{"id":377,"date":"2020-05-13T14:16:51","date_gmt":"2020-05-13T11:16:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/?p=377"},"modified":"2020-05-13T14:25:28","modified_gmt":"2020-05-13T11:25:28","slug":"keskaegne-haapsalu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/2020\/05\/13\/keskaegne-haapsalu\/","title":{"rendered":"Keskaegne Haapsalu"},"content":{"rendered":"

Linna ajalooline saksakeelne nimi on <\/span>Hapsal<\/span><\/i>, 1279. aastal sai Haapsalu Riia linna\u00f5iguse. Linna hakati ehitama p\u00e4rast Vana-P\u00e4rnu p\u00f5letamist. Haapsalu elanikkond koosnes suures osas baltisakslastest ning ka rannarootslastest. Kammisted on rannarootslased ning ka baltisakslased. 1559. Aastal ostis Taani kuningas Frederik II piiskopkonna ning kinkis selle oma vennale hertsog Magnusele, kes sai Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopiks 1560. aasta alguses. 1573. aastal liideti valdused Taani kuninga aladega. J\u00e4rgnevalt kuulus see Rootsi kuningale Gustav II Adolfile. J\u00e4rgnevalt kuulus see Venemaa keisririigi koosseisu ja 1715 k\u00fclastas Haapsalu tollane tsaar Peeter I. Ametlikult kuulus Haapsalu Venemaa keisririigile alles 1721. aasta Uusikaupunki rahulepinguga. Haapsalu on kolmest k\u00fcljest merega piiratud linn, mille suurus on kasvanud 10,59 ruutkilomeetrile.<\/span><\/p>\n

Vanalinn<\/b><\/p>\n

Vanalinn on Haapsalu elamurajoon, kus t\u00e4nap\u00e4eval asetsevad mitmed restoranid ning ka mitmed elamud. Selle v\u00f5ib jagada keskaegseks ja 20. saj kuurortpiirkonnaks. Haapsalu vanalinna k\u00f5rval asetsev V\u00e4ike Viik on paljude lemmik ujumiskoht ning sealgi asub restoran. Samuti on V\u00e4ike Viik \u00fcks Haapsalu inimeste lemmik\u00f5lu.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Haapsalu vanalinn<\/p>\n

Haapsalu linnus<\/b><\/p>\n

Haapsalu linnus on rajatud samal ajal kui Haapsalu linn ise. See oli p\u00f5hiline tugipunkt. Linnus sai kahjustada Liivi s\u00f5jas, kuid moderniseeriti Rootsi kuninga poolt. Linnus on seej\u00e4rel saanud mitmeid kordi kahjustada, kuid seda restaureeriti pidevalt. Vahepeal oli linnus nii purunenud, et linnarahvas kasutas seda karjamaana. Linnusega on seotud ka legend Valgest Daamist. Tol ajal ei lubatud naistel linnusesse siseneda, kuid see ei peatanud \u00fchel t\u00fcdrukul end poisiks riietumast ning linnusesse sisenemast. Kui saadi aru, et ta on hoopis t\u00fcdruk, m\u00fc\u00fcriti ta seina sisse ning j\u00e4eti ta sinna surema. Valget Daami on \u201cn\u00e4ha\u201d augusti kuus siis, kui taevas on t\u00e4iskuu. Hetkel asub varametes muuseum.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Haapsalu linnuse muuseumi sissek\u00e4ik<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Poisid kahuritega<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Haapsalu linnuse sise\u00f5u<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kutid Haapsalu linnuse varemete ees<\/p>\n

Uuem\u00f5isa m\u00f5is<\/b><\/p>\n

Uuem\u00f5isa m\u00f5is on Haapsalu l\u00e4histel asuv m\u00f5is, mida on esmamainitud aastal 1539, kui see oli piiskopim\u00f5is. M\u00f5isa kahekorruseline j\u00e4relklassitsistlik peahoone on valminud hiljem, 1833. aastal. Peahoone on j\u00e4relklassitsistlikus stiilis. 1920. aastatel ehitati hoone Karl Burmani projekti j\u00e4rgi\u00a0 taas \u00fcmber ja hoonele lisandusid \u00fchekorruselised tiibhooned. Sellega moodustus hiigelpikk ehitis. Praegu asub hoones Ridala vallavalitsus Uuem\u00f5isa Lasteaed – Algkool. M\u00f5isa Valge saal on hea kontserdipaik.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Uuem\u00f5isa m\u00f5isa fassaad<\/p>\n

Kirjutasid: Kammiste, Kivilo, K\u00f5ss, Laats ja Roose<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Linna ajalooline saksakeelne nimi on Hapsal, 1279. aastal sai Haapsalu Riia linna\u00f5iguse. Linna hakati ehitama p\u00e4rast Vana-P\u00e4rnu p\u00f5letamist. Haapsalu elanikkond koosnes suures osas baltisakslastest ning ka rannarootslastest. Kammisted on rannarootslased ning ka baltisakslased. 1559. Aastal ostis Taani kuningas Frederik II piiskopkonna ning kinkis selle oma vennale hertsog Magnusele, kes sai Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopiks 1560. aasta alguses. […]<\/p>\n","protected":false},"author":157,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-377","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/377","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/157"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=377"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/377\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":391,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/377\/revisions\/391"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=377"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=377"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=377"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}