Mis on riik? Eesti keele seletav s\u00f5naraamat \u00fctleb, et riik on inim\u00fchiskonna organisatsioonivorm. Riigil on kolm tunnust: suver\u00e4\u00e4nne riigiv\u00f5im, rahvas, territoorium. M\u00f5istes \u201eoma riik\u201d on midagi nii erilist, et 102 aastat tagasi otsustasime seda imet kaitsta. Tahtsime olla, m\u00f5elda ning tajuda maailma ise \u2013 l\u00e4bi eestlasliku sinimustvalge prisma. L\u00e4heme aastasse 1918. \u00d5ues on detsembrile omane karge \u00f5hk. Artur Sisask istub soomusrong number 2 peal ja m\u00f5tleb enda eluaastatele ning eesootavatele lahingutele. Temas leidub s\u00f5jahirmust hoolimata soov ja tahe. Koolis oli teda inspireerinud Kalevlaste Maleva loonud Anton \u00d5unapuu. Artur tahab olla osa Eestit vabastavast s\u00f5jast. Noore poisi n\u00e4os peegeldub uhkuse ja vastutustundega segatud hirm. Tol aastal aga tegelikult ei tahetud enam s\u00f5dida. Inimesed olid v\u00e4sinud I maailmas\u00f5jast ning ei n\u00e4htud v\u00f5imalust, et v\u00e4ike Eesti v\u00f5iks impeeriumite k\u00f5rval vabaks saada. Siin tulid m\u00e4ngu usku t\u00e4is ja m\u00f5ni \u00fctleks, et naiivsed Arturi moodi noored. Nendes oli kirg vabastada riik, mis peakski kuuluma meie rahvusele. Koolinoored t\u00f5mbasid kaasa ka vanad s\u00f5javeteranid ning nii suudeti omaalgatuslikult kokku panna inimmass, kes asus s\u00f5dima v\u00f5imatu v\u00f5idu nimel. Tol ajal lugesid teod, sest ainult selline v\u00f5itlus l\u00f5i \u00fchiskondi. Artur v\u00f5itles seal soomusrongi peal elu t\u00fchisuse vastu ning leidis endas j\u00f5u tegutseda, mis ka tema nime igavikku ning marmortahvlile graveeris. Nii me rajasime lahing lahingu j\u00e4rel teed enda riigi poole. Relvad, rindejoon, varahommikused kuulirahed, perepildid ning kirjad. Kogu v\u00f5itlejate elu keerles n\u00fc\u00fcd s\u00fcmbolite \u00fcmber, millest oldi juba ammu v\u00e4sinud. L\u00f5puks j\u00f5uame 1919. aasta Narva kaitselahinguteni. N\u00f5ukogude Venemaa tegi viimaseid pingutusi, et m\u00f5juv\u00f5imu taastada. Eestlaste kaitsest aga ei suudetud l\u00e4bi murda ning nii n\u00f5ustuti allavandunult vaherahuga, mis algas 1920. aasta 3. jaanuari hommikul kell 10.30. N\u00fc\u00fcdseks on antud s\u00fcndmusest m\u00f6\u00f6dunud enam kui sada aastat. Oleme suutnud kinnitada eestikeelset haridust ja hoida kultuuri, samas elanud \u00fcle 50 aastat kestnud okupatsiooni ning \u00fcles ehitanud demokraatliku Eesti Vabariigi. Selleks, et too p\u00e4rand s\u00e4iliks, on vaja rahval \u00fchiselt ja ka igal inimesel ise riiki panustada. Siinkohal toon v\u00e4lja novembri l\u00f5pul \u201ePlekktrummis\u201c esinenud Mihkel Oviiri s\u00f5natu. Ta olevat tahtnud 1980. aastate l\u00f5pus riigisektorist \u00e4ra minna ning oli selle m\u00f5tte asjalikkust isaga arutanud. Isa oli talle aga kostnud, et kui tema Mihkel seda riiki \u00fcles ehitama ei hakka, siis kes seda ikka teeb. Ma arvan, et meis k\u00f5igis peaks olema Madis Oviirile ja Artur Sisaskile sarnaseid ideid. Meis k\u00f5igis v\u00f5iks olla usku, tahtmist, ja mis peamine, kirge. Sellist leeki, mis loob ideid ja paneb tegutsema. Ei tohi ja ei saa oodata, et keegi meie eest riiki loob. Iga\u00fcks peab olema nagu Artur Sisask \u2013 oma riigi tulevikule m\u00f5tlev inimene.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Mis on riik? Eesti keele seletav s\u00f5naraamat \u00fctleb, et riik on inim\u00fchiskonna organisatsioonivorm. Riigil on kolm tunnust: suver\u00e4\u00e4nne riigiv\u00f5im, rahvas, territoorium. M\u00f5istes \u201eoma riik\u201d on midagi nii erilist, et 102 aastat tagasi otsustasime seda imet kaitsta. Tahtsime olla, m\u00f5elda ning tajuda maailma ise \u2013 l\u00e4bi eestlasliku sinimustvalge prisma. L\u00e4heme aastasse 1918. \u00d5ues on detsembrile omane […]<\/p>\n","protected":false},"author":157,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-471","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/471","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/157"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=471"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/471\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":472,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/471\/revisions\/472"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=471"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=471"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=471"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}