini frantsiisiketti kuuluva kaupluse, mis m\u00fc\u00fcs k\u00f5ike sokkidest kastekannudeni. Kui Walton kaupluse ostis, k\u00e4is selle k\u00e4si \u00fcsna halvasti. Walton hakkas katsetama eri viise, kuidas kaupluse l\u00e4bim\u00fc\u00fcki ja kasumit t\u00f5sta. Muu hulgas ostis ta j\u00e4\u00e4tise- ja popkornimasina, mille ta kaupluse ette k\u00f5nniteele pani ja mis m\u00f5lemad tema poodi v\u00e4ga palju kliente t\u00f5mbasid. Walton k\u00e4is oma \u00fcle tee asuva konkurendi poes pidevalt uurimas, kuidas seal kaup riiulitele on paigutatud, kui palju miski toode maksab ja nii edasi. Alguses oli Waltoni poe l\u00e4bim\u00fc\u00fck 72 000 dollarit ja konkurendi poe oma 140 000 dollarit. Walton viis kaupluse aastak\u00e4ibe viie aastaga 250 000 dollarini, misj\u00e4rel l\u00f5ppes tema frantsiisileping. Sam Walton koos oma abikaasa Heleni ja lastega hakkas uue poe asukoha otsinguil m\u00f6\u00f6da Arkansase osariiki ringi s\u00f5itma. L\u00f5puks j\u00f5udsid nad 3000 elanikuga v\u00e4ikelinna Bentonville\u2019i, kus 1950. aasta 29. juulil avas uksed Walton\u2019s Five and Dime\u2019i nimeline pood. Poe avamisp\u00e4evale kutsuvas reklaamis lubati tasuta \u00f5hupalle lastele ja 19sendiseid teeklaase. Kui praegu r\u00e4\u00e4gitakse iseteenindusest eelk\u00f5ige automatiseeritud kassade kontekstis, siis toona t\u00e4hendas see, et klient sai ise riiulite vahel k\u00e4ia, mitte ei pidanud paluma poem\u00fc\u00fcjat, et too leti tagant midagi ulataks. Five and Dime oli toona \u00fcks esimesi poode, kes selle lahenduse kasutusele v\u00f5ttis. Nagu Newporti poodi, saatis ka Five and Dime\u2019i edu. Seej\u00e4rel arendas Walton v\u00e4lja veel k\u00fcmmekond Ben Franklini frantsiisipoodi. 1962. aastaks olid asjad nii kaugel, et Walton otsustas avada Arkansases Rogersi linnas esimese Walmarti poe. Pood avas klientidele uksed 2. juulil 1962. aastal, kaks p\u00e4eva enne Ameerika \u00dchendriikide iseseisvusp\u00e4eva. Esimese aasta k\u00e4ive oli miljon dollarit. Tagantj\u00e4rele oleks siinkohal loomulikult lihtne \u00f6elda: \u201cThe rest is history.\u201d Tegelikult tuli ka edaspidi iga p\u00e4ev palju t\u00f6\u00f6d teha ja leidlik olla. \u00dcks lugu, mis mulle raamatust meelde j\u00e4i, r\u00e4\u00e4kis \u00fche Walmarti kaupluse juhatajast, kes tellis 3500 kasti Tide\u2019i pesupulbrit. Seda sai nii palju, et nad ehitasid sellest kauplusesse p\u00fcramiidi, mis ulatus laeni v\u00e4lja. Tide\u2019i tavahind oli 3 dollarit ja 97 senti, aga sooduskampaania raames m\u00fc\u00fcsid nad seda ainult 1 dollari ja 98 sendiga, mille peale kliendid piltlikult \u00f6eldes lihtsalt tormasid poodi. Raamat annab ettev\u00f5ttest \u00fcsna tervikliku pildi. Sain teada, et kaheksak\u00fcmnendate algul lasi Walmart kosmosesse saata enda satelliidi, et k\u00f5ik kauplused saaksid teiste kaupluste ja peakontoriga reaalajas vahetada olulist infot nagu n\u00e4dala l\u00e4bim\u00fc\u00fck, kasum ja k\u00f5ik muu. Walmarti logistikas\u00fcsteem on viimse \u00fcksikasjani l\u00e4bim\u00f5eldud, mis t\u00e4hendab, et ettev\u00f5te kulutab kaupade poodidesse tarnimisele konkurentidest palju v\u00e4hem raha. Raamat annab \u00fclevaate ka ettev\u00f5tte 1970. aastal toimunud b\u00f6rsileminekust ja edasisest arengust. Raamatu l\u00f5pu poole r\u00e4\u00e4gib Walton ka oma heategevuslikest algatustest. Muu hulgas toob ta v\u00e4lja, et aastatel 1983 kuni 1992 ostlesid inimesed Walmartis kokku 130 miljardi dollari eest. Kui eeldada, et Walmartis maksavad asjad keskmiselt 10 protsenti v\u00e4hem, kui teistes kettides, siis t\u00e4hendab see, et Walmart on \u00fche k\u00fcmnendi v\u00e4ltel j\u00e4tnud ameeriklaste taskutesse 13 miljardit dollarit.<\/p>\n

Raamatu esimene, 1992. aasta tr\u00fckk on k\u00f5vakaaneline ja selle soovituslik jaehind oli 22,5 dollarit. Pole ka ime, arvestades et ainu\u00fcksi raamatu \u00f5igused maksid kirjastajale 4 miljonit dollarit ja reklaamikampaania veel miljon dollarit. (Walton annetas raamatu \u00f5iguste m\u00fc\u00fcgist teenitud raha heategevusele.) Mina luges 1993. aastal ilmunud tr\u00fckki, mille tagakaanele m\u00e4rgitud soovituslik jaehind on ainult 7 dollarit ja 99 senti. 1993. aasta tr\u00fckk on mass-market paperback<\/em>\u2019i formaadis, mis t\u00e4hendab, et tegu on pehmekaanelise raamatuga, mille tr\u00fckkimisel on \u00fcritatud v\u00f5imalikult palju raha s\u00e4\u00e4sta ja mida m\u00fc\u00fcakse mitte ainult raamatupoodides, vaid ka supermarketites (nagu Walmart), lennujaamades ja mujal. Mass-market paperback<\/i>\u2019id on \u00fcsna v\u00e4ikesed, nt 11 x 18 cm, ning peaaegu kogu leht on t\u00e4is tr\u00fckitud, et paberit s\u00e4\u00e4sta, kusjuures ka paber ise on odavamat sorti. Miks ma raamatu hinnast ja tr\u00fckist nii palju r\u00e4\u00e4gin? Kui Sam Walton oleks veel elus, siis mulle tundub, et ta valiks odavama pehmete kaantega raamatu, sest nagu mainib sisukorra k\u00f5rval olev lehek\u00fclg: \u201cSee versioon sisaldab k\u00f5vakaanelise versiooni t\u00e4isteksti. Puudu pole \u00fchtegi s\u00f5na,\u201d siis ka Walmarti p\u00f5him\u00f5te on pakkuda tarbijale kvaliteetset kaupa, aga odavamalt.<\/p>\n

Mulle meeldis see raamat. See pajatab \u00fche t\u00f5elise Ameerika ettev\u00f5tja ja patrioodi eluloo, kust ei puudu raskused, metsik t\u00f6\u00f6, aga ka ausus, elul\u00e4hedus, vastuvoolu ujumine, p\u00fchendumine, kliendi alati k\u00f5ige t\u00e4htsamaks pidamine ja l\u00f5puks ka uskumatu edu.<\/p>\n

Mihkel V.<\/p>\n

\"\" \"\"<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

See raamat oli mul riiulil tolmu kogunud umbes neli aastat, enne kui ma teda lugema asusin, sest mul hakkas kodus igav ja see oli \u00fcks v\u00e4heseid ettev\u00f5tlusega seotud raamatuid, mis mul kodus oli ja mida ma ei olnud l\u00e4bi lugenud. Raamat r\u00e4\u00e4gib maailma suurima eraettev\u00f5tte, supermarketiketi Walmarti ajaloost ja selle rajaja Sam Waltoni elust. Raamatu […]<\/p>\n","protected":false},"author":107,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"class_list":["post-551","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-10-kl"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/551","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/users\/107"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=551"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/551\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":556,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/551\/revisions\/556"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=551"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=551"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/137a\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=551"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}