{"id":403,"date":"2020-06-22T12:56:03","date_gmt":"2020-06-22T09:56:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/?p=403"},"modified":"2020-06-22T12:58:21","modified_gmt":"2020-06-22T09:58:21","slug":"keskaegne-parnu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/2020\/06\/22\/keskaegne-parnu\/","title":{"rendered":"Keskaegne P\u00e4rnu"},"content":{"rendered":"

13.-14. sajandil oli Saksa Ordu \u00fcks tugipunkte Liivimaal Perona linn, mis paiknes samanimelise j\u00f5e kaldal. 1263.aastal r\u00fc\u00fcstasid ja p\u00f5letasid linna leedulased, peale mida asusid linna kodanikud elama praeguse P\u00e4rnu j\u00f5esuudme vastaskaldale. Sinna ehitas Saksa Ordu linnuse ja pani ametisse komtuuri.<\/span><\/p>\n

Uus-P\u00e4rnu linn asustati 5. aprillil 1265 Saksa Ordu Liivimaa meistri privileegiga. Linna asukoha valikul sai m\u00e4\u00e4ravaks soodne sadamapaik. Uus-P\u00e4rnu oli \u00fcks viiest ringm\u00fc\u00fcriga \u00fcmbritsetud Eesti linnast koos Tallinna, Tartu, Narva ja Viljandiga. Arvata v\u00f5ib, et tollane linn ordulossi ees ei olnud palju suurem kui 5 hektarit, mis tegi aga Uus-P\u00e4rnust \u00fche suurema linna Liivimaal.<\/span><\/p>\n

16. sajandil elas siin ligikaudu 600, koos eeslinnadega umbes 1100 elanikku. Keset Uus-P\u00e4rnut paiknes turuplats, mis oli linna s\u00fcda. Idak\u00fcljel asus Nikolai kirik P\u00fcha Risti kabeliga, p\u00f5hjak\u00fcljel raekoda ja vaekoda. P\u00f5hjast l\u00f5unasse l\u00e4bis linna peat\u00e4nav, mis kulges turuplatsi ja linnakiriku vahelt Riia v\u00e4ravani, kust viis tee m\u00f6\u00f6da mereranda Riiga.<\/p>\n

Linnas k\u00e4is elu linna\u00f5igusesse koondatud reeglite, kohustuste ja vabaduste j\u00e4rgi. Kuna tuli laastas linna mitmeid kordi, kutsuti kodanikke \u00fcles ka tuleohutusele: \u201eIga\u00fcks vaadaku oma tule j\u00e4rele enne, kui h\u00e4da t\u00f5useb”. Kuid linnam\u00fc\u00fcridest v\u00e4ljaspool lubati palju rohkem. N\u00e4iteks \u201eKui keegi tabatakse teise mehe aias, s\u00fcndigu temale seal mis tahes, selle \u00fcle pole kohut”.<\/span><\/p>\n

Seegi Maja<\/b><\/p>\n

Seegi Maja on P\u00e4rnu teadaolevalt k\u00f5ige vanem maja. Hoone ehitati 1658. aastal P\u00fchavaimu kiriku vaestemaja alusm\u00fc\u00fcridele.<\/span> Hoone kiviseinte asetuse ja nende strateegiliste seoste j\u00e4rgi oletavad arheoloogid, et 17. sajandi keskel hospidal-seegi rajamisel kasutati \u00e4ra varasema keskaegse ehitise kivim\u00fc\u00fcre, mis on ehitatud 1250. \u2013 1350. aasta vahel, hoone t\u00e4pset vanust ei \u00f5nnestunud arheoloogidel siiski tuvastada.<\/span><\/p>\n

T\u00e4nane v\u00e4lisilme on taastatud 17. sajandi v\u00f5tmes restaureerimisarhitektide\u00a0 Rein Raie ja Leevi Soku projekti j\u00e4rgi. 1998. aastal hoone rekonstrueerimise k\u00e4igus avastasid arheoloogid mitmeid p\u00f5nevaid leide 14.-15. Sajandist, mis viitavad veel varasema kivik\u00f5rtsi j\u00e4lgedele. Leiti keedun\u00f5udest tulnud potikilde, noateritusluisk, tulekivi, liivi s\u00f5dalase kukru m\u00fcndid. Oletatakse, et tegemist oli J\u00fcrgen Kratze k\u00f5rtsiga, mis 1544 m\u00fc\u00fcdi Tori kirikh\u00e4rrale Michel Schwedersile, kes omakorda ostis maja oma t\u00fctrele Elsabele.<\/span><\/p>\n

1580 anti krunt kuningas Stephan Bathory privileegi alusel P\u00e4rnu linnale ja 1658 ehitati sinna seek, mis andis nime ka Hospidali t\u00e4navale. Hospidal t\u00e4histas keskajal eraldus- ja hoolekandehaiglat, olles nime saanud hospidaliitidelt \u2013 vaeste ja haigetega tegelenud hoolekande munkadelt. Hospitaliitide vennaskonnad tekkisid IX sajandil. Haigete kaitsep\u00fchakud olid Lazarus ja St. Rochus.<\/span><\/p>\n

Seek t\u00e4hendas keskajal haigete ja invaliidide varjupaika, mida peeti \u00fcleval annetustest. Hiljem sai seek rahvakeeles nime: vanadekodu. Hospidali 1 maja on nimetatud hospidal-seegiks. Seekides oli \u00fchendatud \u00fclalpidamine ja ravimine.\u00a0<\/span><\/p>\n

1816 m\u00fc\u00fcs magistraat vana seegimaja samas kvartalis asuvale eksport-import kaubamajale Hans Dietrich Schmidt (1741 -1942), maja kasutati k\u00f5rvalhoonena.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Seegi maja<\/span><\/p>\n

Punane torn<\/b><\/p>\n

Punane torn on keskaegse P\u00e4rnu linnakindlustuse \u00fcks osa, 15. sajandil linnam\u00fc\u00fcri kagunurka ehitatud vangitorn. See on ainus s\u00e4ilinud Uus-P\u00e4rnu hansalinna kaitsetorn. Nime sai raudkividest torn seda seest ja v\u00e4ljast katnud telliskivivoodri j\u00e4rgi. 17. sajandil oli torn neljakorruseline ning 6 meetri s\u00fcgavuse vanglakorrusega. S\u00e4ilinud on kolm korrust.<\/span><\/p>\n

19. sajandi l\u00f5pul kohandati hoone linnaarhiiviks ja j\u00e4rgmise saja aasta jooksul on ruume kasutatud erinevatel otstarvetel.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Punane torn<\/p>\n

Tallinna v\u00e4rav<\/b><\/p>\n

\u00dcks esinduslikum rootsi m\u00e4lestis on P\u00e4rnus Tallinna v\u00e4rav, mida nimetati Rootsi ajal\u00a0 kuningas Karl X Gustavi auks Carl Gustafi v\u00e4ravaks.<\/span><\/p>\n

V\u00e4rav ehitati 1690-ndatel aastatel Erik Dahlbergi abilise Paul von Esseni jooniste j\u00e4rgi. Paul von Essen oli kindlustusinsener, kes t\u00e4nu kuninganna Kristina hoolitsusele sai Civita-Vecchia sadamas j\u00e4lgida Bernini t\u00f6id. Eestisse tuli ta 1666. aastal. Enne kui ta sai \u00fclesande juhatada kindluseehitajate t\u00f6\u00f6d P\u00e4rnus, t\u00f6\u00f6tas ta Tallinnas, kus tegi mitmete \u00fchiskondlike hoonete jooniseid. Tema esimene plaan Carl Gustafi v\u00e4rava jaoks kandis ilmselgeid j\u00e4lgi Itaalia reisi muljetest. Kuid seda plaani ei kiitnud Dahlberg heaks. M\u00f5ne aasta p\u00e4rast tuli von Essen uute joonistega, mis olid m\u00f5jutatud Dahlbergist. N\u00fc\u00fcd l\u00e4ks plaan l\u00e4bi ja ehitus v\u00f5is alata. V\u00e4rav sai valmis 1669. aastal. V\u00e4lisviimistluselt on v\u00e4rav v\u00e4ga sarnane Konungsporteniga (Kuningav\u00e4rav), linnav\u00e4ravaga, mille Dahlberg joonestas Narvale, kuid mida kunagi ei hakatudki ehitama. \u00dcks muistend pajatab, et kord tuli vaenlaste eest p\u00f5genedes Karl XII P\u00e4rnusse. Kui kuningas j\u00f5udis Carl Gustafi v\u00e4rava juurde, oli see suletud. Karl XII koputas oma haavatud ja veritseva k\u00e4ega v\u00e4ravale, mis ka kohe talle avati. V\u00e4rava juurde tilkusid aga m\u00f5ned kuninglikud veretilgad, mille eest p\u00e4rnakad veel meie sajandilgi hoolitsevad, v\u00e4rvides need igal aastal punase v\u00e4rviga \u00fcle.<\/span><\/p>\n

Teine m\u00e4lestis Karl XII on P\u00e4rnus R\u00fc\u00fctli t\u00e4nav 21 majal olev hobuseraud. R\u00e4\u00e4gitakse, et hobune kaotas raua, kui kuningas 1700. aastal l\u00e4bi linna Narva peale ratsutas. Seda peeti halvaks endeks.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Tallinna v\u00e4rav<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Karl XII hobuseraud<\/span><\/p>\n

Kirjutasid: Marie, Aleksander, Linda, Hans, Mia, Johann Mattias<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

13.-14. sajandil oli Saksa Ordu \u00fcks tugipunkte Liivimaal Perona linn, mis paiknes samanimelise j\u00f5e kaldal. 1263.aastal r\u00fc\u00fcstasid ja p\u00f5letasid linna leedulased, peale mida asusid linna kodanikud elama praeguse P\u00e4rnu j\u00f5esuudme vastaskaldale. Sinna ehitas Saksa Ordu linnuse ja pani ametisse komtuuri. Uus-P\u00e4rnu linn asustati 5. aprillil 1265 Saksa Ordu Liivimaa meistri privileegiga. Linna asukoha valikul sai […]<\/p>\n","protected":false},"author":157,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-403","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/403","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/157"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=403"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/403\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":410,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/403\/revisions\/410"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=403"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=403"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=403"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}