{"id":393,"date":"2020-05-21T15:55:04","date_gmt":"2020-05-21T12:55:04","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/?p=393"},"modified":"2020-05-21T16:05:25","modified_gmt":"2020-05-21T13:05:25","slug":"keskaegne-narva","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/2020\/05\/21\/keskaegne-narva\/","title":{"rendered":"Keskaegne Narva"},"content":{"rendered":"

Hermanni linnus<\/b><\/p>\n

Enne praegust linnust oli sellel kohal 1220. Aastatel taanlaste rajatud puitlinnus, mille p\u00f5letas Novgorodi v\u00fcrsti v\u00e4esalk 1294. aastal maha. Praeguse linnuse vanimad osad ehitati 14. sajandi alguses, kui taanlased hakkasid endise puitlinnuse asemele kastelli ehitama. Kastelli loodenurgas oli nelinurkne torn, millest sai hiljem Pikk Hermann. Eestis on kokku neli Pikka Hermanni: Tallinnas, Narvas, Paides ja Kuressaares. Kunagi oli ka Tartus Pikk Hermann. 14. sajandi jooksul tehtud laienduste hulka kuulusid kastelli p\u00f5hjak\u00fcljele rajatud v\u00e4iksem eeshoov ja suurem eeshoov l\u00e4\u00e4nek\u00fcljel. 1342. aprillil p\u00f5letasid vene v\u00e4ed j\u00e4lle linnuse maha. 1345. aastal Taani kuningas Valdemar IV poolt Narvale kinnitatud L\u00fcbecki linna\u00f5igused viitavad linna ja linnuse kiirele taastamisele. <\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Hermanni linnus<\/p>\n

Aleksandri suurkirik<\/b><\/p>\n

Narva Aleksanrdi Suurkirik on historitsistlikus stiilis kirik, millel on ka neoromaanika ja neoklassitsismi elemente. 1879. aastal otsustati, et Narva \u00fcmbrusesse v\u00f5iks rajada eestlastele kirik. Kiriku nurgakivi laoti maha 1881. aasta suvel ning valmis kirik p\u00fchitseti sisse 3 aastat hiljem. Kirik nimetati tsaar Aleksander II j\u00e4rgi, kes 1881. aastal oli atentaadi k\u00e4igus hukkunud. Kuna ehitust finantseeris Kreenholmi Manufaktuuri omanik ning suur hulk t\u00f6\u00f6listest olid luterlased (5000 t\u00f6\u00f6list), sai antud kirikust luterlik kirik. Kuigi Joaaru sai vabaduss\u00f5jas pommitamiste k\u00e4igus tugevalt kahjustada, j\u00e4i Aleksandri kirik kahjustusteta. See-eest teise maailmas\u00f5ja pommitamiste ajal sai Aleksandri kirik m\u00fcrskudega pihta. 1962. aastal v\u00f5eti kirik koguduselt \u00e4ra ning sinna tuli asemele t\u00f6\u00f6koda ja ladu. 1990. aastal algasid taastamist\u00f6\u00f6d. Kuna kiriku taastamine oli kulukas, kuulutas kogudus 2015. aastal v\u00e4lja pankroti ning kiriku ostis \u00e4ra riik.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Aleksandri suurkirik<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Poisid ja Aleksandri suurkirik<\/p>\n

Victoria ja Spesi bastion<\/b><\/p>\n

Victoria bastion (ladina keeles <\/span>victoria<\/span><\/i> ‘v\u00f5it’) ja Spesi (<\/span>spes<\/span><\/i> ladina keeles t\u00e4hendab ‘lootus’)<\/span> poolbastion on Rootsi riigitegelase ja s\u00f5jav\u00e4einseneri <\/span>Erik Dahlbergi projekti j\u00e4rgi Narva linnakindlustuse t\u00e4iendamisel aastatel 1683\u20131704 ehitatud bastionid<\/span>.<\/span> M\u00f5lemad bastion asuvad Narva j\u00f5e \u00e4\u00e4res, Spes l\u00f5unapoolseim ja\u00a0 Victoria P\u00f5hjapoolseim j\u00f5e\u00e4\u00e4rne bastion. <\/span>Narva Victoria bastioni kohta v\u00f5ib k\u00f5hklusteta \u00f6elda, et see on v\u00f5itja l\u00e4bi aegade. Oma 300-aastase ajaloo jooksul on bastion sattunud paljude s\u00f5dade keeristesse, teeninud eri aegadel eri riike ning v\u00f5tnud suurte v\u00e4ejuhtide k\u00e4e all v\u00e4\u00e4rikalt vastu nii v\u00f5ite kui ka kaotusi. 21. sajandi algul \u00f5igustas Victoria bastion veel kord oma nime \u2013 p\u00e4rast t\u00e4ielikku restaureerimist sai temast j\u00e4lle v\u00f5itja! Bastion muutus \u00fcheks piirkonna p\u00f5hiliseks turismimagnetiks, mis meelitab ligi k\u00f5iki, kes soovivad kuulda kaasahaaravaid lugusid ning tunnetada bastioni j\u00f5udu ja v\u00f5imsust.<\/span>Victoria bastioni esiseina k\u00f5rgus on 16 meetrit. Sisem\u00fc\u00fcri (nn bastioni keha) paksus on \u00fcle 3 meetri. K\u00f5rged ja v\u00f5imsad esik\u00fcljed iseloomustavad k\u00f5iki Dahlbergi projektide alusel ehitatud kaitserajatisi.Bastioni sisse on ehitatud kahekorruselised kasematid, mille k\u00f5rgus on 2\u22123 meetrit ja laius 2 meetrit. Kahekorruselised kasematid suurendasid bastioni lahinguv\u00f5imsust: bastionide peal asuvatele kahuritele lisaks oli vaenlast v\u00f5imalik tulistada bastioni siseruumides asuvatest kahuritest ja musketitest.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Victoria ja Spesi bastion<\/p>\n

Raekoda<\/b><\/p>\n

Narva raekoda on 17. sajandi teisel poolel barokkstiilis ehitatud linna kohtu- ja valitsushoone, mis asub Narva vanalinnas. Hoone stiilis on segunenud saksa, rootsi ja itaalia arhitektuuri m\u00f5jud. Raekoja platsi arhitektuurilisse koosseisu kuulusid omal ajal raekoja hoone, b\u00f6rsihoone, linnaapteek ning j\u00f5ukate rootsi linnakodanike elumajad. Ehitamiseks andis k\u00e4su Rootsi kuningas Karl XI. Ehitust\u00f6\u00f6d toimusid L\u00fcbecki ehitusmeistri Georg Teuffeli projekti j\u00e4rgi. Raekoja ehitust\u00f6\u00f6d algasid 1668. aastal ja kestsid 1671. aastani. Sellele j\u00e4rgnes veel omakorda 4 aastat, mille jooksul tehti hoones siseviimistlust\u00f6id.1939. aastal paigutati Narva raekojale esimese hoonena Eestis kodanliku \u00f5hukaitse kinnisvaram\u00e4rk. Narva linn h\u00e4vines 1944. aasta m\u00e4rtsipommitamise k\u00e4igus, mis purustas suure osa vanalinna ehitistest. Raekoja puhul h\u00e4vis torn, katus, vahelaed, tugevalt said kahjustada portaali figuuridegrupp ja trepp. Raekoda taastati restaureeriti aastatel 1960\u20131963, arhitekt Henno Potti ja insener H. Uuetalu juhtimisel. Taastatud hoones tegutses n\u00f5ukogude ajal Viktor Kingissepa nimeline Narva Pioneeride Palee. Narva raekojaplatsi \u00e4\u00e4res asub Tartu \u00dclikooli Narva Kolled\u017e, kus \u00f5petatakse n\u00e4iteks haridusteaduseid, ps\u00fchholoogiat, politoloogiat ja majandusteaduseid. T\u00e4nap\u00e4eval on raekoja hoone k\u00fclastajatele suletud, aga linnal on plaan avada see tulevikus ka turistidele ja k\u00fclalistele.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Narva raekoda<\/p>\n

Kasarmu aidahoone (kunstigalerii)<\/b><\/p>\n

Narva Muuseumi Kunstigalerii asub 18. sajandi teisel poolel Gloria bastionile ehitatud vanas magasiaidas, aadressil Vestervalli 21. <\/span>Kasarmu aidahoone on t\u00fc\u00fcpiline 18. sajandi kolmanda veerandi s\u00f5jav\u00e4eehitis. Lihtne kahekorruseline varaklassitsistlikus laadis hoone viilkatuse, katusekorruse ja kolme vintskapiga. Kandvad seinad ja postid olid kivist, vahelaed puidust. Analoogiline ait ehitati Ivangorodi kindluse nn. Suurde Bojaarilinna. 19. sajandil rekonstrueerti ait kasarmuks, tuntud kui “polgukasarm”. II maailmas\u00f5jas sai kasarm tugevasti kannatada. 1950.-ndatel aastatel ehitati see aga \u00fcmber tehase \u00f5ppekorpuseks. 1991. Aastast alates on sellest kasarmu aidahoone Narva muuseumi kunstigalerii.<\/span><\/p>\n

Kirjutasid Henrik, Patrick, Nikita ja Kaspar<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hermanni linnus Enne praegust linnust oli sellel kohal 1220. Aastatel taanlaste rajatud puitlinnus, mille p\u00f5letas Novgorodi v\u00fcrsti v\u00e4esalk 1294. aastal maha. Praeguse linnuse vanimad osad ehitati 14. sajandi alguses, kui taanlased hakkasid endise puitlinnuse asemele kastelli ehitama. Kastelli loodenurgas oli nelinurkne torn, millest sai hiljem Pikk Hermann. Eestis on kokku neli Pikka Hermanni: Tallinnas, Narvas, […]<\/p>\n","protected":false},"author":157,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-393","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/393","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/157"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=393"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/393\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":401,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/393\/revisions\/401"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=393"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=393"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=393"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}